Tartu Ülikooli meediapädevuse eksperdid pälvisid meediahariduse konverentsil tunnustuse
23. oktoobril toimus Rakveres meediahariduse aastakonverents „Ekraanid ja hinged – elu digimaailmas“, kus räägiti ühiskonna haavatavusest infomanipulatsioonide suhtes ning tunnustati parimaid meediapädevuse edendajaid. Aasta meediapädevuse projekti auhinna pälvis Digimentorite algatus ja selle koordinaator, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediapädevuse projektijuht Inger Klesment. Aasta meediapädevuse edendaja tiitli ja Õhtulehe eripreemiaga tunnustati ühiskonnateaduste instituudi juhitava Balti Infohäirete Sekkekeskuse projektijuhti Gretel Juhansood.
Digimentorite projekt kasvas välja soovist ja vajadusest teha eri põlvkondade inimesed vastupidavamaks levinud infomanipulatsioonide suhtes, õpetada meediateadlikkust ning näidata ka digiplatvormide kasulikke külgi. Digimentorite projekti koordinaator Inger Klesment selgitab, et algatus kutsub heade digipädevustega noori oma teadmisi edasi andma kas endast noorematele koolikaaslastele või soovi korral hoopis eakatele kogukonnaliikmetele.
„Kui tavaliselt mõtleme laste ja noorte digimeediapädevuse arendamisest kui ülesandest, mida peaksid lahendama õpetajad ja lapsevanemad, siis Digimentorite projekt annab vahendid ja põhjuse ka noortel endal oma põlvkonna digimaailma väljakutsetega tegeleda“.
Inger Klesment vastutab meediapädevust edendavate tegevuste eest Balti Infohäirete Sekkekeskuses ning õpetab Tartu Ülikoolis meediapädevuste arendamist nii tulevastele ajakirjanikele kui ka õpetajatele. Lisaks on ta infovastupidavuse mikrokraadiprogrammi juht. 2024. aastal pälvis Klesment Euroopa ajakirjanduse ja meediapädevuse festivalil Voices auhinna digitaalse vanemluse kategoorias, milles hinnati loomingulisi algatusi laste ja vanemate meediapädevuste edendamise alal. Ta koordineerib koos Gretel Juhansooga Tartu Ülikooli Meediaklubi projekti, mille abiga on viimase aasta jooksul meediateemadel koolitatud rohkem kui 13 000 maapiirkondade lasteaialast ning põhikooliõpilast.
BECID2 projektijuht Gretel Juhansoo nimetati meediahariduse konverentsil 2025. aasta meediapädevuse edendajaks, kuna ta on algatanud ja läbi viinud projekte, milles harib noori, lapsevanemaid ja haridustöötajaid muuhulgas TikToki, aga ka üldiselt Z- ja alfageneratsiooni digikultuuri teemal. Gretel tutvustab loengutes ja veebitundides õpetajatele sotsiaalmeedia suundumusi ja noorte sõnavara, aidates vähendada barjääri eri põlvkondade ja veebikeskkondade vahel.
„TikTokis, aga ka mujal sotsiaalmeedias üha kiiremini muutuv trendimaastik võib haridustöötajatele jääda võõraks, mis omakorda süvendab kohati hirmu ja arusaamatust. Samas on TikTok noortele sotsiaalselt ja kultuuriliselt oluline keskkond, mistõttu on vaja pelga hoiatamise ja peletamise asemel aidata neil hoopis mõista seal leviva sisu usaldusväärsust, erineva info jagamise taga peituvaid motiive ja muud taolist“.
Gretel Juhansoo kasuliku ja kaasahaarava sisu TikToki platvormil märkis ära ka Õhtulehe noorteportaal. Preemia üleandmisel öeldi et Greteli eestvedamisel on tuhanded noored saanud teadlikumaks ja julgemaks sotsiaalmeedia tarbijaks. 2025. aasta alguses lisas Rahvusvaheline Kirjaoskuse Assotsiatsioon Greteli parimate noorte meediakirjaoskuse edendajate nimekirja.
Tänavune meediapädevuse konverents toimus 23. oktoobril Rakveres. Üritusel analüüsiti valeinfo ja info ülekülluse mõju inimese, kogukonna ja ühiskonna tervisele. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist esines konverentsil Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak, kes kirjeldas ohte ja võimalusi, mida toob noortele liiga usalduslik suhtlemine juturobotitega, ning Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel, kes rääkis sotsiaalmeedia toksilisest poolest ja selle parandamisest mikrosekkumiste abil. Vestlusringi valenarratiivide teemal juhtis instituudi meediapädevuse nooremteadur Maia Klaassen.
Meediapädevuse edendajate konkurssi korraldab iga-aastase meediahariduse konverentsi raames Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Riigikantseleiga. Konverentsi korraldasid Eesti Rahvusraamatukogu koos Tartu Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Riigikantselei, Politsei- ja Piirivalveameti, Rakvere Riigigümnaasiumi ning Soome suursaatkonnaga.
Loe veel sarnaseid uudiseid
