Kuidas mõõta ja mõjutada heaolu?

Heaolu peegeldab inimese hinnangut oma elule ja seda on võimalik mõõta nii subjektiivselt kui ka objektiivselt. Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar rääkis heaolu mõõtmisest ja mõjutamisest Kuku raadio saates „Kuue samba taga“.

„Inimese heaks eluks on vajalikud teatud tegevused ja tingimused ning meie uurime, kas need on olemas. Selle põhjal saamegi mõõta, kas inimese elu on hea või halb,“ selgitas Mare Ainsaar. Tema sõnul on heaolu viimasel aastakümnel olnud populaarne teema, mida ka poliitikud ja valitsejad on võtnud vaevaks edendada. Seega on vaja uurida, mis see heaolu on ja millest see tuleb.

Heaolu hindamisele võib läheneda kaht haru pidi: subjektiivselt ja objektiivselt. „Subjektiivne heaolu puudutab ühelt poolt inimese rahulolu oma eluga – iseenda pikaajalisemat või läbimõeldumat hinnangut oma elule – ja teiselt poolt emotsionaalset tahku, mis on seotud rohkem tunnete, õnne ja emotsioonidega,“ sõnas Ainsaar. „Heaolu objektiivseks hindamiseks on aga teadlased määratlenud heaks eluks vajalikud tingimused.“

Ainsaare sõnul näitavad rahvusvahelised uuringud, et eestlased on võrreldes teiste rahvastega oma elu suhtes pigem kriitilised; subjektiivsetele näitajatele tuginedes võiksime olla õnnelikumad ja rahulolevamad. Tartu Ülikooli teadlased on Eesti inimestele välja töötanud spetsiaalse rakenduse Heaolumeeter, mis võimaldab ise oma heaolu hinnata. „See rakendus ütleb, kuidas sul läheb võrreldes Eesti keskmise inimesega, ning tulemusi saab võrrelda ka teiste riikidega,“ lisas Ainsaar.

Sel sügisel saab õppima asuda ka Tartu Ülikooli mikrokraadiprogrammis „Heaolu mõõtmine ja mõjutamine“. „Programm annab ülevaate, mis see heaolu on, ning esmased oskused heaolu mõõtmiseks,“ sõnas Ainsaar.

Kuula täispikka arutelu Kuku raadio saatest „Kuue samba taga. Kuidas mõõta ja mõjutada heaolu“.