Võimalikud doktoritöö teemad 2026/2027 sisseastujatele (täiendamisel)

Võimalikud juhendajad:

professor Andra Siibak, [email protected]

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Juhendaja:

professor Andra Siibak, [email protected]

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Teema on osa uurimisprojektist „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ ja on osa Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi tööst. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodid hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on teadus- ja arendusprojektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.

Võimalikud juhendajad:

professor Triin Vihalemm, [email protected]

professor Margit Keller, [email protected]

kaasprofessor Marko Uibu, [email protected]

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Teema on osa uurimisprojektist „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ ja on osa Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi tööst. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodid hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on teadus- ja arendusprojektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.

Võimalikud juhendajad:

professor Triin Vihalemm, [email protected]

professor Margit Keller, [email protected]

kaasprofessor Marko Uibu, [email protected]

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Teema on osa uurimisprojektist „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ ja on osa Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi tööst. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodid hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on teadus- ja arendusprojektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.

Võimalikud juhendajad:

professor Triin Vihalemm, [email protected]

professor Margit Keller, [email protected]

kaasprofessor Marko Uibu, [email protected]

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Lapsed elavad oma "tavalist elu erakordsetel aegadel" (Millei, Silova & Gannon 2022), mida iseloomustavad hiljutised järsud sotsiaalsed muutused (nt Covid-19 pandeemia ja Venemaa sõda Ukrainas), millel on mõju ka nende lähikeskkonnale (nt perekonnale). Täheldatud on laste vaimse tervise probleemide kasvu ja subjektiivse heaolu vähenemist. Kuna lapse heaolu peamised allikad peituvad tema lähisuhetes (nt Nahkur & Kutsar 2019; Lee & Yoo, 2015), on oluline uurida nende suhete toimimist praegusel erakordsel ajal, eriti lapse vaatenurgast lähtuvalt ja lapse subjektiivse perevõrgustiku lähenemisviisi kasutades (Widmer 1999).

Võimalikud juhendajad:

teadur Oliver Nahkur, [email protected]

kaasprofessor Dagmar Kutsar, [email protected]

Eriala: sotsioloogia

Allikad:

Nahkur, O. & Kutsar, D. (2019). Social ecological measures of interpersonal destructiveness impacting child subjective mental well-being: Perceptions of 12-year-old children in 14 countries. Child Indicators Research, 12(1), 353−378. DOI: 10.1007/s12187-018-9542-7.

Lee, B. J. & Yoo, M. S. (2015). Family, school, and community correlates of children’s subjective well-being: an international comparative study. Child Indicators Research, 8(1), 151–175.

Millei, Z., Silova, I. & Gannon, S. (2022). Thinking through memories of childhood in (post)socialist spaces: ordinary lives in extraordinary times. Children's Geographies, 20(3), 324–337. DOI: 10.1080/14733285.2019.1648759.

Widmer, E. D. (1999). Family contexts as cognitive networks: A structural approach of family relationships. Personal Relationships, 6(4), 487–503.

Miks objektiivselt heade elutingimustega inimesed hindavad mõnikord enda heaolu madalaks ja vastupidi - halbade elutingimustega inimesed enda heaolu kõrgeks? Seda subjektiivse ja objektiivse heaolu paradoksi on küll tunnistatud, kuid mitte lahendatud. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne heaoluandmete analüüs võib aidata meid selle paradoksi lahendusele oluliselt lähemale.

Juhendajad:

kaasprofessor Mare Ainsaar, [email protected]

teadur Oliver Nahkur, [email protected]

Eriala: sotsioloogia

Töö eesmärkideks on 1) tuvastada kirjandusest nišilahendused, mis kõigutavad mõnd tööstusliku modernsuse põhieeldust looduse, teaduse ja tehnoloogia kohta (nt juriidilised õigused loodusele, vastustundlik teadus ja innovatsioon); 2) ühendada need nišid viisil, mis pakub uudse lahenduse mõnele kestlikkusega seonduvale probleemile.

Teisisõnu on töö eesmärk luua rida “transformatiivseid nišiklastreid”, mis oleksid rakendatavad lähiaastate (5-10 aastat) perspektiivis, kuid võiksid samal ajal rajada teed ulatuslikumale kestlikule pöördele. Uuring haakub sisuliselt Eesti Teadusagentuuri rahastatava suure rühmagrandi “Tööstusliku modernsuse kriis ja teisenemine, 1900-2055” tegevustega, eeskätt nendega, mis puudutavad tööstusliku modernsuse tulevikustsenaariume Eestis (loe lisa projekti kodulehelt).

Töö eeldab põhjalikku tutvumist olemasoleva kirjandusega kestlike lahenduste vallas, pidevat suhtlust eri valdkondade ekspertidega ja siirete disaini ning tuleviku-uuringute meetodite kasutamist.

Juhendaja:

professor Laur Kanger, [email protected]

Eriala: sotsioloogia

Teema fookuses on küsimused kuidas mõistavad ja tajuvad julgeolekustumist erinevad sotsiaalsed grupid, kuidas muudab see inimeste igapäevaelu praktikaid ning milliseid laiemaid muutusi see toob ühiskonnas kaasa laiemalt, nt polariseerumine, võõrandumine.

Võimalikud juhendajad:

professor Kairi Kasearu, [email protected]

professor Andra Siibak, [email protected]

professor Triin Vihalemm, [email protected]

kaasprofessor Mai Beilmann, [email protected]

kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm, [email protected]

kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel, [email protected]

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Fookuses on meedia ja sotsiaalmeedia kui julgeolekustumist peegeldavad ja võimestavad keskkonnad, julgeolekustumise diskursused, erinevad huvigrupid ja julgeolekustumise narratiivid ning vastanduvad narratiivid kui kognitiivne sõjapidamine, hoiakute polariseerumine.

Võimalikud juhendajad:

professor Andra Siibak, [email protected]

kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm, [email protected]

Eriala: meedia ja kommunikatsioon

Doktoritöö fookuses on järgmised küsimused: kuidas omavahel suhestuvad laiapindne riigikaitse ja ühiskonna julgeolekustumine, millised on julgeolekustumise ilmingud laipindse riigikaitse kontekstis, millised on erinevate osapoolte: riik, Kaitsevägi, erinevad kogukonnad (nt piirkonna X kogukond või kaitseliitlased), indiviidid jne, ootused, tegevus ja panustamisvalmidus laiapindsesse riigikaitsesse. Kavandis ootame kandidaadi enda visiooni ja tõlgendust uuritavast teemast ja teema sügavamat avamist, sh täpsemate uurimisküsimuste sõnastamist.

Võimalikud juhendajad:

professor Kairi Kasearu, [email protected]

Eriala: sotsioloogia

Nooremteaduri kohale toimub eraldi vastuvõtt, mis on rahastatud Eesti Teadusagentuuri rühmagrandist „Julgeolekustumine ja ühiskonna toimepidevus".

• Kandideerija peab vastama järgmistele tingimustele:
  • magistrikraad sotsiaal- või humanitaarteadustes,
  • head oskused kvantitatiivsete või kvalitatiivsete uurimismeetodite rakendamisel;
  • kvantitatiivsete analüüsimeetodite puhul eeldame häid oskuseid R-is või SPSS-is.
  • Kandideerima on oodatud ka arvutiteaduse instituudi lõpetanud magistrandid, kelle uurimishuviks on meedia/sotsiaalmeedia.

Lisaks Tartu Ülikooli doktoriõppe üldnõuete täitmisele on nooremteaduril uurimisprojektis järgmised ülesanded:

• Osaleb projekti uurimisrühma koosolekutel ja seminaridel;
• Aitab korraldada projekti töötubasid, loenguid ja muid üritusi;
• Aitab koguda projekti täitmiseks andmeid;
• Analüüsib juhendaja(te) ja uurimisrühma teiste liikmete juhendamisel andmeid ning valmistab ette sisendi teaduspublikatsioonideks;
• On valmis vajadusel enda analüüsioskuseid täiendame ning selleks osalema kursustel ja töötubades;

Nooremteaduri kohale kandideerimiseks palume eelnevalt ühendust võtta professor Kairi Kasearuga.

Kandideerijad on oodatud pakkuma nimetatud valdkondades uudseid uurimisprobleeme ja täpsustama neid võimaliku juhendajaga.

Võimalik juhendaja:

kaasprofessor Sten Hansson, [email protected]

Eriala: meedia ja kommunikatsioon

Uurimisprojekt keskendub hädaolukordade ja haavatavuste prognoosimisele, kasutades tuleviku-uuringute ja andmeteaduse metoodikaid, et ennetada ja valmistuda tulevikukriisideks. Projekt selgitab tuleviku-uuringute tehnikate kasutamise kogemusi tuleviku kriisistsenaariumide koostamisel ning ühiskonna haavatavuse ennustamisel Euroopas. Projektis katsetatakse prognoosimeetodeid, et ennustada esilekerkivaid ohustsenaariume ja haavatavuse tegureid pikaajalises perspektiivis. Projektis testib võimalusi prognoosida haavatavust kasutades modelleerimistehnikaid integreeritud riiklike registrite ja andmestike pealt.

Doktorant oleks osa Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühmast.

Võimalikud juhendajad:

professor Kati Orru, [email protected]

kaasprofessor Mihkel Solvak, [email protected]

kaasprofessor Sten Hansson, [email protected]

Eriala: meedia ja kommunikatsiooni eriala, sotsioloogia eriala

Hädaolukorrad nagu COVID-19 pandeemia, 2021. aasta Euroopat laastanud üleujutused või Venemaa sõjaagressioonist Ukrainas ajendatud pagulaskriis on tekitanud vajaduse hoolikalt kaaluda kommunikatsiooniga seotud haavatavuse mehhanisme kriisides (Hansson et al., 2020). Uurimisprojekt keskendub individuaalsetele, sotsiaalsetele-struktuurilistele ja oluspetsiifilistele teguritele, mis on erinevates hädaolukordades takistanud teabele juurdepääsu, teabe mõistmist või sellele reageerimist. Lisaks uuritakse projektis, kuidas kriisihaldusasutused on oma strateegiaid ja praktikaid parandanud, et tagada juurdepääs riski- ja kriisiteabele, teabe arusaadavus (sealhulgas aidates ära tunda väärinfot) või kasutades muid strateegiaid kommunikatsioonitõrgete ületamiseks.

Võimalikud juhendajad:

professor Kati Orru, [email protected]

kaasprofessor Sten Hansson, [email protected]

Eriala: meedia ja kommunikatsiooni, sotsioloogia

Katastroofiohu tõhusaks vähendamiseks on olulised head suhted ja partnerlus kogukondade ja kriisihaldusasutuste vahel, et tuvastada haavatavuse allikad ja määratleda selle leevendamise strateegiad (ÜRO, 2015). Ülevaade kogukonnaliikmete kaasamisest kriisidele reageerimisse Euroopas toob esile, et reeglid ja ressursid, sealhulgas suutlikkus luua kontakt entusiastlike abistajatega ning nende väljaõpe hõlbustavad abi mõtestatud kaasamist (Nahkur et al., 2022). Hiljutised kriisid näitavad aga ühiskonna polariseerumist seoses valmisolekuga aidata kaasa kriiside lahendamisele. See projekt uurib kriisidest saadud õppetunde inimeste kaasamisel riskide ennetamisse, nende maandamisse või kriisidele reageerimisse. Lisaks kaardistab see tehnikaid ja juhiseid, mida ametiasutused ja kogukonnajuhid kasutavad inimeste ja kogukondade kaasamiseks, paremini valmis olla hädaolukordadeks Eestis ja Euroopas.

Võimalikud juhendajad:

professor Kati Orru, [email protected]

teadur Oliver Nahkur, [email protected]

Eriala: meedia ja kommunikatsiooni eriala, sotsioloogia eriala

Kriisi süvenedes võib mõjutatud inimeste arv olla märkimisväärne ja inimeste heaolu, tervislik seisund ja igapäevane toimetulek võib olla oluliselt häiritud. Sellistes olukordades eeldatakse, et sotsiaalkaitseasutused tagavad tavateenuste kättesaadavuse, aga toetavad ka neid inimesi, kes on kriiside ajal haavatavasse olukorda sattunud (Orru et al., 2022). Praktikas tegutsevad sotsiaalkaitse töötajad päästeasutuste konsultantidena, kuid nende oskused ja teadmised haavatavas olukorras inimeste vajaduste ja eluolu kohta võimaldaksid neil olla tõhusateks partneriteks kriisihalduse eri faasides (Hay & Pascoe, 2021). Sotsiaalkaitse roll riskide maandamisel, valmisoleku suurendamisel või reageerimisel ja taastumisel on sageli ebaselge. See projekt keskendub nii sotsiaalkaitse õiguslikule alusele kui ka praktilisele korraldusele potentsiaalselt haavatavate isikute väljaselgitamisel ning nende valmisoleku ja reageerimisvõimekuse tõstmisel Eestis ja Euroopas.

Võimalikud juhendajad:

professor Kati Orru, [email protected]

Marco Krüger, Tübingeni Ülikool, [email protected]

Eriala: sotsioloogia/ meedia ja kommunikatsioon

Kasutatud kirjandus

Hansson, S., Orru, K., Siibak, A., Bäck, A., Krüger, M., Gabel, F., & Morsut, C. (2020). Communication-related vulnerability to disasters: A heuristic framework. International Journal of Disaster Risk Reduction, 51, 101931. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101931

Hay, K., & Pascoe, K. M. (2021). Social Workers and Disaster Management: An Aotearoa New Zealand Perspective. The British Journal of Social Work, 51(5), 1531–1550. https://doi.org/10.1093/bjsw/bcab127

Nahkur, O., Orru, K., Hansson, S., Jukarainen, P., Myllylä, M., Krüger, M., Max, M., Savadori, L., Nævestad, T.-O., Frislid Meyer, S., Schieffelers, A., Olson, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). The engagement of informal volunteers in disaster management in Europe. International Journal of Disaster Risk Reduction, 83, 103413. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2022.103413

Orru, K., Hansson, S., Gabel, F., Tammpuu, P., Krüger, M., Savadori, L., Meyer, S. F., Torpan, S., Jukarainen, P., Schieffelers, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). Approaches to ‘vulnerability’ in eight European disaster management systems. Disasters, 46(3), 742–767. https://doi.org/10.1111/disa.12481

United Nations. (2015). Sendai Framework for Disaster Risk Reduction 2015—2030. United Nations.

Juhendaja:

Dagmar Narusson, [email protected]

Eriala: sotsioloogia

Mitmikkriiside, väliste rünnakute ja sisemiste väljakutsete ees peavad liberaalsed demokraatiad tõestama oma tugevust ning võimet toimida ja areneda. Transformatiivsel ajastul tõstatub küsimus demokraatliku korra vastupanu- ja kohanemisvõimest ning kuidas sellel pingeväljal jätkuvalt legitiimsust luua. Ühiskondlikku ja kultuurilist stabiilsust ning demokraatia toimimist ohustab erinevate maailmavaadetega inimeste omavaheliste konstruktiivsete kokkupuute- ja aruteluareenide nappus. Polariseerumine, vastandumine ja konfliktide eskaleerumine muudavad ühise arutelu keeruliseks ning vähendavad usaldust nii institutsioonide kui ka kaaskodanike vastu. Samal ajal on Eestis ja rahvusvaheliselt arendatud mitmesuguseid formaate, mille eesmärk on tuua erinevate kogemuste ja seisukohtadega inimesed kokku ning luua võimalusi dialoogiks ja argumenteeritud aruteluks.

Doktoritöö keskendub deliberatsiooni mõtestamisele, deliberatiivsetele süsteemidele, demokraatia innovatsioonidele ja uutele praktikatele nagu näiteks osalus- ja dialoogiformaatide uurimisele nagu dialoogiringid, rahvakogud, kodanikupaneelid ja teised deliberatiivse demokraatia praktikad. Uurimistöö võib analüüsida, kuidas neid formaate rakendatakse, millised on nende toimimismehhanismid ning millist mõju avaldavad need osalejate hoiakutele, vastastikusele mõistmisele, konfliktide käsitlemisele ning laiemalt avaliku arutelu kvaliteedile ja kogukondlikule sidususele.

Töö võib olla multidistsiplinaarne ja kombineerida kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, sh juhtumiuuringuid, tegevusuuringuid, osalusvaatlust, intervjuusid, küsitlusi ja mõjuanalüüsi. Erilist tähelepanu võib pöörata küsimusele, millistel tingimustel suudavad deliberatiivsed formaadid vähendada polariseerumist ning kuidas neid deliberatiivseid praktikaid saaks tõhusamalt kasutada nii kohalikes kogukondades kui ka laiemas ühiskondlikus otsustusprotsessis.

Doktoritöö tegemist toetab koostöö Eestis arenevate dialoogiringide algatustega ning kujunev teadustöörühm, mis keskendub demokraatia innovatsioonide, osalusprotsesside, kogukondade ja sotsiaalsete sekkumiste uurimisele.

Võimalikud juhendajad:

kaasprofessor Marko Uibu, [email protected]
lektor Kadri Kangro, [email protected]

Eriala: sotsioloogia / meedia ja kommunikatsioon

Juhendaja:

sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson, [email protected]

Eriala: sotsioloogia

Aina enam võetakse era- ja avaliku sektori organisatsioonides kasutusele tehisintellektil põhinevaid lahendusi. Kuigi tehisintellektist kiputakse rääkima kui millestki, mis vähendab ja lihtsustab tööd, siis toob see erinevate uuringute põhjal kaasa ka nähtamatut, alahinnatud tööd. Näiteks, mida tähendab andmetöö osas organisatsiooni jaoks juturoboti kasutuselevõtt? Kelle tööd, mille osas ja kuidas see mõjutab? Mida tähendab andmetöö avaliku sektori kontektis?

Täpsem uurimisfookus ja teema sõnastatakse koostöös juhendajaga.

Võimalikud uurimismeetodid: intervjuud, organisatsiooni etnograafia.

Teema on seotud taotletava projektiga.

Juhendaja:

Maris Männiste, [email protected]

Eriala: meedia ja kommunikatsioon

Täpsem teema valitakse koos juhendajaga.

Juhendaja:

Tarmo Strenze, [email protected]

Eriala: sotsioloogia