Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas Judit Strömpl: „Sotsiaaltöös ühinevad teooria, praktika ja uurimus“
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ja Sotsiaalministeerium tunnustasid Tartu Ülikooli sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor Judit Strömplit tiitliga „Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas“. Judit on aastakümneid uurinud haavatavas olukorras laste õigusi ja heaolu, juurutanud Eestis elulootöö meetodit, õpetanud ja juhendanud tudengeid ning tutvustanud sotsiaaltöö uurimismeetodeid nii erialastes väljaannetes kui ka valdkonna praktikutele.
Judit Strömpl alustas õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis 1972. aastal vene filoloogia erialal. Kuigi alguses oli tal soov õppida eripedagoogikat, veendi ungarikeelsest Taga-Karpaatiast Eestisse jõudnud Juditit, et eestikeelse õppega tulevad toime ainult sünnilt eestlased. Siis sattus Judit Juri Lotmani loengule. Mulje oli niivõrd võimas, et vaatamata piiratud vene keele oskusele, otsustas Judit vene filoloogia kasuks. Lisaks vene keelele ja kirjandusele sai Lotmanilt õppida ka inimlikkust, kriitilist mõtlemist ja sotsiaalset tundlikkust.
Minu kirg kvalitatiivsete meetodite vastu pärineb nendest aegadest, kui õppisin filoloogina tekstianalüüsi.
Vene keele oskus viis Juditi edasi TRÜ hälbekäitumise sotsioloogia laborisse, kus oli vaja toimetada venekeelseid tekste. Puutudes kokku sotsioloogiliste uuringutega tekkis Juditil mõte, et ka temal võiks olla oma uurimisvaldkond. Oma esimeses artiklis, mis ilmus Ungari akadeemilises väljaandes, andis Judit ülevaate enesetappude olukorrast Eestis. „Lisaks statistikale tahtsin põhjalikumalt uurida ka nende, lootuse kaotanud inimeste lugusid,“ lisas Judit Strömpl.
1991. aastal avati Tartu Ülikoolis sotsiaalpoliitika õppetool ja Judit sai sisse magistriõppesse sotsiaaltöö erialale. Magistritööst saigi alguse probleemse käitumisega laste ja noorte olukorra uurimine. Nii magistri- kui doktoritöö raames uuris Judit Kaagvere erikooli.
Kaagvere erikool oli kinnine asutus, mis pakkus probleemse käitumisega tütarlastele võimalust lõpetada põhikool ja olla kaitstud nende kasvukeskkonna ohtude eest. Doktoritöös tahtis Judit uurida sügavuti selle asutuse mõjukust. Selleks kasutas ta etnograafilist uurimisviisi: asus tööle tüdrukute kasvatajana ja uuris erikooli elu seestpoolt.
Arvan, et etnograafia on parim viis, kuidas uurija saab teatud nähtust mitte ainult uurida, vaid ka isiklikult kogeda.
Tampere Ülikoolis doktoritöö kaitsmisest on möödunud 23 aastat. Nende aastate jooksul on Judit uurinud erinevaid teemasid ja kõik teemad on seotud haavatavas olukorras inimeste, eelkõige laste elude uurimisega. Viimastel aastatel on tema huviorbiidis olnud asendushoolduse teema. Sotsiaaltööuurijana tahab ta mitte ainult mõista, mis toimub, vaid ka pakkuda abistamismeetmeid. Ühe meetmena hakkas Judit koos Eesti partneritega ja praktikutega juurutama elulootöö metoodikat.
Elulootöö sekkumismeetod aitab väärtustada iga lapse unikaalset elulugu. Mänguliste tegevuste kaudu aidatakse lapsel mõtestada tema minevikusündmusi. Seda tehakse delikaatsel viisil ja ainult siis, kui laps ise on selleks valmis. Nii õpib ta iseennast paremini tundma, tema suhted vahetu hooldajaga lähevad paremaks ja enesehinnang kasvab. Siin sulanduvad ühte kvalitatiivne lähenemine ja sotsiaaltöö kui abistav praktika.
Juditi sõnul ühinevad sotsiaaltöös teooria, praktika ja uurimus. Kvalitatiivne uurimisviis aitab inimestega toimuvat sügavuti mõista ja vältida praktikas oma tõekspidamiste pealesurumist. Selle kõige taga peab olema tugev teoreetiline baas. „Minu pikaajalised uurimiskogemused näitavad, et inimeste probleemid ei peitu nende endi sees, vaid olukordades ja suhetes, mis inimesi kujundavad. Siit ka lahendus – muuta tuleb olukordi ja suhteid,“ ütles Judit Strömpl.
Lisaks asendushoolduse, enesetappude ja probleemse käitumisega tütarlaste kohtlemise teemadele on Judit aastakümneid uurinud ka koolikiusamist, noorte riskikäitumist, seksuaalvähemuste kohtlemist, lähisuhtevägivalda, seksuaalset väärkohtlemist ning palju muid ühiskondlikke valukohti. Raskete teemadega aitab tal toime tulla usk inimestesse.
Kuidas see juhtus, et sain preemia? Ma lihtsalt tegelen sellega, mis läheb mulle korda, ja usun, et hoolivus ja armastus võidab!
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tunnustab parimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Konkurss tõstab esile erinevate piirkondade, valdade ja asutuste kõige tublimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja valdkonda panustajaid, kes on oma pühendunud tegutsemisega muutnud inimeste ja kogukonna elu paremaks.
Loe veel sarnaseid uudiseid
