16. mail kuulutati välja Kuldsulg 2025, kelleks on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureusetudeng Kärt Karu. Hõbesule auhinna pälvisid sama õppekava bakalaureuseastme üliõpilane Kristopher Muraveiski ja ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistriastme õppekava tudeng Richard Särk.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõpe
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistriõpe
Komisjon tõi esile, et Kärt Karu on noor ajakirjanik, kelle töödes peegeldub küps lähenemine ja tugev ühiskondlik närv. Tema lood haaravad päevakajaliste ja keeruliste teemadega ning viivad lugeja nendesse sisse viisil, mis on korraga informatiivne ja mõtlemapanev. Kärt ei toetu pelgalt allikatele, vaid arendab järjekindlalt välja oma autoripositsiooni. Ta suudab luua süsteemikriitilisi käsitlusi, mis ei piirdu pelgalt olukorra kirjeldamisega. Tema kirjutistes on tunda läbimõeldud mõtteprotsessi, teravat teemataju ning oskust avada laiemat ühiskondlikku konteksti. Ta esitab keerulisi nähtusi lihtsalt, aga mitte lihtsustatult – see on tõeline ajakirjanduslik oskus.
Esitatud lood:
Artiklid ilmusid Delfis ja Eesti Päevalehes.
Richard Särk paistab silma oma tugeva intervjueerimisoskuse ning selge, haarava ja loetava keelekasutusega. Tema tööd Tartust ei jää pelgalt kohaliku tasandi juurde, vaid tõstatavad küsimusi, mis puudutavad laiemalt kultuuripoliitikat, vastutust ja kogukondlikku mälu. Richardi tugevuseks on hea vormitunnetus ja vastutustundlik suhtumine oma töösse – näiteks faktivea korrektne parandamine koos ajamärgistusega näitab tema professionaalsust. Tema tekstid on mõtestatud ja läbimõeldud ning loovad tunde, et tegemist on noore ajakirjanikuga, kelle keskmine tase on väga kõrge.
Esitatud lood:
Artiklid ilmusid Tartu Postimehes.
Kristopher Muraveiski tekstides kohtuvad hästi valitud allikad, tugev keelekasutus ja arusaadav esitusviis ka keerukamate teemade puhul. Tema lood on ühiskondlikult olulised, samas sujuvad ja hästi struktureeritud. Ta oskab tuua rahvusvahelised või esmapilgul kauged teemad Eesti konteksti ning muuta need tähenduslikuks ka kohaliku lugeja jaoks. Samal ajal ei pelga Kristopher huumorit ega loomingulist lähenemist – näiteks loos, mis spekuleerib, millised Eesti poliitikud sobiksid golfiväljakule Donald Trumpiga. See näitab paindlikkust ja võimet säilitada ajakirjanikupositsioon ka päevapoliitika keskel.
Esitatud lood:
Artiklid ilmusid Delfis.
Johannes Peetsalu
Johannes Peetsalu paistab silma erilise karisma ja vahetusega just videožanris – kaamera ees on ta vaba, täpne ja humoorikas, ilma et see kahjustaks teema tõsidust või professionaalset lähenemist. Tal on hea ajakirjanikusilm, millega märgata detaile ja tõstatada olulisi küsimusi. Johannesel on olemas kõik eeldused, et kujuneda väga heaks ajakirjanikuks – terav pilk ja loomuomane esinemisoskus.
Ellen Jõgi
Ellen Jõgi suudab valida ja käsitleda raskeid teemasid empaatilise ja samas professionaalse lähenemisega. Tema kirjutistes kajastub sügav sotsiaalne tundlikkus ning julgus minna teemadesse, mis võivad olla ajakirjanikule ka isiklikult rasked.Sellegipoolest on Ellen üks nendest noortest ajakirjanikest, kelle kirjutistes on juba täna tunda eetilist kaalutlust, sisemist kompassi ja tugevat ajakirjanduslikku eetikat.
Miko Pärn
Miko Pärn on toonud Eesti Ekspressi veergudele spordi uue hingamise – see on saavutus, sest Ekspress pole tavaliselt spordilugude lipulaev. Tema reportaažid, eriti kümnevõistluse käsitlus, on muhedad, isiklikud ja humoorikad, kuid mitte pinnapealsed. Mikol on aga hea reportaažitaju, oskus haarata lugejat ning tema töödes on juba praegu olemas väga korralik ajakirjanduslik vundament.
Lisaks sõnas komisjoni esimees, TÜ ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask, et konkursile laekus mitmeid väga tugevaid arvamuslugusid. Tema sõnul võiks tudengid julgemalt rohkem arvata.
Komisjon:
Marii Kangur (TÜ/ERR)
Laura Kalam (ERR)
Joosep Värk (ERR)
Piia Osula (ERR)
Heleri All (ERR)
Signe Ivask (TÜ)