Tööga rahulolu ja (digitaalsed) sotsiaalsed kontaktid tööl ESS R10 andmete põhjal

Denisa Fedáková 

Artiklile viitamine: Fedáková, D. (2023). Tööga rahulolu ja (digitaalsed) sotsiaalsed kontaktid tööl ESS R10 andmete põhjal. M. Ainsaar (toim). Muutuv ja mitmekesine Eesti Euroopa Sotsiaaluuringus. Tartu Ülikool.

Artikli eesmärgiks on analüüsida tööga rahulolu erinevusi kümnes Euroopa riigis ja tööga rahulolu seost tööalase suhtlusega. Tööga rahulolu all analüüsitakse tavaliselt hoiakuid, emotsioone ja töökoha vastamist vajadustele (Arnold et al. 2005, Mattewman et al. 2009, Herzberg et al, 2011).

Metoodika

Autor kasutab analüüsiks andmeid Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) 10. voorust, täpsemalt erimoodulit “digitaalsed sotsiaalsed kontaktid tööl ja pereelus” (Abendroth et al., 2018). Andmed on pärit ESS 2021 aasta andmestikust ja analüüsitakse 10 riiki, kes esimesena lõpetasid andmete kogumise intervjuudena: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Leedu, Slovakkia ja Sloveenia. Kasutatud on nende vastajate andmeid, kes käivad tööl ehk kes olid uuringus osaledes vähemalt viimase seitsme päeva jooksul teinud tasustatud tööd.

Tööga rahulolu on seotud sellega kui palju võimaldab töö täita inimese vajadusi, näiteks vajadus paindliku ajajaotuse järele selleks, et kombineerida töö ja pere-elu. Seda mõõdeti ESS uuringus kolme küsimuse abil: Kui sageli…

  • ….tunnete pärast tööd end liiga väsinuna, et nautida asju, mida Te kodus teha tahaksite?
  • …mõtlete, et Teie töö takistab Teil leidmast aega, mida sooviksite oma elukaaslase või perekonnaga veeta?
  • …leiate, et Teie elukaaslane või perekond tüdineb Teie töö pingelisusest?

Milline on üldine tööga rahulolu tase?

Kõigepealt võrdleme tööga rahulolu aastal 2021 rahuloluga aastal 2010. Joonis 1 näitab üldist tööga rahulolu taseme tõusu kõigis riikides. 2021. aastal on kõrgeim rahulolu tööga Soomes ja Eestis, madalaim Slovakkias ja Tšehhis.

Image
Joonis 1. Keskmine tööga rahulolu riigiti 2010 (R5) ja 2021 (R10). Skaala “0 - üldse mitte rahul” ja “10 - väga rahul”.
Joonis 1. Keskmine tööga rahulolu riigiti 2010 (R5) ja 2021 (R10). Skaala “0 - üldse mitte rahul” ja “10 - väga rahul”.


Joonis 1. Keskmine tööga rahulolu riigiti 2010 (R5) ja 2021 (R10). Skaala “0 - üldse mitte rahul” ja “10 - väga rahul”.

Image
Joonis 2. Tunnuste keskmised skaalal “1 - mitte kunagi” ja “5 - alati”.

Joonis 2. Tunnuste keskmised skaalal “1 - mitte kunagi” ja “5 - alati”.

 

Jooniselt 2 näeme, et tööga rahulolu ja töö eraellu sekkumise vahel on märkimisväärne negatiivne korrelatsioon. Regressioonimudelis (mida ei ole siin ära toodud) seletavad kolm töö eraellu sekkumise tunnust kokku tööga rahulolust 6-15 protsenti. Kõige olulisem tööga rahulolu mõjutaja on antud tunnustest väsimus ehk olukord kui inimene “Tunneb pärast tööd end liiga väsinuna, et nautida asju, mida ta kodus teha tahaks”.

Otseselt ülemuselt toetuse ja abi saamise tõenäosus mõjutab tööga rahulolu positiivselt.

Tööga rahulolu omab positiivset korrelatsiooni otsese ülemuse tuntava toetusega kõikides uuritud riikides. Kõrgema tööga rahuloluga riikides nagu Sloveenias, Soomes ja Eestis vastasid ligi 60% inimestest, et otseselt ülemuselt abi saamine töö küsimustes on väga tõenäoline (Joonis 3).

Image
Joonis 3. Tunnuse “ Kui tõenäoline see on, et Teie otsene ülemus annaks Teile vajadusel tööga seotud abi või nõu?” vastuste jaotus riigiti.
Joonis 3. Tunnuse “ Kui tõenäoline see on, et Teie otsene ülemus annaks Teile vajadusel tööga seotud abi või nõu?” vastuste jaotus riigiti.

Joonis 3. Tunnuse “ Kui tõenäoline see on, et Teie otsene ülemus annaks Teile vajadusel tööga seotud abi või nõu?” vastuste jaotus riigiti.

 

Tööalase suhtlemise erinevad viisid

Erinevad tööalase suhtluse vormid omavad samuti tööga rahulolule positiivset mõju. Joonistel 4 näeme erinevaid tööalase suhtluse viise. Tulpade kogu pikkus väljendab kogu suhtluse hulka, sest suhelda saab eri vormides. Näiteks on huvitav, et Soomes ja Eestis suhtleb ülemusega igapäevaselt suhteliselt vähe inimesi, kuid töökaaslastega siiski päris palju.

Kõige enam on levinud silmast silma suhtlemine. 20-57% töötajatest  suhtlevad oma otsese ülemusega igapäevaselt silmast silma ja 56-80% oma kolleegidega igapäevaselt silmast silma. Põhiline igapäevase suhtluse vorm, lisaks silmast silma kontaktidele, on kas telefonikõned või sõnumite saatmine. Nende kasutamise praktika on riikides erinev (Joonis 4). Kolmes riigis (Soomes, Sloveenias ja Prantsusmaal) toimub suhtlus otsese ülemusega sagedamini sõnumite teel kui telefonikõne abil. Lisaks leiti analüüsist, et telefonikõnede sagedus otsese ülemusega mõjutas kõigis riikides, va Soome ja Ungari, positiivselt tööga rahulolu. Soomes ja Ungaris seost ei olnud.

Virtuaalne vorm, kus igapäevaselt suheldakse töökaaslastega nii, et nähakse teineteist ekraanilt, on vähem levinud, kuid eri riikides siiski erinevalt kasutusel (joonis 4).

Kuigi suhtlus kolleegidega on sagedasem kui otsese ülemusega, mõjutab suhtlus kolleegidega vähem üldist tööga rahulolu kui suhtlus ülemusega.

Image
Joonis 4. Erinevad igapäevased tööalaste suhtluse vormid riigiti.

Joonis 4. Erinevad igapäevased tööalaste suhtluse vormid riigiti.

 

Arutelu ja kokkuvõte

Analüüsi tulemused näitasid üldist tööga rahulolu kasvu kõigis riikides. Samuti selgus, et tööga rahulolu taset mõjutab töö eraellu sekkumine ja suhtlus töötajate vahel, mis pakub toetust või abi. Suhtlus otsese ülemusega omab tööga rahulolule suuremat mõju kui suhtlus kolleegidega. Igapäevane digitaalne suhtlemine töö küsimustes (koosolekud videokõne abil) on kasutusel, kuid väga erinevas mahus eri riikides. Need esimesed tulemused viitavad tööga rahuolu ja selle mõjutajate keerukusele. Kindlasti tuleb tööga rahulolu ja tööalase suhtluse eri vorme edasi uurida ESS andmetega.


Denisa Fedáková 
https://orcid.org/0000-0001-6816-1802
Institute of Social Sciences, Centre of Social and Psychological Sciences SAS, Košice, Slovakia

 

Kasutatud kirjandus

Abendroth, A. K., et al. (2018). Digital Social Contacts in Work and Family Life. The European Social Survey Round 10 Question Module Design Teams (QDT) Stage 2 Application. Link: https://www.europeansocialsurvey.org/docs/round10/questionnaire/ESS10_abendroth_proposal.pdf

Arnold, J., Silvester, J., Cooper, C. L., Robertson, I. T. ja Patterson, F. M. (2005). Work psychology: Understanding human behaviour in the workplace. Pearson Education.

European Social Survey European Research Infrastructure (ESS ERIC). (2022). ESS10 - integrated file, edition 1.2 [Data set]. Sikt - Norwegian Agency for Shared Services in Education and Research. https://doi.org/10.21338/ESS10E01

European Social Survey European Research Infrastructure (ESS ERIC). (2018). ESS5 - integrated file, edition 3.4 (Austria not included) [Data set]. Sikt - Norwegian Agency for Shared Services in Education and Research. https://doi.org/10.21338/ESS5E03_4

Herzberg, F., Mausner, B. ja Snyderman, B.B. (2011) The Motivation to Work. Vol. 1. Transaction Publishers, Piscataway, New Jersey.

Matthewman, L., Rose, A. ja Hetherington, A. (2009). Work psychology: an introduction to human behaviour in the workplace. Oxford University Press.

Viivika Eljand-Kärp kaitseb doktoritööd „Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes”

Viivika Eljand-Kärp kaitseb doktoritööd „Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes”.
üti

Avalik loeng „Uuendused kriisiuuringutes – kerksuse lähenemine“

ÜTI

Ekspert: Eesti lõimumisvaldkond on jõudnud uude ajajärku