Euroopa Sotsiaaluuringus võetakse luubi alla Eesti inimeste suhtumine sisserändesse

Juunis hakatakse Eestis koguma Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid. Uuringut tehakse Eestis alates 2004. aastast iga kahe aasta tagant. Seekord keskendutakse lisaks usaldusele, heaolule, hoiakutele ja väärtustele põhjalikumalt inimeste suhtumisele sisserändesse.

Eesti ja Euroopa kahaneva loomuliku iibe tingimustes on rändega seotud teemade edukas lahendamine järjest vajalikum, et tagada ühiskondade pikaajaline toimimine. Just sisse- ja väljarände näitajad kujundavad viimastel aastatel kogu rahvastiku kasvu või kahanemist. Euroopas on kõige keerulisemas olukorras riigid, kus on suur rändekäive ehk nii saabujaid kui ka lahkujaid on pidevalt palju. Sotsiaaluuringus mõõdetakse sisserändega kaasneva kasu ja kahju tunnetamist.

Euroopa Sotsiaaluuringu senised andmed näitavad, et kuigi Eestis ollakse Euroopa riikide võrdluses sisserände suhtes pigem konservatiivselt meelestatud, on ka Eesti inimesed ajaga soosivamaks muutunud. Suhtumist sisserändesse on parandanud rändega seotud kasu märkamine.

Arvamused erineva päritoluga inimeste sisserände kohta võivad erineda. 2024. aasta uuringu järgi oli 3% vastajatest vastu ka eestlaste sisserändele Eestisse, vaesematest riikidest tulijatele oli kindlalt vastu 22% eestimaalastest. Teadusuuringud näitavad, et ka immigrantide endi lõimumishoiakud on mõjutatud vastuvõtvast ühiskonnast ja riigi poliitikast.

Eestis kogutakse andmeid juunist septembrini. Lisaks rändele soovitakse Euroopa Sotsiaaluuringu ankeediga saada teavet enam kui 50 teadusteema kohta. Uuringusse võetakse juhuvalimi alusel esinduslik osa Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Andmeid kogutakse veebis, posti teel ja küsitlejate abiga.

Euroopa Sotsiaaluuring on sotsiaalteaduste valdkonna kõige tähelepanuväärsem projekt Euroopas. Uuringu raames teevad koostööd 35 riiki, et saada ülevaade Euroopa inimeste elust, hoiakutest ja ühiskonna mõjust. Projekt on osa Euroopa ja Eesti teaduse teekaardist ning Eesti Heaolu Seirekeskuse teadustaristust, mis annab teadlastele ja ühiskonnale kvaliteetsed andmed. Uuringut teeb Tartu Ülikool koos Eesti Statistikaametiga.

Rohkem infot uuringu kohta leiab ühiskonnateaduste instituudi kodulehelt. ESS-i Eesti koordinaator on Liisa Talving (Johan Skytte poliitikauuringute instituut) ja Heaolu Seirekeskuse juht Mare Ainsaar (Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut).