Signe Ivaski doktoritöö kaitsmine

11. jaanuaril 2019 kell 10.15 kaitseb TÜ senati saalis Signe Ivask doktoriväitekirja ”The role of routines, demands and resources in work stress among Estonian journalists” („Rutiinide, nõudmiste ja ressursside roll Eesti ajakirjanike tööstressis”) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks meedia ja kommunikatsiooni erialal.

Juhendaja filosoofiadoktor Kadri Ugur, Tartu Ülikool

Oponent professor Tamara Witschge, Groningeni Ülikool, Holland

Kokkuvõte

Uurijad on teadusmaailmas ajakirjanduse kohta juba pikemat aega nentinud, et see on muutuste keerises. Ajakirjandust (nagu ka muid valdkondi) on tabanud tehnoloogilised uuendused ja proovikivid, mis on omakorda tööülesannetele mõju avaldanud. Sellele kõigele lisandub uue tõhusa ärimudeli otsimine, millega praegu meediaettevõtted silmitsi seisavad. Väitekirja eesmärk on uurida ajakirjanikke, kes kõikide nende muutuste kiuste teevad väga olulist tööd – toimetavad auditooriumini informatsiooni ühiskonnas toimuva kohta.

Doktoritöö täpsem eesmärk on uurida ajakirjanike töörutiini ja stressi, selgitada välja nõudmised ning ressursid uudise loomise protsessis ja analüüsida professionaalset tagasi- ja edasisidet ajakirjanike töös. Nii stressitekitavate kui ka töös toetavana mõjuvate tegurite väljaselgitamiseks ja analüüsiks kasutan töö nõudmiste-ressursside (job demands-resources) teooriat.

Kasutasin töös nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid, mis andsid mulle ühtviisi nii andmeid laiema konteksti kohta kui ka detailset materjali ajakirjaniku töö, stressi, nõudmiste ja ressursside kohta.

Töös tuli välja, et muutuste ja uute nõudmiste tõttu pole minu valimite ajakirjanikel veel tõhusaid rutiine välja kujunenud. Tõhusad rutiinid tähendavad seda, et ajakirjanikud suudavad kiiresti opereerida mitmete meediumide vahel, vältides negatiivset stressi või vähemalt selle kuhjumist. Ühtlasi tunnetasid ajakirjanikud mitmekülgseid tehnoloogilisi oskusi positiivsete omadustena ja intervjuudes nenditi, et ka toimetustes peetakse neid olulisteks. See viis aga ka tõsiasjani, et eri vanuses ja kogemusega inimestel tekib stress erinevatest nüanssidest: noortel pigem sellest, et töötatakse eri meediumidega ja seetõttu tehakse rohkem tööd; vanematel pigem sellest, et kohati võib oskuste vähesus või mitte nii tõhus ja kiire reaktsioon eri meediumides tekitada tööl jätkamise suhtes ebakindlust.

Professionaalset edasi- ja tagasisidet, mida peavad töö nõudmiste-ressursside teooria autorid üheks oluliseks toetavaks teguriks tööl, said ajakirjanikud minu uuringutes väga vähe. Klõpsustatistika on küll tagasiside tehtud tööle, ent ei sisalda endas piisavalt informatsiooni, millest ajakirjanik võiks õppida, et ennast professionaalselt arendada.

URI: http://hdl.handle.net/10062/62768

Kõik on oodatud!