Seminaril arutati valeinfo, alternatiivmeditsiini ja juturobotite rolli üle tervisevaldkonnas

Tartu Ülikooli desinfo koostööplatvormi neljas seminar tõi kokku ühiskonnauurijad ning meditsiinivaldkonna teadlased ja praktikud. Üritusel analüüsiti, kuidas valeinfo, alternatiivsed raviviisid ja tehisaru rakendused mõjutavad inimeste tervist ja usaldust meditsiinisüsteemi vastu, ning otsiti võimalikke lahendusi.

Meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel avas seminari aruteluga infohäirete olemusest ja mõjust. Ta selgitas, kuidas väär-, kuri- ja valeinfo kujundavad avalikku arvamust ning miks vandenõuteooriad on nii raskesti kummutatavad. „Valeinfo ei ole pelgalt tehniline probleem – see mõjutab usaldust, vaimset tervist ja ühiskondlikku sidusust,“ ütles Murumaa-Mengel.

Tema sõnul eelistavad sotsiaalmeedia algoritmid vihast ja hirmutavat sisu ning trollimise levikut digikultuuris. Ebaviisakus ja mürgised kommentaarid veebikeskkondades suurendavad inimeste soovi aruteludest eemale hoida. Neid, kes astuvad pahatahtlike kommentaatoritega dialoogi, hoiatab Maria otsese vastasseisu ja trollide suhtlusstiili ülevõtmise ohu eest. „Kui otsustame neid tumedamaid võtteid kasutada, on oluline jälgida, kelleks me ise muutume ja kas me muudame maailma paremaks kohaks,“ rõhutas Murumaa-Mengel.

Sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu pakkus antropoloogilist vaadet alternatiivmeditsiini ja uskumuste levikule. Rahvameditsiini ja täiendravi põimuvad inimeste identiteedi ja elustiiliga ning võivad kriisiolukordades pakkuda emotsionaalset tuge. „Me ei peaks kuidagi eksperimentaalseid meetodeid kiitma või neile jõudu juurde andma, aga naeruvääristamine teeb arutelud järjest toksilisemaks ja siis oleme sellises sõjarežiimis ka ise,“ lisas Uibu.

Ta tõi näiteid Eesti ja Euroopa kultuurilistest erinevustest täiendravi kasutuses ning arutles, kust jookseb piir ohutu lisapraktika ja ohtliku alternatiivi vahel. Uibu sõnul tekib probleem siis, kui tõenduspõhine ravi asendatakse riskantsete meetoditega. Meditsiinitöötajate vaates tõstatab see küsimuse, kuidas säilitada patsiendi autonoomia, kui tema valikud ei ole teaduspõhised. Seminaril nenditi, et kõige tähtsamal kohal on motiveeriv intervjueerimine ja usalduslik suhe.

Meediauuringute professor Andra Siibak keskendus tehisaru rollile terviseinfos ja rääkis, kuidas juturobotid on muutumas digitaalseks kaaslaseks. Siibaku sõnul ei ole tehisaru imevahend ja liigne usaldus on ohtlik. Kuigi vestlusrobotid võivad pakkuda tuge, põhinevad nende vastused statistilisel tõenäosusel, mitte sisulisel arusaamisel.

Veel käsitles Andra Siibak privaatsusriski kasvu, andmestumise mõju ja juhtumeid, kus juturobotite soovitusi peeti usaldusväärsemaks kui arstide omi. Teadlane tõdes, et selline suundumus võib viia eksitavate diagnooside ja uute eetiliste dilemmadeni.

Spetsialistid peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist uurisid, kas juturobotid võiksid tulevikus olla osa esmatasandi tervishoiust. Arutelus leiti, et tehnoloogia võib toetada ennetust ja pakkuda vaimse tervise tuge, kuid ei tohi asendada arsti otsustusvõimet. „Kriitilised tehnoloogiauurijad ütlevad, et ChatGPT kipub olema pealtnäha empaatiline, aga tegelikult ei pruugi selle reaktsioonid olla sugugi adekvaatsed ja võivad kaasa tuua erinevaid riske,“ rõhutas Siibak.

Lahendused peituvad digipädevuse suurendamises, institutsionaalse toe pakkumises spetsialistidele ja teadlikkuse süvendamises nii meditsiinitöötajate kui ka patsientide seas. Valeinfo mõju võivad aidata vähendada ja usaldust tugevdada väikesed sammud, nagu mikrosekkumine, viisakas dialoog ja faktipõhine kommunikatsioon.

Seminar „„Mis muret teeb?” Desinfo, tehisaru ja alternatiivsed mõtteviisid meditsiinis“ toimus 18. novembril 2025. Ettekande tegid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased, arutelus osalesid perearstid Marje Oona ja Tatjana Meister ning peremeditsiini eriala arst-resident Pisar Pind. Ürituse korraldasid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koos peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudiga TÜ arengufondi toel algatatud desinfo koostööplatvormi projekti raames. Algatuse eesmärk on edendada erialadevahelist koostööd valeinfo uurimisel ja õpetamisel. Loe lähemalt desinfo koostööplatvormi kodulehelt.

Maria-Murumaa Mengeli esitlus

Marko Uibu esitlus

Andra Siibaku esitlus