Eleri Lillemäe kaitseb doktoritööd „Pragmatic conscription: Perceptions and experiences of conscripts in Estonia“

22. augustil kell 14.00 kaitseb Eleri Lillemäe sotsioloogia erialal doktoritööd „Pragmatic conscription: Perceptions and experiences of conscripts in Estonia“ („Pragmaatilise ajateenistuse kujunemisest Eesti ajateenijate kogemuste põhjal“).

Juhendajad:

professor Kairi Kasearu, Tartu Ülikool

dr Eyal Ben-Ari, Jeruusalemma Strateegia ja Julgeoleku Instituut

Oponent:

professor Torunn Laugen Haaland, Norra Kaitseuuringute Instituut (Norra)

Kokkuvõte

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Euroopa riikides taas tõstatunud küsimus ajateenistuse vajalikkusest ja selle vormist, kuid küsimuseks on ajateenistuse sobitumine ajas muutunud ühiskondlike väärtustega. Liitumine NATOga tõstatas selle debati ka Eestis, kuid tulenevalt keerulisest geopoliitilisest asukohast ja väiksest rahvaarvust otsustati ajateenistus säilitada. Samas on Eesti ühiskond läbinud iseseisvusperioodil mitmeid suuri muutusi nagu digitaliseerumine, globaliseerumine ja väärtuste nihe, mistõttu pakub Eesti näide hea võimaluse uurida ajateenijate teenistuskogemuse kujunemist. Doktoritöö võtabki fookusesse, kuidas ajateenijad tõlgendavad ja tajuvad oma teenistuskogemust, kuidas kaitsevägi kui organisatsioon seda protsessi kujundab ning kuidas ühiskondlikud muutused mõjutavad ajateenistuse tähendust laiemalt.

Töö toob esile, et traditsiooniliselt ajateenistusega seonduvate motivaatorite kõrval, nagu kohusetunne riigi ees, on üha enam esile kerkimas praktiliste motiivide kogum, mille keskmes on isikliku arengu võimalused ja edasiseks eluks vajalike oskuste saamine. Ajateenistuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste ülekantavus tsiviilellu sõltub aga suuresti ajateenijate endi oskusest neid mõtestada. Kõige olulisemaks teguriks ajateenistuse kasulikuna tajumise puhul on pereliikmete ja sõprade toetava suhtumise tajumine. Rolli mängivad ka noore vaimne vastupidavus, motivatsioon ja ettevalmistus ajateenistuseks.

Nähtub, et nii palju, kui seda kaitseväe kui organisatsiooni praktikad ja tegevuseesmärgid võimaldavad, arvestatakse ajateenijate individuaalsete eelistuste ja karjääripüüdlustega. Kuigi ühiskondlike väärtuste ja ootustega kohandumine on kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik, on oht, et teenistuse liialt paindlikuks muutmine vähendab võimalusi enese proovile panekuks ja seeläbi tekitab noortes pettumust ja vähendab motivatsiooni teenistusse panustada. Näiteks toob töö esile, et sagedased võimalused väeosast lahkuda teenivad küll eesmärki tõsta ajateenijate motivatsiooni, kuid paradoksaalsel kombel võib pidev kontakt välismaailmaga süvendada kaaslastest mahajäämuse tunnet ning tuua esile ajateenijate sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse, vähendades nende omavahelist sidusust.