Ühiskonnateaduste instituudi teadlased said riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste alal

Selgusid eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimad teadustööd, mille eest antakse välja 20 000 euro suurused aastapreemiad. 

Sotsioloogia professor Veronika Kalmus, emeriitprofessor Marju Lauristin, andmeuuringute kaasprofessor Anu Masso, meediasotsioloogia teadur Signe Opermann, emeriitprofessor Peeter Vihalemm ja kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm said preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine“ eest.

MeeMa uurimisrühma tegevus on teadlikult suunatud eesti sotsiaalteadusliku teoreetilise ja metodoloogilise mõtteruumi laiendamisele ning omakeelse terminoloogia arendamisele, sealhulgas andmeuuringute valdkonnas. Rühma soov edendada Eesti akadeemilises avalikkuses sotsiaalteaduslikku arutelu, sealhulgas eestikeelsete publikatsioonidega, aitab ühiskonnal mõtestada ühiskondlikke arenguid ja nn nurjatuid probleeme. MeeMa teadlaste kirjutised aitavad nende üle tõenduspõhiselt ja pädevalt arutleda. Rühm on uurimuste tulemusi aktiivselt tutvustanud õppetöö, koolituste, ettekannete ja meedia kaudu, arendades Eesti ühiskonna eneseteadvust ning aidates mõista eri valdkondade poliitikate, reformide ja meetmete kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid.

"Tegemist on jõulise näitega, kuidas sotsiaalteaduslik uurimistöö võib omandada rahvusteaduse mõõtme ja samas heita valgust transformatsiooniuuringute teoreetilistele ja metodoloogilistele küsimustele. Saame kinnitust, et tänast Eestit eristab paljudest teistest Euroopa maadest aktiivne kultuuriosalus, nii kultuuri olulisuse tunnistamise mõttes kui ka kultuuritarbimise ja -harrastuse erinevate vormide leviku poolest. Näidatakse, et kultuuritarbimisel võib olla tasakaalustav roll ühiskonnas. Sõnum poliitikakujundajatele ütleb, et riigi keskne ülesanne on protsesse tunnetades ühiskonda tasakaalustada ja pingeid leevendada," seisis Eesti Teaduste Akadeemia lehel

“Ühiskonnateaduste instituudi jaoks on selle preemia saamine esmakordne. Paljude aastate suur töö sai riikliku tunnustuse, mis on väga suureks rõõmuks kogu rühmale. Ehkki ametlikult hinnati viimase nelja aasta saavutusi, on selle taga tunduvalt pikema perioodi jooksul tehtud töö,” sõnas MeeMa kollektiivi juht Veronika Kalmus.

“Kindlasti jätkame samade teemade uurimist. Praeguseks on tekkinud ka väiksemad uurimisrühmad ning doktorandid on arendanud uusi teemasid. Loomulikult oleme tänulikud kolleegidele, doktorantidele ja üliõpilastele, kes on sellesse mahukasse töösse aastate jooksul panustanud," lisas ta.

Eriliselt soovib uurimisrühm tänada MeeMa raamatutesse panustanud autoreid-kolleege: Halliki Harro-Loit, Margit Keller, Katrin Kello, Maie Kiisel, Ragne Kõuts-Klemm, Marianne Leppik, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Sander Salvet, Jarmo Seljamaa, Külliki Seppel, Andra Siibak, Piia Tammpuu, Liina-Mai Tooding, Avo Trumm ja Marko Uibu.

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest tunnustati aastapreemiaga kokku 11 Tartu Ülikooli teadlast. Kõikide laureaatidega saab tutvuda Eesti Teaduste Akadeemia veebilehel.

Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel, 23. veebruaril teaduste akadeemia saalis koos riiklike elutööpreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

MeeMa keskse publikatsiooniga "Researching Estonian Transformation: Morphogenetic Reflections" saab tutvuda ResearchGate'i kaudu.

Kaanepildi kujundaja: Kalle Paalits

Simone Eelmaa kaitseb doktoritööd „The social categorization of sexual abuse“

23. aprillil kell 14.15 kaitseb Simone Eelmaa sotsioloogia erialal doktoritööd „The social categorization of sexual abuse“ („Seksuaalse väärkohtlemise ühiskondlik määratlus ”).
Teadushuvi

Värske teadusbaromeeter kinnitab Eesti elanike usaldust teaduse ja teadlaste vastu

Viivika Eljand-Kärp kaitseb doktoritööd „Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes”

Viivika Eljand-Kärp kaitseb doktoritööd „Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes”.