Võimalikud doktoritöö teemad 2026/2027 sisseastujatele
Ühiskonnateaduste instituudis toimub ühine konkurss meedia ja kommunikatsiooni ning sotsioloogia erialadele, kandideerimiseks on avatud 5 õppekohta.
Teema võib valida instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud instituudi peamiste uurimisvaldkondadega. Mitmed väljapakutud teemad on interdistsiplinaarsed ja kandidaat otsustab ise, kummale erialale ta kandideerib. Eriala valikul on kandidaadil soovitav lähtuda enda erialasest taustast ja huvist ning vajadusel ka juhendajaga nõu pidada.
Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) palume enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.
Ühiskonnateaduste instituudi doktoritööde teemad uurimissuundade kaupa:
Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslik heaolu ja tööjõu seire
Riigikaitse ja julgeolekustumine
Riskisotsioloogia ja -kommunikatsioon
Teema on otseselt seotud algava rahvusvahelise CHANSE-meetme projektiga PROMISE („Edendades eelteismeliste, teismeliste ja noorte täiskasvanute heaolu: täiustatud sotsiaalmeediapoliitikate suunas“, 2025–2027), mis uurib noorte sotsiaalmeedia kasutamise ja vaimse heaolu seoseid sotsiaalses, kultuurilises ja poliitikakujunduse kontekstis. Peamised uurimismeetodid on kirjanduse analüüs ja 2026. a kevadel tehtavad fookusgrupp-intervjuud noortega (vanuses 10–25) viies Euroopa riigis (Eesti, Austria, Hispaania, Saksamaa, Ühendkuningriik), mis keskenduvad noorte kogemustele, ootustele ja probleemidele seoses sotsiaalmeedia kasutamisega.
Võimalikud juhendajad:
professor Veronika Kalmus, [email protected]
teadur Signe Opermann, [email protected]
Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon
Teema on osa uurimisprojektist „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ ja on osa Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi tööst. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodid hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on teadus- ja arendusprojektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.
Võimalikud juhendajad:
professor Triin Vihalemm, [email protected]
professor Margit Keller, [email protected]
kaasprofessor Marko Uibu, [email protected]
Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon
Teema on osa uurimisprojektist „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ ja on osa Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi tööst. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodid hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on teadus- ja arendusprojektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.
Võimalikud juhendajad:
professor Triin Vihalemm, [email protected]
professor Margit Keller, [email protected]
kaasprofessor Marko Uibu, [email protected]
Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon
Teema on osa uurimisprojektist „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ ja on osa Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi tööst. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodid hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on teadus- ja arendusprojektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.
Võimalikud juhendajad:
professor Triin Vihalemm, [email protected]
professor Margit Keller, [email protected]
kaasprofessor Marko Uibu, [email protected]
Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon
Lapsed elavad oma "tavalist elu erakordsetel aegadel" (Millei, Silova & Gannon 2022), mida iseloomustavad hiljutised järsud sotsiaalsed muutused (nt Covid-19 pandeemia ja Venemaa sõda Ukrainas), millel on mõju ka nende lähikeskkonnale (nt perekonnale). Täheldatud on laste vaimse tervise probleemide kasvu ja subjektiivse heaolu vähenemist. Kuna lapse heaolu peamised allikad peituvad tema lähisuhetes (nt Nahkur & Kutsar 2019; Lee & Yoo, 2015), on oluline uurida nende suhete toimimist praegusel erakordsel ajal, eriti lapse vaatenurgast lähtuvalt ja lapse subjektiivse perevõrgustiku lähenemisviisi kasutades (Widmer 1999).
Võimalikud juhendajad:
teadur Oliver Nahkur, [email protected]
kaasprofessor Dagmar Kutsar, [email protected]
Eriala: sotsioloogia
Allikad:
Nahkur, O. & Kutsar, D. (2019). Social ecological measures of interpersonal destructiveness impacting child subjective mental well-being: Perceptions of 12-year-old children in 14 countries. Child Indicators Research, 12(1), 353−378. DOI: 10.1007/s12187-018-9542-7.
Lee, B. J. & Yoo, M. S. (2015). Family, school, and community correlates of children’s subjective well-being: an international comparative study. Child Indicators Research, 8(1), 151–175.
Millei, Z., Silova, I. & Gannon, S. (2022). Thinking through memories of childhood in (post)socialist spaces: ordinary lives in extraordinary times. Children's Geographies, 20(3), 324–337. DOI: 10.1080/14733285.2019.1648759.
Widmer, E. D. (1999). Family contexts as cognitive networks: A structural approach of family relationships. Personal Relationships, 6(4), 487–503.
Miks objektiivselt heade elutingimustega inimesed hindavad mõnikord enda heaolu madalaks ja vastupidi - halbade elutingimustega inimesed enda heaolu kõrgeks? Seda subjektiivse ja objektiivse heaolu paradoksi on küll tunnistatud, kuid mitte lahendatud. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne heaoluandmete analüüs võib aidata meid selle paradoksi lahendusele oluliselt lähemale.
Juhendajad:
kaasprofessor Mare Ainsaar, [email protected]
teadur Oliver Nahkur, [email protected]
Eriala: sotsioloogia
Töö eesmärkideks on 1) tuvastada kirjandusest nišilahendused, mis kõigutavad mõnd tööstusliku modernsuse põhieeldust looduse, teaduse ja tehnoloogia kohta (nt juriidilised õigused loodusele, vastustundlik teadus ja innovatsioon); 2) ühendada need nišid viisil, mis pakub uudse lahenduse mõnele kestlikkusega seonduvale probleemile.
Teisisõnu on töö eesmärk luua rida “transformatiivseid nišiklastreid”, mis oleksid rakendatavad lähiaastate (5-10 aastat) perspektiivis, kuid võiksid samal ajal rajada teed ulatuslikumale kestlikule pöördele. Uuring haakub sisuliselt Eesti Teadusagentuuri rahastatava suure rühmagrandi “Tööstusliku modernsuse kriis ja teisenemine, 1900-2055” tegevustega, eeskätt nendega, mis puudutavad tööstusliku modernsuse tulevikustsenaariume Eestis (loe lisa projekti kodulehelt).
Töö eeldab põhjalikku tutvumist olemasoleva kirjandusega kestlike lahenduste vallas, pidevat suhtlust eri valdkondade ekspertidega ja siirete disaini ning tuleviku-uuringute meetodite kasutamist.
Juhendaja:
professor Laur Kanger, [email protected]
Eriala: sotsioloogia
Käimasolevate projektide põhiteemaga külgnevad ka mitmed teised uurimisteemad. Võta ühendust professor Laur Kangeriga, kui sulle pakub huvi mõni järgnevatest:
- Sotsio-tehnilised/kestlikud siirded (socio-technical/sustainability transitions) energia-, liikuvus-, toidu-, side-, tervishoiu-, majutus-, kaitse- jt. süsteemides
- Mitmeid süsteeme hõlmavad 40-60 aasta pikkused arengusööstud (long waves, great surges of development), nt elektrifitseerimine, masstootmine ja -tarbimine, digitaliseerimine, ringmajandus
- Teoretiseerimine: mida teooria üleüldse tähendab, milliseid võtteid kasutavad teadlased teoretiseerimiseks ja kuidas teoretiseerimisoskust arendada?
Teema fookuses on küsimused kuidas mõistavad ja tajuvad julgeolekustumist erinevad sotsiaalsed grupid, kuidas muudab see inimeste igapäevaelu praktikaid ning milliseid laiemaid muutusi see toob ühiskonnas kaasa laiemalt, nt polariseerumine, võõrandumine.
Võimalikud juhendajad:
professor Kairi Kasearu, [email protected]
professor Andra Siibak, [email protected]
professor Triin Vihalemm, [email protected]
kaasprofessor Mai Beilmann, [email protected]
kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm, [email protected]
kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel, [email protected]
Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon
Fookuses on meedia ja sotsiaalmeedia kui julgeolekustumist peegeldavad ja võimestavad keskkonnad, julgeolekustumise diskursused, erinevad huvigrupid ja julgeolekustumise narratiivid ning vastanduvad narratiivid kui kognitiivne sõjapidamine, hoiakute polariseerumine.
Võimalikud juhendajad:
professor Andra Siibak, [email protected]
kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm, [email protected]
Eriala: meedia ja kommunikatsioon
„Laiapindne riigikaitse ja ühiskonna julgeolekustumine"
Eraldi konkurss sotsioloogia erialal, 1 õppekoht. Vaata lisainfot.
Doktoritöö fookuses on järgmised küsimused: kuidas omavahel suhestuvad laiapindne riigikaitse ja ühiskonna julgeolekustumine, millised on julgeolekustumise ilmingud laipindse riigikaitse kontekstis, millised on erinevate osapoolte: riik, Kaitsevägi, erinevad kogukonnad (nt piirkonna X kogukond või kaitseliitlased), indiviidid jne, ootused, tegevus ja panustamisvalmidus laiapindsesse riigikaitsesse. Kavandis ootame kandidaadi enda visiooni ja tõlgendust uuritavast teemast ja teema sügavamat avamist, sh täpsemate uurimisküsimuste sõnastamist.
Juhendaja:
professor Kairi Kasearu, [email protected]
Eriala: sotsioloogia
Nooremteaduri kohale toimub eraldi vastuvõtt, mis on rahastatud Eesti Teadusagentuuri rühmagrandist „Julgeolekustumine ja ühiskonna toimepidevus".
- Kandideerija peab vastama järgmistele tingimustele:
- magistrikraad sotsiaal- või humanitaarteadustes,
- head oskused kvantitatiivsete või kvalitatiivsete uurimismeetodite rakendamisel;
- kvantitatiivsete analüüsimeetodite puhul eeldame häid oskuseid R-is või SPSS-is.
Lisaks Tartu Ülikooli doktoriõppe üldnõuete täitmisele on nooremteaduril uurimisprojektis järgmised ülesanded:
- Osaleb projekti uurimisrühma koosolekutel ja seminaridel;
- Aitab korraldada projekti töötubasid, loenguid ja muid üritusi;
- Aitab koguda projekti täitmiseks andmeid;
- Analüüsib juhendaja(te) ja uurimisrühma teiste liikmete juhendamisel andmeid ning valmistab ette sisendi teaduspublikatsioonideks;
- On valmis vajadusel enda analüüsioskuseid täiendame ning selleks osalema kursustel ja töötubades.
Nooremteaduri kohale kandideerimiseks palume eelnevalt ühendust võtta professor Kairi Kasearuga.
Kandideerijad on oodatud pakkuma nimetatud valdkondades uudseid uurimisprobleeme ja täpsustama neid võimaliku juhendajaga.
Juhendaja:
kaasprofessor Sten Hansson, [email protected]
Eriala: meedia ja kommunikatsioon
Esilekerkivate ohustsenaariumide ja haavatavust mõjutavate tegurite prognoosimine, kasutades tuleviku-uuringute ja andmeteaduse metoodikaid. Pikaajalise valmisoleku (nt 2050) suurendamise võimalused.
Tulevane nooremteadur oleks osa Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühmast: https://sisu.ut.ee/risk/et/
Juhendaja: professor Kati Orru, [email protected]
Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon
Kogukondade kaasamine ja koosloome ohusündmuste planeerimisel, haavatavustega tegelemisel ja võimekuste arendamisel.
Tulevane nooremteadur oleks osa Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühmast: https://sisu.ut.ee/risk/et/
Juhendaja:
professor Kati Orru, [email protected]
Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon
Sotsiaalkaitse roll ohusündmuste ennetuses, valmisoleku kujundamisel, ohtudele reageerimisel ja neist taastumisel. Sotsiaalkaitse, tervishoiu ja kriisihalduse koostöö.
Tulevane nooremteadur oleks osa Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühmast: https://sisu.ut.ee/risk/et/
Juhendaja:
professor Kati Orru, [email protected]
Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon
Keskkonnatervis, sotsiaalne ebavõrdsus ning ruumiline planeerimine.
Tulevane nooremteadur oleks osa Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühmast: https://sisu.ut.ee/risk/et/
Juhendaja:
professor Kati Orru, [email protected]
Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon
Mitmikkriiside, väliste rünnakute ja sisemiste väljakutsete ees peavad liberaalsed demokraatiad tõestama oma tugevust ning võimet toimida ja areneda. Transformatiivsel ajastul tõstatub küsimus demokraatliku korra vastupanu- ja kohanemisvõimest ning kuidas sellel pingeväljal jätkuvalt legitiimsust luua. Ühiskondlikku ja kultuurilist stabiilsust ning demokraatia toimimist ohustab erinevate maailmavaadetega inimeste omavaheliste konstruktiivsete kokkupuute- ja aruteluareenide nappus. Polariseerumine, vastandumine ja konfliktide eskaleerumine muudavad ühise arutelu keeruliseks ning vähendavad usaldust nii institutsioonide kui ka kaaskodanike vastu. Samal ajal on Eestis ja rahvusvaheliselt arendatud mitmesuguseid formaate, mille eesmärk on tuua erinevate kogemuste ja seisukohtadega inimesed kokku ning luua võimalusi dialoogiks ja argumenteeritud aruteluks.
Doktoritöö keskendub deliberatsiooni mõtestamisele, deliberatiivsetele süsteemidele, demokraatia innovatsioonidele ja uutele praktikatele nagu näiteks osalus- ja dialoogiformaatide uurimisele nagu dialoogiringid, rahvakogud, kodanikupaneelid ja teised deliberatiivse demokraatia praktikad. Uurimistöö võib analüüsida, kuidas neid formaate rakendatakse, millised on nende toimimismehhanismid ning millist mõju avaldavad need osalejate hoiakutele, vastastikusele mõistmisele, konfliktide käsitlemisele ning laiemalt avaliku arutelu kvaliteedile ja kogukondlikule sidususele.
Töö võib olla multidistsiplinaarne ja kombineerida kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, sh juhtumiuuringuid, tegevusuuringuid, osalusvaatlust, intervjuusid, küsitlusi ja mõjuanalüüsi. Erilist tähelepanu võib pöörata küsimusele, millistel tingimustel suudavad deliberatiivsed formaadid vähendada polariseerumist ning kuidas neid deliberatiivseid praktikaid saaks tõhusamalt kasutada nii kohalikes kogukondades kui ka laiemas ühiskondlikus otsustusprotsessis.
Doktoritöö tegemist toetab koostöö Eestis arenevate dialoogiringide algatustega ning kujunev teadustöörühm, mis keskendub demokraatia innovatsioonide, osalusprotsesside, kogukondade ja sotsiaalsete sekkumiste uurimisele.
Võimalikud juhendajad:
kaasprofessor Marko Uibu, [email protected]
lektor Kadri Kangro, [email protected]
Eriala: sotsioloogia / meedia ja kommunikatsioon
Saarte kogukonnad on sageli sotsiokultuuriliselt ainulaadsed, kuid oma olemuselt on neil palju ühist, seda nimetatakse „saarelisuseks”. EL töötab välja saarelisuse strateegiat, mille lähteideeks on, et ELi saartel on suur arengupotentsiaal, kuid nad seisavad silmitsi saarelisusega seotud struktuursete väljakutsetega, majandusliku haavatavuse ja demograafilise survega, mis piiravad nende võimet saavutada jätkusuutlikku majanduskasvu ja vastupidavust.
Juhendaja:
sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson, [email protected]
Eriala: sotsioloogia
Teema hõlmab eritüüpi kogukondades, kogukondlikes niššides ja sotsiaalsetes liikumistes eelkujundavate praktikate uurimist koos nende praktikate kujundamise trajektooride analüüsimisega. Samuti kuulub teema alla sotsiaalsetest liikumistes eelkujundavate praktikate esilekerkimise ja kujunemise uurimine. Seda nii kestlikkuse, vaimse tervise, kogukondade agentsusega, saarelisuse kui teistes valdkondades.
Juhendaja:
sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson, [email protected]
Eriala: sotsioloogia
Aina enam võetakse era- ja avaliku sektori organisatsioonides kasutusele tehisintellektil põhinevaid lahendusi. Kuigi tehisintellektist kiputakse rääkima kui millestki, mis vähendab ja lihtsustab tööd, siis toob see erinevate uuringute põhjal kaasa ka nähtamatut, alahinnatud tööd. Näiteks, mida tähendab andmetöö osas organisatsiooni jaoks juturoboti kasutuselevõtt? Kelle tööd, mille osas ja kuidas see mõjutab? Mida tähendab andmetöö avaliku sektori kontektis?
Täpsem uurimisfookus ja teema sõnastatakse koostöös juhendajaga.
Võimalikud uurimismeetodid: intervjuud, organisatsiooni etnograafia.
Teema on seotud taotletava projektiga.
Juhendaja:
Dr Maris Männiste, [email protected]
Eriala: meedia ja kommunikatsioon
Meta-analüüs
Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest
Täpsem teema valitakse koos juhendajaga.
Juhendaja:
Dr Tarmo Strenze, [email protected]
Eriala: sotsioloogia
