Autor:
Andrea Rotenberg

Teadus

Teadustöö ühiskonnateaduste instituudis lõimib distsipliine ja ühendab teaduse praktikaga. Meid huvitab, milliseid riske põhjustavad ja muutusi toovad kaasaegse ühiskonna protsessid, näiteks ränne ja globaliseerumine, kliimamuutus, ressursipuudus, tehnoloogiline areng ja sotsio-tehniliste süsteemide muutumine. Sügavalt meediastunud ühiskonnas sõltuvad kõik eluvaldkonnad aina enam meediast, millega seotud nähtusi uurime nii indiviidi, organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil.

Meie eesmärk on toestada muutuste juhtimist ühiskonnas, lähtudes baasväärtustest nagu ökoloogiline ja sotsiaalne õiglus ning kestlikkus. Oleme partneriks ühiskonna- ja kultuuriprotsesside mõtestamisel. Meie teadustegevus panustab poliitikate kujundamisse ja ettevõtete arengusse. Proaktiivne teaduskommunikatsioon uudis- ja sotsiaalmeedias on meie töö osa. Usume inimlikku ja hoolivasse, akadeemilist arengut toetavasse keskkonda.

ÜTI teadustöö tuumkompetentsid on: 

  • sotsioloogia
  • ajakirjandus ja kommunikatsioon
  • kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu
  • andme-, info- ja meediapädevus

Lisaks tegeleme nii kirjeldava kui ka analüütilise alusteadusega, mh uute digimeetodite arendamisega. Teadustöö ühiskonnateaduste instituudis jaguneb kahte suuremase valdkonda:

 

Meedia ja kommunikatsioon

Sotsioloogia

Uurimisrühmad

Meedia tegutsemiskeskkonna ja meedia toimimispõhimõtete uurimine, et hinnata meediaga seotud riske ja võimalusi ühiskonnale.

Märksõnad: meediamonitooring, ajakirjanduse roll, meediaregulatsioon, meedia ja ühiskonna suhe, riskid ja võimalused

Juhid: Halliki Harro-Loit

Seotud töötajad: Ragne Kõuts-Klemm, Liis Auväärt, Epp Lauk, Urmas Loit 

Mine kodulehele

Tegeleme ajakirjanduse tööprakatikate uurimisega. Selle alla kuuluvad näiteks ajakirjanike igapäevatöö, toimetuste toimimise, tööprotsesside digitaliseerimise mõju, ajakirjanike heaolu, oskuste ja paljude muude haakuvate teemade analüüs. Digitaliseerumise ja ajakirjanike läbipõlemisega seotult uurime nii üleriigilist kui ka kohalikku ajakirjandust Eestis ja võrdlusriikides. 

Märksõnad: ajakirjandustöö; ajakirjanike oskused; läbipõlemine; digitaliseerumine; toimetuse tööprotsessid

Juhid: Marju Himma-Kadakas ja Signe Ivask

Seotud töötajad: Marju Himma-Kadakas, Signe Ivask, Ebe Pilt, Brit Laak, Virgo Siil

Eesti energia- ja transpordisüsteemi toimimisviis põhineb lääne tööstusriikide kogemustel maailmasõdade vahelisest ajast. Hetkel iseloomustavad mõlemat süsteemi suured ja kahjulikud keskkonnamõjud: veel enam, keskkonnamõjude ebavõrdne jaotumine Eestis suurendab ühiskondlikku ebavõrdsust. Eesti edu infotehnoloogia vallas võiks aidata neid suundumusi leevendada. Samas näitab lääneriikide kogemus, et oskamatu rakendamise korral võib IKT hoopis keskkonna- ja ebavõrdsuse probleeme süvendada.

Projekt keskendub kolmele Eesti sotsio-tehnilisele süsteemile – energia, transport, side – analüüsides nende ajalugu, otsides viise, kuidas suunata neid jätkusuutlikule ning õiglasele rajale, kordamata tööstusühiskondade vigu tehnoloogiate arendamisel, rakendamisel ja juhtimisel.

Märksõnadkestlikkus, õiglus, suured siirded, sotsio-tehnilised siirded

JuhidMargit Keller ja Laur Kanger

Seotud töötajad: Erkki Karo, Kadri Ukrainski, Kati Orru, Erki Tammiksaar, Olaf Mertelsmann, Aro Velmet, Triin Vihalemm, Mihkel Solvak, Peeter Tinits, Anna-Kati Pahker, Martin A. Noorkõiv, Tambet Muide, Kaisa Jõgeva

Mine kodulehele

Uurimisrühm tegeleb avatud dialoogi põhisele uudsele responsiivsele, kestlikule süsteemile ülemineku uuringute läbiviimisega vaimse tervise ja sotsiaalvaldkonnas.

Uurimisrühma teine suund hõlmab kogukonna tasandi vaimse tervise toetussüsteemi. 

Kolmas uurimissuund jääb kogukondade arendamise valdkonda ja peamised teemad on kogukonna toimevõimekuse arendamine, kogukonnas kohanemine ja retsiprooksete suhete arendamine ja paiga-kogukonna seosed.

Märksõnad: avatud dialoog, kogukonna tasandi vaimse tervise valdkonna arendamine, taastumise toetamine kogukonnas, kogukondade arendamine, paikade ja kogukondade seosed, kogemuspõhise teadmise rakendamine tasemeõppes

Juhid: Dagmar Narusson 

Seotud töötajadJean Pierre Wilken, Marko Uibu, Kadi Kass, kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrandid

Tutvu lähemalt

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus (SJKK) on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi uurimisrühm, mille uurimisteemad koonduvad inimressursi jätkusuutlikkuse, sotsiaalsete institutsioonide ja militaarsotsioloogiliste uurimisprobleemide ümber. SJKK loodi 2014. aasta jaanuaris TÜ ühiskonnateaduste instituudi ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostöös, et vastata Kaitseministeeriumi vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas.

Kompetentsi koondamine ja loomine toimus kolmel põhiteljel: demograafiliste ja sotsiaalsete muutuste seire ja prognoos; tervis ja füüsiline võimekus ning kaitsetahe, moraal ja valmisolek. Aastate jooksul on TÜ uurimisrühm täitnud erinevaid koostöölepinguid ja uurimisprojekte, mille tulemil on Kaitseministeeriumil, Kaitseväel, Kaitseliidul ja Kaitseressursside Ametil võimalik parandada ja kohandada oma tegevust seoses inimressursiga lähtuvalt kogutud ja analüüsitud informatsioonist.

Uurimisrühma liikmed osalevad aktiivselt rahvusvahelistes erialastes võrgustikes: NATO teadus- ja arendustegevuse töörühmad, ERGOMAS (European Research Group on Military and Society) ja ISA (International Sociological Association) uurimisvõrgustikes. Uurimisrühmpanustab laiemalt teadmussiirdesse läbi kaitsevaldkonna teemaliste bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde juhendamise.

Märksõnad: laiapindne riigikaitse, ajateenistus, reservteenistus, tsiviil-militaar suhted, kaitsetahe

Juhid: Kair Kasearu

Seotud töötajadAvo Trumm, Liina-Mai Tooding, Tiia-Triin Truusa, Juhan Kivirähk, Elen Lina, Eleri Lillemäe, Kristjan Silm, Sigrid Aas, Janar Pekarev 

Mine kodulehele

Uurimissuuna teadlased tegelevad eri vanuses inimeste - ulatudes lastest ja noortest kuni tööealiste ning eakateni - heaolu ja seda mõjutavate tegurite analüüsiga. Uurimisteemad varieeruvad laial skaalal (vt märksõnad allpool).  

Tegeletakse eri heaolu tüüpide ja heaolupoliitikate ning nende mõjude uurimisega. 

Omatakse kompetentsi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite ja metodoloogia osas ning kogemust erinevate heaolu mõõtvate indikaatorite välja töötamises. 

Oluliseks alasuunaks on laste subjektiivne heaolu erinevates keskkondades.

Meie teadlased teevad koostööd mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide (nt Rahvusvaheline Laste Indikaatorite Ühing - ISCI) ja võrdlusuuringutega (Rahvusvaheline laste heaolu uuring - ISCWeB; Euroopa Sotsiaaluuring - ESS). 

Uurimissuuna teadlased on loonud Heaolu-uuringute keskuse (koduleht loomisel).

Märksõnad: heaolu, elukvaliteet elukaarel, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, laste subjektiivne heaolu, haavatavad rühmad, vägivald, perekond, asendushooldus, kool, töö, migratsioon, traumateadlikkus, heaolu poliitikad, heaolu indikaatorid, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uuringud, küsitlusuuringud, rahvusvahelised võrdlusuuringud, Rahvusvaheline laste heaolu uuring, Euroopa Sotsiaaluuring

Juhid: Oliver Nahkur, Mare Ainsaar, Dagmar Kutsar

Seotud töötajadMare Ainsaar, Mai Beilmann, Ave Kovaljov, Dagmar Kutsar, Oliver Nahkur, Kadri Soo, Tarmo Strenze, Judit Strömpl, Indrek Soidla, Hanna-Kerstina Kartau, Kadi Kass, Gabriel Ceballos Rodriguez, Helina Maasing, Kristi Paron, Simone Eelmaa, Andra Reinomägi, Heidi Paabort

Esindades kriitiliste andmeuuringute koolkonda on uurimisrühma eesmärgiks kriitiliselt vaadelda andmekogumise, andmepõhise monitoorimise ja - analüüsiga seonduvat, mõtestamaks, millist rolli omavad suurandmed, ennustav analüütika, automatiseerimine, ning aina kasvav digitaalsete tehnoloogiate kasutus (sh AI-põhiste tehnoloogiate kasutus) tänapäeva ühiskonnas. Eelkõige huvitavad meid inimeste vahetud arvamused, kogemused ja praktikad; aga ka (rahvusvahelises) meedia diskursused antud teemal.  

Märksõnad: kriitilised andmeuuringud, suurandmed, lapsepõlve andmestumine, andmestunud haridus, andmepõhine jälgimine, digitaalsed tehnoloogiad, tehisintellekt (AI), ennetav analüütika, automatiseeritus, privaatsus  

Juhid: Andra Siibak 

Seotud töötajadKristjan Kikerpill, Maris Männiste, Katrin Kannukene, Marit Sukk  

Katastroofidel suurtest loodus- ja tööstusõnnetustest pandeemiate ja sõdadeni on laastav mõju tuhandete inimeste elule ja tervisele, kui ühiskond pole nendeks valmis ning tähelepanuta on jäänud haavatavuse algpõhjused, sealhulgas ühiskondliku tugistruktuuri ja riskikommunikatsiooni nõrkused. Meie uurimisrühm loob elutähtsaid teadmisi sotsiaalse haavatavuse ja kerksuse kujunemisest tänapäevastes kriisides ja edendab katastroofisotsioloogia ning riski- ja kriisikommunikatsiooni akadeemilist uurimist.

Märksõnadhädaolukorrad, haavatavus, kerksus, kriisihaldus, riskikommunikatsioon, kriisikommunikatsioon

Juhid: Kati Orru, Sten Hansson

Seotud töötajad: Kristi Nero, Sten Torpan, Ingeliis Siimsen, Oliver Nahkur

Uurimisrühm tegeleb väga laial väljal, mille koondnimetuseks saab panna "infovastupidavus". See hõlmab paljut: strateegilise kommunikatsiooni ja meediatekstide analüüse; laste ja noorte veebikäitumist ning meediaharidust; info- ja meediaprofessionaalide rolle; haavatavate gruppide infokäitumist ja erinäolisi mõjutustegevusi; tehisintellekti kasutusega seonduvaid ohte ja võimalusi; ning digikultuuri(de) imelisi ja inetuid ilminguid. Uurimisrühma suur ühine eesmärk on leida teaduslikult tõendatud viise, kuidas muuta inimesi nii üksikisiku, organisatsiooni kui ka ühiskonna tasemel informatsiooni ja meedia osas targemaks, riskidele ja kahjudele vastupidavamaks. 

Märksõnadinfovastupidavus, meedia- ja infopädevused, digipädevused, veebiriskid ja -võimalused, digikultuur, veebikommunikatsioon, osalus, sekkumised, infokorratus, loovus, mittekasutus, mõjuliidrid, tehisintellekt

Seotud töötajad: Maria Murumaa-Mengel, Krista Lepik, Andra Siibak, Marju Himma-Kadakas, Signe Ivask, Sten Hansson, Ragne Kõuts-Klemm, Sten Torpan, Maia Klaassen, Diana Poudel, Inger Klesment.

Mine kodulehele

Meediastumine on globaliseerumisele ja teistele ühiskondlikele transformatsioonidele sarnane meta-protsess, mille käigus põimuvad igapäevaelu, kultuur ja teised eluvaldkonnad üha enam läbi meediaga, mistõttu meedia roll inimeste isiklikus ja pereelus, hariduses, majanduses, poliitikas, militaarväljal ja mujal suureneb ja süveneb. 

2023. aastal osalevad uurimisrühma liikmed viies rahvusvahelises teadusprojektis. ySKILLS ja CO:RE keskenduvad laste ja noorte digioskustele ja veebimaailmas tegutsemisele; PlatFAMs uurib kolme põlvkonna kogemuste kaudu pereelu platvormistumist; sotsiaalmeedia jälgimise ja autoritarismikogemuste projekt keskendub kahe põlvkonna riigipoolse ja korporatiivse digijälgimise alastele kogemustele ja hoiakutele; tuleviku klassiruumide projekt analüüsib haridustehnoloogiaettevõtete disaini- ja tootearendustööd tulevikuhariduse arendamisel.

ÜTI uurimissuund kasvas välja ühelt poolt MeeMa uurimisrühmast, mida on nimetatud ka Tartu sotsioloogiliseks koolkonnaks ja mis otsis aastatel 2002-2014 regulaarselt toimunud suurtes elanikkonnaküsitlustes „Mina. Maailm. Meedia“ vastust küsimustele: kuidas iseloomustada Eesti ühiskonda, kuidas muutuvad meediatarbimise mustrid ja inimeste elumaailm ehk elavik ning millised uued ühiskondlikud jõujooned on kujunemas. Teiselt poolt on uurimissuund kujunenud rahvusvahelises koostöös, sealhulgas teadlasvõrgustikuga EU Kids Online, mis keskendub laste veebikasutuse ning sellega kaasnevate võimaluste ja riskide uurimisele ning kuhu ÜTI uurimisrühm on kuulunud alates 2007. aastast.

Märksõnad: (süva)meediastumine, sotsiaalne transformatsioon, korporatiivne jälgimine, riigipoolne digijälgimine, platvormistumine, digipädevus, tulevikuharidus, AI hariduses, sotsio-tehnilised kujutlused, sotsialiseerumine, vanemlik vahendamine, lapsed, noored, pered, põlvkonnad, koolid

Juhid: Veronika Kalmus

Seotud töötajad: Signe Opermann, Andra Siibak, Mai Beilmann, Maria Murumaa-Mengel, Maris Männiste, Marit Napp, Janar Pekarev, Indrek Soidla, Kadri Soo, Mari-Liis Tikerperi, Andre Uibos

Teadusteated

Edward Elgar kirjastuse käsiraamatus Research Handbook on AI and Communication ilmunud artiklis käsitlesid Kristjan Kikerpill ja Andra Siibak peamisi võimalusi ning probleemkohti, mis on seotud AI põhiste-tehnoloogiate kasutamisega üldharidus- ja kõrgkoolides.

Loe kõiki teadusteateid

Instituudi projektid

Tudengitööd

Publikatsioonid

Uurimiskeskused

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus

Balti Infohäirete Sekkekeskus

Suure Siirde Uurimisrühm

Digihumanitaaria ja Infoühiskonna Keskus

Mediadelcom Podcast

Janar Pekarev kaitseb doktoritööd „Military AI and autonomous weapon systems: an interdisciplinary exploration of ethical, legal, and sociological aspects“

Janar Pekarev kaitseb doktoritööd „Military AI and autonomous weapon systems: an interdisciplinary exploration of ethical, legal, and sociological aspects“.
Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd

Doktorantuur

Registreeru karjäärikonverentsile „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“