Uudised

Tiiu Männiste kaitses hiljuti ühiskonnateaduste instituudis meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel“. Oma töös analüüsib Männiste Eesti elukestva õppe suundumusi ja võimalusi postkommunistliku siirde (1987–2004) ja järelsiirde (2004–2014) perioodil ning alanud digipöörde tingimustes. Kui rääkida esimesest siirde perioodist, siis aastatel 1987–2004 toimus ka ühiskonna pööre: riik muutus sotsialistlikust kapitalistlikuks ja kogu ühiskond pidi hakkama uue olukorraga hakkama saama.

Meie sügisese seminaride sarja lõpetame teemaga, mis kõnetab kindlasti paljusid ning annab võimaluse kaasa rääkida, kas nutiseadmetest on meile rohkem kasu või kahju. Seminaril teeb psühholoogiadoktor Dmitri Rozgonjuk ülevaate uurimistööst, mis käsitleb nutiseadmete liigse kasutamisega seotud probleeme. Muuhulgas arutleme, kas isiksuse ja vaimse tervise erinevused mõjutavad digitehnoloogiate kasutamise harjumusi. Kuidas saaks digiseadmeid potentsiaalselt kasutada, et aru saada inimese käitumisest, mõtlemisest ja tunnetest.

Ehtne ajakirjandus. Reaalsed juhtumid. Kogemustega inimesed. Sel korral tuleb rääkima Eesti Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen, kes on paljudele tuntud ajakirjanduslike eksperimentide poolest. Selles ei ole kahtluski, et Madis Jürgen on Eesti ajakirjanduse raskekahurvägi.

Milline roll on vabaühendustel ühiskonnas? Kuidas saavad vabaühendused kaasa aidata muutuste juhtimisele? Millised taktikad on vabakonnas kõige edukamad, et innustada inimesi võtma ette muutusi, mida nad (veel) ei soovi või siis ei oska vajalikuks pidada? Neil teemadel arutleb EV presidendi vabakonna nõunik Urmo Kübar 21. novembril kell 18.00 toimuval avalikul seminaril.

Kuigi ajateenistuse läbijad võivad noores eas justkui kaotada aasta oma elust, siis hilisemas elus tuleb see hoopis kasuks. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Kaitseväega viisid läbi uuringu „Ajateenijate kuvand tööandjatele − tööandjate hoiakud ja suhtumine ajateenistuse läbinud ja mitteläbinud töötajatesse".

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna lektor Tiiu Männiste kaitses eile, 11. novembril meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd ”Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel”.

Meie analüütik Oliver Nahkur kaitses täna oma doktoritööd “Isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmine: ühiskonna tasandi perspektiiv". Nahkuri juhendajad olid dotsent Dagmar Kutsar ja emeriitprofessor Rein Taagepera, oponent dr. Heinz-Herbert Noll.

2018. aasta Euroopa Sotisiaaluuring koos Eesti andmetega on nüüd kõigile kättesaadav ja kasutatav. Eelmise aasta eriteemad olid inimeste elusündmused ja sotsiaalne õiglus. Uuringu andmed näitavad näiteks, et alla 50-aastased eurooplased usuvad, et parim vanus pere loomiseks on umbes 25-aastaselt, kuid Eestis, Soomes ja Norras on see mõnevõrra varem. Laste saamis ideaalne vanus võiks olla Eestis 25 eluaasta, samas kui enamikus teistes Euroopa riikides on see 25–30 eluaasta vahel.

Meie instituudi inimestel tuli välja uus raport "Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga". Uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti elanike väärtuste muutust 1999/2004 -2018 ning võrrelda seda mõnede teiste arenenud riikidega, et hinnata tulevikutrende ning Eesti ühiskonna võimalikku arengut.

Täna on Juhan Peegli surma-aastapäev. Sel puhul käis ka meie instituudi pere Peegli hauale lilli viimas ning küünalt süütamas. 1919. aastal Saaremaal sündinud Juhan Peegel oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik ning kirjanik. Ta alustas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse õpetamist eesti keeles ning on olnud paljude tuntud ajakirjandus- ja ühiskonnategelaste õpetaja. Emeriitprofessor Peeter Vihalemma sõnul võib öelda, et Juhan Peegel on Eesti nüüdisaegse ajakirjanduse isa.

Vaimsest tervisest räägitakse üha enam ja selle teema puhul kasutatakse järjest rohkem mõistet personaalne taastumine. Värske doktoritöö seletas mõiste olemust lähemalt. Vaimse tervise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni suunad on aja jooksul avardunud, sest ühiskond ja inimeste ootused on muutunud. Uuenenud arusaamadega on hakatud väärtustama inimeste personaalse taastumise protsessi ning kliendi ja spetsialisti koostööd, mis on suunatud inimese hakkama saamisele ja tema iseseisvuse ning toimevõimekuse edendamisele.

Eelmisel nädalal külastas meid personalijuht Estel Pukk, kes rääkis avatud loengus tulevikutööst. Estel Pukk on ilmselt iga juhi unistuste partner inimeste juhtimisel. Ta on ärile keskendunud personalistrateeg ja visionäär, kes ei vaata ainult tänase päeva tulusid ja kulusid, vaid suudab aimata, mis ettevõtteid mõne aasta pärast ees võib oodata.

Kõik huvilised on oodatud Maastrichti Ülikooli innovatsiooni ja säästva arengu professor René Kempi avalikule loengule "Humanization of Economy" 7. novembril kell 16.15. Professor Kemp on väga laia profiiliga uurija, kes on välja töötanud kolm sotsio-tehniliste siirete analüüsi ja juhtimist puudutavat suunda ning lisaks kirjutanud rohelisest tööstuspoliitikast ja transformatiivsest sotsiaalsest innovatsioonist. Loeng toimub Lossi 36-215. Registreeru siin: https://forms.gle/3bHEmpGNfeYwTEbEA

Kõik huvilised on oodatud Maastrichti Ülikooli innovatsiooni ja säästva arengu professor René Kempi avalikule loengule "Humanization of Economy" 7. novembril kell 16.15. Professor Kemp on väga laia profiiliga uurija, kes on välja töötanud kolm sotsio-tehniliste siirete analüüsi ja juhtimist puudutavat suunda ning lisaks kirjutanud rohelisest tööstuspoliitikast ja transformatiivsest sotsiaalsest innovatsioonist. Loeng toimub Lossi 36-215. Registreeru siin: https://forms.gle/3bHEmpGNfeYwTEbEA

29. oktoobril võistlesid kümme finalisti Tartus võistlusel "Infootsing internetis 2019". Kahe tunni jooksul otsiti vastuseid 15 küsimusele. Kokku võttis tänavusest infootsinguvõistlusest osa viis ÜTI infokorralduse üliõpilast (võistlusele registreerunuid oli 48, eelvoorus saatis vastuse 38 osalejat, kellest finalistideks valiti kümme parimat nii, et igast raamatukogust või õppeasutusest pääses edasi finaali vaid üks). Esikolmik moodustus järgmiselt:

Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia professor Veronika Kalmus valiti Euroopa tippteadlasi ühendava Academia Europaea liikmeks. Kalmus ütles, et tema jaoks tuli liikmestaatus suure üllatusena: filmi-, meedia- ja visuaaliuuringute valdkonda kuuluvad tema suurimad eeskujud ja valdkonna gurud, näiteks Göran Bolin, Nick Couldry, Uwe Hasebrink, Andreas Hepp, Sonia Livingstone jt. „See on mulle väga suur au ning kindlasti suurendab meie vastne esindatus ka instituudi rahvusvahelist nähtavust,“ sõnas ta.

Ühiskonnateaduste instituudi andmeuuringute vanemteadur Anu Massol ja analüütik Sander Salvetil ilmus artikkel "Mediatization of (Im)mobility Experiences: New Media Use of (Im)mobile Groups", milles nad analüüsisid "Mina. Maailm. Meedia" küsitlusandmete põhjal rändesoovide ja sotsiaalmeedia kasutamise vahelisi seoseid. Selgus, et soov Eestist ära kolida sõltub eelkõige küll vanusest, aga vähemal määral näiteks ka sotsiaalmeedia kasutamise aktiivsusest ja mitmekesisusest. Artikkel ilmus ajakirjas Mediatization Studies.

Ühiskonnateaduste instituudi andmeuuringute vanemteadur Anu Massol ja analüütik Sander Salvetil ilmus artikkel "Mediatization of (Im)mobility Experiences: New Media Use of (Im)mobile Groups", milles nad analüüsisid "Mina. Maailm. Meedia" küsitlusandmete põhjal rändesoovide ja sotsiaalmeedia kasutamise vahelisi seoseid. Selgus, et soov Eestist ära kolida sõltub eelkõige küll vanusest, aga vähemal määral näiteks ka sotsiaalmeedia kasutamise aktiivsusest ja mitmekesisusest. Artikkel ilmus ajakirjas Mediatization Studies.

Eile, 22. oktoobril 2019 valisid valdkondade valimiskogud Tartu Ülikooli neljale valdkonnale uued dekaanid. TÜ sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina jätkab makroökonoomika professor Raul Eamets, kelle teine ametiaeg algab 1. jaanuaril 2020. Professor Eametsa poolt hääletas 176 valimiskogu liiget ning oma hääle andis 59,76% valimiskogust (valimiskogus oli 328 valdkonna akadeemilist töötajat).

25. oktoobril esineb Estel Pukk seminariga "Tulevikutööst läbi personalijuhi silmade". Pukk ütles, et personalijuhina on tuleviku ennustamine ja muutuste juhtimine oluline osa minu igapäevasest tööst. "Ajahorisont kõigub paarist aastast kuni mitmekümne aastani sõltuvalt sellest, kas arutame juhtkonnaga ettevõtte lähiaasta eesmärke või inimesega tema karjääriplaane kuni pensionipõlve saabumiseni," ütles ta.