Eestis magistrikraadi saanud välismaalaste siia tööle jäämine on Eesti riigile ja ettevõtlusele igal juhul kasulik. Küsimus võib olla selles, kas meie ühiskond on selleks valmis, et nad siia jäävad, kirjutab Aune Valk.
Välisüliõpilaste arv ja osakaal on Eestis teadagi tõusuteel. Kõige kiirem kasv jäi aastatesse 2010–2016, kui välisüliõpilaste arv suurenes umbes kolm korda (1200-lt 3600-ni) ja osakaal kahelt protsendilt kaheksa protsendini.
Samasse aega jääb ka üliõpilaste koguarvu kõige järsem kahanemine ligikaudu 70 000-lt umbes 50 000-le, mis tulenes 1990. aastate sündimuse august. See selgitab ka välisüliõpilaste osakaalu eriti tempokat kerkimist. 2016. aastast alates on välisüliõpilaste arvu kasv pidurdunud ja ka osakaal on kasvanud aastas protsendi, mitte enam kahe võrra.
On arusaadav, et sellised muutused tekitavad küsimusi. Miks ja kelle raha eest ülikoolid välismaalasi õpetavad, kes siia õppima tulevad ja mis kasu saab sellest Eesti?
Loe edasi ERR-ist.