Küberohtudest teadlik direktor oskab ka oma kooli kaitsta
Kahe kooli direktorina näeb Jaanika Käst, et küberriskid on jõudnud kooliellu ega kao sealt kuhugi. Nii otsustas ta asuda õppima infovastupidavuse mikrokraadiprogrammis ja süveneda teemasse, mis tema ülikooliõpingute ajal inimesi ei painanud ega olnud põimitud ka koolijuhtide haridusse.
Jaanika on direktor Valga Jaanikese Koolis ja Urvaste Koolis, kus õpivad erivajadustega lapsed. Tema eestvedamisel saavad õpilased osa kõikvõimalikest arendavatest tegemistest. „Meil on vägevad tulemused saalihokis, jõutõstmises, iluvõimlemises. Aineolümpiaadid on mõeldud tavaõpilastele, nii et teeme olümpiaade ise. Selle algatuse eest saime aasta õpetaja konkursil kolme finalisti hulka,“ räägib Jaanika.
Nüüd plahvatab siin ja seal: kokkupuude reaalsusega
Lisaks toetava tegevuse korraldamisele hoolitseb Jaanika direktorina laste üldise heaolu eest. Kui temani hakkasid jõudma õngitsus- ja ähvarduskirjad, tundis ta, et seisab silmitsi täiesti tundmatu maailmaga.
Kõik koolijuhid puutusid kokku kirjadega, et nüüd plahvatab siin pomm ja nüüd plahvatab seal pomm. Sattusin ka Apotheka juhtumisse ja mu isikuandmed läksid kuhugi rändama. Ja ma mõtlesin, et taevas, ma ei ole sellest alast teadlik ja tahan õppida midagi, mida ei ole kunagi varem õppinud.
Jaanika lõpetas 2010. aastal Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi koolijuhtimise magistriõppe ja on õppinud ka õigusteadust. Tol ajal ei olnud infohäirete ja -riskide teemad veel nii suure tähelepanu all ega haridusalaste õppekavadesse integreeritud. Koolijuht usub, et nüüd tegeletakse ka haridusteaduste õppes küberturvalisuse küsimustega palju rohkem. Tema pidi aga enesetäiendamiseks eraldi võimalusi otsima.
Kui Jaanika asus õppima Tartu Ülikooli infovastupidavuse mikrokraadiprogrammis, tundus loengus kuuldu esialgu võõras. Vastupidavuse mõiste oli talle tuttav, aga mis on infovastupidavus? Kuidas puudutab meid tähelepanumajandus? Juba varsti hakkas ta nägema seoseid oluliste, elulähedaste asjade vahel. Nüüd oskab Jaanika enda sõnul süveneda ja hinnata, mida ja miks lugeda, teab, mis on valeinfo, trollid ja botid. „Me peamegi aru saama, et kõik tahavad võita tähelepanu, aga sina pead olema infovastupidav. Aru saama, mis sa võtad ja mis sa jätad. See on terve teadus, seda õpetatakse ülikoolis“.
Teadmised annavad rahu, mida saab ka lastele edasi anda
Infovastupidavuse mikrokraadiprogrammis sai Jaanika end täiendada küberhügieeni teemal, tutvuda infohäiretega seotud teoreetiliste lähenemisviisidega ning õppida hindama valeinfo mõju päris inimestele päris olukordades. „Mul on tekkinud selles valdkonnas mingisugune sisemine rahu ja turvalisuse tunne. Kui midagi ette tuleb elus, televisioonis või arvutiekraanil, ma saan kohe aru, millele ma aega pühendan, mida ma tõsiselt võtan või mis ongi huumor.“
Uusi teadmisi ei hoia Jaanika ainult iseendale, vaid jagab kolleegidega ja rakendab koolielus. Direktor räägib, et absoluutselt igale meeskonnanõupidamisele viib ta mingisuguse teadmise, mille on viimasel kuul Tartu Ülikoolis omandanud. Lisaks näeb Jaanika, et lapsed puutuvad igal sammul kokku sotsiaalmeediaga. Nüüd tunneb ta, et oskab paremini suurendada noorte teadlikkust veebiavarustes ette juhtuvatest riskidest.
Lapsed on täpselt nii kaitstud, kuidas me oleme neid kaitsnud ja õpetanud, nii kodus kui koolis. Koolis astume selleks teadlikke samme.
Programmist inspireerituna on Jaanika kutsunud kooli esinema mitmesuguseid eksperte, kes annavad õpilastele külalistunde, sealhulgas sotsiaalmeedia teemal. Internetis toimetades peavad noored olema teadlikud isiklike piiride kaitsmise põhimõtetest, riskidest vaimsele tervisele ja turvalisusele, levinud petuskeemidest ning mõjutusmeetoditest. Ühe kodutöö raames tutvustati 8. ja 9. klassidele näitematerjali selle kohta, kuidas valimiste infosõjas toime tulla ja end mitte mõjutada lasta. Koolil valmis sellekohane interaktiivne mäng, mida saavad ka teised kasutada. „Meie õpilastele oli mäng veidi raske, eks kohandame seda veel,“ ütleb Jaanika.
Mida andis Tartu Ülikool Jaanikale ja Jaanika ülikoolile?
Jaanika jaoks oli Tartu Ülikool loomulik valik, kuna siin oli möödunud kogu tema senine haridustee. Mikrokraadiprogrammi ainetes osalemiseks võttis ta kaks korda kuus õppepuhkust ja tegi 50-minutisi sõite kodust ülikoolilinnani. „See ei olnud mulle üldse mureks. Olen veendunud, et iga koolijuht võiks midagi sellist õppida,“ jagab Jaanika.
Programmi käigus sai ta ülikooli õppejõududelt värskeid ideid, oskuseid ja innustust. Maia Klaassenilt võtab Jaanika eeskuju digiõppe korraldamisel ja infovastupidavuse põhitõdede mõistmisel. Inger Klesmenti loominguline lähenemine meediapädevuse arendamisele aitas välja töötada materjale õpilaste digioskuste parandamiseks. Maria Murumaa-Mengeli loengud rajasid aluse praeguse inforuumi ja kommunikatsiooni mõistmiseks. Andra Siibaku küberhügieeni sotsiaalsete oskuste aines õppis Jaanika aga mõistma Eesti infoturbestandardi põhjalikkust ja mitmetahulisust.
Omaette väärtus oli õppida koos teiste valdkondade spetsialistidega, kelle seas oli nii ajakirjanikke kui ka ERR-i õigustalituse, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja prokuratuuri töötajaid. Pärast loenguid mindi sageli koos pinginaabritega Werneri kohvikusse kohvi jooma. Kokkupuude erinevate alade ja eri vanuses professionaalidega oli Jaanika jaoks rikastav, aga ka tema vaatenurk oli teiste jaoks väärtuslik. „Nad teavad kõike küberhügieeni sotsiaalsetest aspektidest, riskide hindamisest, e-Eestist. Tegelikult on nii tore, et ka neile läks korda ka see, millise pagasiga mina tulin,“ ütleb Jaanika.
Ühes rühmatöös pakkus Jaanika välja võtta luubi alla NEET-noored – noored, kes ei tööta ega õpi. Kõik olid kohe nõus selle paljude jaoks uue teema ette võtma. „Tegin ettekannet ja kuulsin, kuidas minust poole nooremad kaasõppijad ütlesid, et ei teadnud neid asju varem. Ma ei pidanud seda kuulma, aga ma kuulsin ja mõtlesin: appi, kui hea mul on esitleda asja, mis on nii oluline Eestis,“ meenutab Jaanika.
Jaanika Käst usub, et teadmised infovastupidavuse kohta on vajalikud igale haridusvaldkonna töötajale, direktorile ja õpetajale, kes saavad omakorda suurendada õpilaste turvalisust. Mikrokraadiprogramm aitab tekitada harjumust hoida ennast kursis inforuumi võimaluste ja riskidega, tugevdada õpetajate ja õpilaste veebiturvalisust ning teha teadlikumat koostööd IT-valdkonna spetsialistidega pahatahtlike inforünnakute tõrjumisel.
Loe veel sarnaseid uudiseid
