Lõputööde nõuded, kaitsmise kord ja teemad
ÜTI lõputööde nõuded ja kaitsmise kord
Lõputööde hindamiskriteeriumid
Seminari- ja lõputööde teemad ↓
Rakenduskõrghariduse lõputöö ja bakalaureusetöö
Kõrghariduse esimese astme lõputöö eesmärk on tõendada üliõpilase võimet ja oskusi kasutada õppeaja jooksul omandatud teoreetilisi ja metodoloogilisi pädevusi iseseisvas erialast temaatikat lahkavas uurimistöös. Lõputöös ilmneb üliõpilase loovus, kriitilise mõtlemise võime ja väljendusoskus, samuti teadlikkus sotsiaalteadusliku analüüsi eetilistest aspektidest. Lõputöö võib olla teoreetilise, empiirilise või rakendusliku suunaga. Lõputöö ligikaudne maht on 25 – 50 lk.
- Teoreetilise bakalaureusetöö/lõputöö põhiline eesmärk on luua uus teadmine mingi olulise uurimisvaldkonna teoreetiliste aluste läbitöötamise ning uurimisprobleemi püstituse ja analüüsimise kaudu. Töö koosneb uurimisteema, uurimisprobleemi ja uurimiseesmärgi tutvustusest ning teoreetilistele allikatele tuginevast analüüsist.
- Empiirilise või rakendusliku suunaga bakalaureusetöö/lõputöö tugineb iseseisvale uurimusele ja/või empiirilise materjali (ehk esmaste andmete) kogumisele, kuid võib tugineda ka sekundaarandmetele. Vastavalt töö teemale, uurimisprobleemile ja -eesmärgile võib töö teoreetilise ja empiirilise osa vahekord varieeruda. Rakendusliku suunitlusega töö keskendub praktilisele probleemile ning põhirõhk on empiirilise uuringu põhjal tehtud rakenduslikel järeldustel ja soovitustel. Töö erinevad osad moodustavad ühtse terviku.
Töö koosneb järgmistest osadest:
- Uurimisteema ja -probleemi tutvustus, mis on koostatud kirjanduse põhjal ja sisaldab vajalikke teoreetilisi lähenemisi ning konteksti kirjeldust. Töö see osa lõpeb uurimisprobleemi sõnastamisega.
- Kasutatud metoodika ülevaade ja põhjendus: mida/keda ja kuidas uuritakse; uurimusse kaasatud materjal/uurimuses osalejad (valim) ning andmekogumise käik, analüüsimeetodi(te) ja -protsessi kirjeldus. Uurimuse eetilised aspektid (sh võimalikud eetilised dilemmad) ja eneserefleksioon.
- Uuringus leitud empiirilised tulemused ja järeldused, soovitused rakenduseks, uurimistöö piirangud ja ideed edasisteks uuringuteks.
- Lisaks on tööl sissejuhatus ja kokkuvõte ning ingliskeelne kokkuvõte (1 – 1,5 lk) koos töö ingliskeelse pealkirjaga. Töö põhiosa lõpetavad kasutatud kirjanduse loetelu ning lisad (vajadusel).
- Rakendusliku töö erivariant on loovprojekt. Loovprojekti eesmärk on luua ajakirjandusliku, kommunikatsioonitöö, haridusliku suunaga rakenduslik sisu. Loovtöö vormis bakalaureusetöö koosneb loovprojektist ja saatetekstist (10 – 15 lk + lisad). Saatetekstis põhjendab üliõpilane nii teoreetilistest kui ka praktilistest teadmistest ja oskustest lähtuvalt teema teoreetilist tagamaad, projekti tehnilist ja sisulist teostust.
Saatetekst koosneb järgmistest osadest:
- Lühike, kuid sisuliselt ammendav ülevaade teoreetilisest kontekstist.
- Projekti vajalikkuse põhjendus.
- Projekti elluviimise ülevaade ja (tehniline) kirjeldus (sh realistlik eelarve).
- Projekti elluviimise refleksiivne analüüs.
- Võimalusel lisada projekti käigus loodud materjalid (nt ajakirjanduslikud tööd jne) või tuua nende kirjeldus ära töö lisas.
- Bakalaureusetöö erivariant on teadusartikkel, mis on avaldatud või esitatud avaldamiseks ETIS-e klassifikatsiooni kohaselt 1.1., 1.2. või 1.3. kategooria ajakirjas või 3.1. või 3.2. kategooria artiklikogumikus. Teadusartikkel kirjutatakse üldjuhul koostöös juhendajaga. Artiklipõhine bakalaureusetöö koosneb teadusartiklist ja saatetekstis. Saatetekstis mõtestab ja põhjendab üliõpilane uurimisprotsessi ning enda kui autori rolli teadusartikli valmimisel. Saateteksti pikkus on kuni 10 lk (+ lisad).
Õppekavadel, mille kohustuslik osa on seminaritöö kirjutamine, võib seminaritöö olla bakalaureusetöö kirjutamise aluseks ja moodustada sellest osa.
Magistritöö
Magistritöö eesmärk on rakendada sotsiaalteaduslikku lähenemist erialase probleemi uurimuslikuks ja uudseks lahendamiseks. Magistritöö tõendab üliõpilase teoreetilist ja analüütilist pädevust, samuti teadlikkust sotsiaalteaduslike uuringute eetilistest aspektidest. Magistritöö võib olla teoreetilise, empiirilise või rakendusliku suunaga. 15 EAP magistritöö põhiteksti pikkus on 50 – 70 lk.
- Teoreetilise magistritöö põhiline eesmärk on luua uus teadmine mingi olulise uurimisvaldkonna teoreetiliste aluste läbitöötamise ning uurimisprobleemi sõnastamise ja analüüsimine kaudu. Töö koosneb uurimisteema, -probleemi ja uurimiseesmärgi tutvustusest ja teoreetilistele allikatele tuginevast analüüsist.
- Empiirilise või rakendusliku suunaga magistritöö teoreetilise ning empiirilise analüüsi vahekord võib varieeruda vastavalt töö teemale ja eesmärgipüstitusele. Rakendusliku orientatsiooniga töö keskendub mingile praktilisele probleemile ning selle põhirõhk on empiirilise uuringu põhjal tehtud rakenduslikel järeldustel ja soovitustel.
Töö koosneb järgmistest osadest:
- Uurimisprobleemi tutvustus, mis on koostatud kirjanduse põhjal ja sisaldab endas vajalikke teoreetilisi lähenemisi ning konteksti kirjeldust. Töö see osa lõpeb uurimisprobleemi püstitusega.
- Ülevaade kasutatud metoodikast ning selle põhjendus: mida/keda ja kuidas uuritakse; uurimuses osalejad (valim) või allikmaterjal ning andmekogumise käik, analüüsimeetodi ja - protsessi kirjeldus. Uurimuse eetilised aspektid ja eneserefleksioon.
- Uuringus leitud empiirilised tulemused ja järeldused ning rakendusettepanekud.
- Lisaks on tööl ka sissejuhatus, kokkuvõte ning ingliskeelne kokkuvõte (1 – 1,5 lk) koos ingliskeelse pealkirjaga. Tööle lisatakse kasutatud kirjanduse loetelu ning vajadusel lisad.
- Rakendusliku töö erivariant on loovprojekt. Loovprojekti eesmärk on luua ajakirjandusliku, kommunikatsioonitöö, haridusliku suunaga rakenduslik sisu. Loovprojekti vormis magistritöö koosneb loovprojektist ja saatetekstist (20 – 25 lk + lisad). Saatetekstis põhjendab üliõpilane nii teoreetilistest kui praktilistest teadmistest ja oskustest lähtuvalt teema teoreetilist tagamaad, projekti tehnilist ja sisulist teostust.
Saatetekst koosneb järgmistest osadest:
- Lühike, kuid sisuliselt ammendav ülevaade teoreetilisest kontekstist.
- Projekti vajalikkuse põhjendus.
- Projekti elluviimise ülevaade ja (tehniline) kirjeldus (sh realistlik eelarve).
- Projekti elluviimise refleksiivne analüüs.
- Võimalusel lisada projekti käigus loodud materjalid (nt ajakirjanduslikud tööd jne) või tuua nende kirjeldus ära töö lisas.
- Magistritöö erivariandiks on teaduslik artikkel, mis on avaldatud või esitatud avaldamiseks ETISe klassifikatsiooni 1.1., 1.2. või 1.3. kategooria ajakirjas või eelretsenseeritud artiklikogumikus (3.1.). Teadusartikkel kirjutatakse üldjuhul koostöös juhendajaga ning on struktureeritud vastavalt publitseerimiseks kavandatud ajakirja nõuetele. Magistritöö koosneb teadusartiklist ning saatetekstist. Saatetekstis üliõpilane mõtestab ja põhjendab uurimisprotsessi ning enda rolli teaduspublikatsiooni valmimise protsessis, lahkab ja selgitab retsensentidelt saadud tagasisidet ning vastavalt sisse viidud täiendusi ja muudatusi. Saateteksti pikkus on 10 – 15 lk (+ lisad).
Sellelt lehelt leiad olulisemad õppekorraldust ja ülikoolis õppimist puudutavad head tavad, juhendid ja korrad:
1) Juhendamise hea tava sotsiaalteaduste valdkonnas
2) Akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
3) Doktorantide teadustöös edasijõudmise hindamise ja atesteerimise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
4) Tasemeõppes varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
5) Vabade õppekohtade täitmise kord ja konkursitingimused sotsiaalteaduste valdkonnas
6) Lõputööde ja -eksamite nõuded
1) Juhendamise hea tava sotsiaalteaduste valdkonnas
2) Akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
3) Doktorantide teadustöös edasijõudmise hindamise ja atesteerimise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
4) Tasemeõppes varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
5) Vabade õppekohtade täitmise kord ja konkursitingimused sotsiaalteaduste valdkonnas
6) Lõputööde ja -eksamite nõuded
Seminari- ja lõputööde teemad
Ühiskonnateaduste instituudis on võimalik tegeleda väga paljude erinevate uurimisteemadega. Siin lehel näete õppejõudude väljapakutud teemasid, kuid alati saate õppejõule välja pakkuda ka oma teema. Kui pole kindel, millise õppejõu poole oma teemaga pöörduda, küsi nõu õppekorraldajalt või programmijuhilt.
Mare Ainsaar
ruum 404, [email protected]
Perepoliitika, heaolu teemad (eakad ja pered), immmigrandid ja lõimumine, uuringute metoodika
Bakalaureusetööde teemad:
- Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus
- Heaolu muutus Euroopas/Eestis eri ühiskonna rühmades
- Kuidas lapsevanemad plaanivad kasutada Eesti uut vanemapuhkust
Magistritööde teemad:
- Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus
- Heaolu muutus Euroopas/Eestis eri ühiskonna rühmades
- Maailma (Euroopa) riikide rahvastikupoliitika võrdlus
- Miks noored inimesed tahavad/ei taha lapsevanemaks saada
Mai Beilmann
ruum 406, [email protected]
Empriilise sotsioloogia kaasprofessor
Magistritööde teemad:
- X-ministeeriumi/asutuse tellitud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute metoodika analüüs
- Lapsed/noored ja julgeolek
- Üliõpilase poolt pakutud laste- ja/või noorteosalust puudutav teema
Marju Himma
ajakirjandusuuringute kaasprofessor
53 410 997
Bakalaureusetööde teemad:
Paaristöö, kus mõlemad tudengid kasutavad mõlemat meetodit andmete korjel, kuid lõputöös fokusseeruvad kumbki oma meetodi järgi:
- Sooline ja vanuseline tasakaal arvamus- ja persoonilugudes (sisuanalüüs kontentanalüüsi põhimõttel)
- Sooline ja vanuseline tasakaal arvamus- ja persoonilugudes (intervjuud toimetajatega)
- Miks inimesed teadusinfot ekslikult tõlgendavad ning kuidas selle kaudu vähendada infohäirete võimalust ühiskonnas? Sellisel uurimisküsimusel tugineb 2025. aastal algav teadusprojekt, kuhu värbame vähemalt kolm tudengit tegema oma lõputöid. Teha saab fookusgrupi ja semistruktureeritud intervjuusid erinevate ekspert- ja vanuserühmadega. See on sinu teema, kui sind huvitab teaduskommunikatsioon ja valeinfouuringud.
- Paku välja oma teema ajakirjanduse, teaduskommunikatsiooni või infohäirete kokkupuutekohal! Kui teema on piisavalt julge ja huvitav, võtame töösse.
Magistritööde teemad:
- Praktiline projekt: Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni aluste e-kursuse väljatöötamise juures ajakirjanduse- ja/või kommunikatsiooni teemamoodulite väljatöötamine (video- ja/või audioloengud, lisamaterjalid). VÕI Kursuse kasutajamugavuse ning sisu testimine ja tagasi- ja edasisidestamine.
- Teaduskommunikatsioon: uurimisprojektide kommunikatsiooniplaanide analüüs ning ettepanekud arutleva teaduskommunikatsiooni mudeli rakendamiseks. Tugineb arutleva teaduskommunikatsiooni teoreetilisel lähenemisel, mille oleme TÜs välja arendanud. Tarvis on seda testida praktikas. Meetodid: kvalitatiivne tekstianalüüs, semistruktureeritud intervjuud.
- Miks inimesed teadusinfot ekslikult tõlgendavad ning kuidas selle kaudu vähendada infohäirete võimalust ühiskonnas? Sellisel uurimisküsimusel tugineb 2025. aastal algav teadusprojekt, kuhu värbame vähemalt kolm tudengit tegema oma lõputöid. Teha saab fookusgrupi ja semistruktureeritud intervjuusid erinevate ekspert- ja vanuserühmadega. See on sinu teema, kui sind huvitab teaduskommunikatsioon ja valeinfouuringud.
- Paku välja oma teema ajakirjanduse, teaduskommunikatsiooni või infohäirete kokkupuutekohal! Kui teema on piisavalt julge ja huvitav, võtame töösse.
Veronika Kalmus
sotsioloogia professor
ruum 219, [email protected]
Magistritööde teemad:
- Projekti PlatFAMs („Pereelu platvormistumine“) raames 3 põlvkonna esindajatega tehtud intervjuudel põhinev teema „Põlvkondade vaheline õppimine: kuidas lapsed, vanemad ja vanavanemad üksteisele platvormitarkust õpetavad?“
- Projekti EU Kids Online raames kogutud õpilasküsitluse ja/või intervjuuandmete põhjal laste ja noorte digimeediakasutuse eri tahkudele (nt TI kasutamise eesmärgid, digioskused, vanemlik vahendamine) keskenduvad teemad
Kaspar Kruup
kommunikatsiooniteaduste nooremlektor
Teemad:
Kõnelemine, presenteerimine, kõneanalüüs ning retoorika
Brit Laak
teleajakirjanduse õpetaja
Bakalaureusetööde teemad:
- Traagilise sündmuse kajastamine teleuudistes
- Teleajakirjandusega seotud teemad kokkuleppel
Magistritööde teemad:
- Uudisnarratiivi visuaalne konstrueerimine
- Narratiivi uudisteülene kujunemine (ühe narratiivi arenemine, täpsustumine ja hargnemine ajas)
Katri Uibu
Austraalia rahvusringhäälingu (ABC News) uuriv ajakirjanik. 2020. aastal kaitses doktoritöö teemal „Domestic Violence in the Australian Online News“ („Perevägivalla kajastamine Austraalia online uudistes“).
Peamised uurimistöö teemad on uuriv ajakirjandus, sotsiaalteemade kajastamine ajakirjanduses ja veebimeedia.
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- sotsiaalteemade ja perevägivalla kajastamine ajakirjanduses
- veebimeedia levik ja roll ühiskonnas
- uuriv ajakirjandus
- faktikontrolli roll ajakirjanduses
Maris Männiste
kriitiliste andmeuuringute lektor, infokorralduse rakenduskõrghariduse õppekava programmijuht
ruum 208, [email protected]
Bakalaureusetööde teemad:
- Juturobotite (jm TI-ga seonduv) teabehaldus avaliku sektori asutustes
- Kodanike arusaamad õiglusest/läbipaistvusest andmepõhise otsustamise kontekstis
- Teabehalduse ja andmetöö muutuv roll andmestunud heaolu kontekstis (kaasjuhendamine koos Mait Kasega)
- Kodanike roll avalike andmesüsteemide (sh TI) kaasloojatena
Magistritööde teemad:
- Juturobotite (jm TI-ga seonduv) teabehaldus avaliku sektori asutustes
- Kodanike arusaamad õiglusest/läbipaistvusest andmepõhise otsustamise kontekstis
- Andmetöö muutuv roll andmestunud heaolu kontekstis
- Kodanike roll avalike andmesüsteemide (sh TI) kaasloojatena
Oliver Nahkur
sotsiaalse heaolu uuringute teadur
ruum 412, [email protected]
Bakalaureusetööde- ja magistritööde teemad (juhendatavaga koos saame teemat täpsustada):
- Laste heaolu ja selle mõõtmine
Tiina Palu
infokoralduse õpetaja
ruum 223, [email protected]
Erinevad kommunikatsiooni formaadid organisatsioonis: suhtlus teiste organisatsioonidega, klientidega, üksuste ja kolleegide vaheline suhtlus. Milliseid formaate kasutatakse erinevates situatsioonides (koosolekud, koosolekud veebis, otsuste vormistamine ja säilitamine, kättesaadavus jne). Teabe haldamise mõõdikud.
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Kuidas kasvatada organisatsiooni kasumlikkust läbi teabehalduse organiseerimise?
- Teabehaldur organisatsioonis, kas ainult kulu?
- Teabe auditeerimise võimalused ja vajalikkus
Külliki Seppel
meedia- ja ühiskonnateooriate nooremlektor
ruum 223, [email protected]
Meedia- ja ühiskonnauuringud
Bakalaureusetööde teemad:
- Erinevate sotsiaalsete nähtuste käsitlus meediaavalikkuses
- Poliitikute (poliitiliste organisatsioonide) enesepresentatsioon sotsiaalmeedias
- Eesti venekeelsete elanike meediaeelistuste muutumine
- Teaduse ja teadlaste meediarepresentatsioon
- Avalikkuse usaldus ja ootused teadlastele (kvantitatiivne, Eurobarometeri andmestik)
Magistritööde teemad:
- Teaduskommunikatsioon ülikooli või teadlaste vaates
- Poliitilise kommunikatsiooni erinevad aspektid
- Eesti venekeelsete elanike meediaeelistuste muutumine
Andra Siibak
meediauuringute professor
ruum 208, [email protected]
Bakalaureusetöö teemad:
- Lapsed/noored/lapsevanemad/õpetajad/töötajad generatiivse tehisintellekti-rakenduste kasutajatena
Magistritööde teemad:
- AI-põhiste tehnoloogiate kasutamine töötajate jälgimiseks
- sõbra/mentori/romantilised suhted sünteetiliste tehiskaaslastega (AI companions)
- AI-kloonid ja tehis-influencerid - kaasnevad riskid ja ohud
- AI-põhiste tehnoloogiate ja generatiivse tehisintellekti kasutamine hariduses - õpilaste/õpetajate/õppejõudude/haridusametnike vaade
- nutitelefonide keelustamine koolides: koolide kogemused, seisukohad ja praktikad
Tarmo Strenze
sotsioloogia lektor
ruum 405, [email protected]
Bakalaureusetööde teemad:
- Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest
- Mingisse huvitavasse gruppi kuuluvate inimeste arvamused ja väärtused. Grupi valib tudeng koostöös juhendajaga. See peaks olema selline grupp, mille liikmetelt on tudengil võimalik andmeid koguda.
- Era- ja avaliku sektori töötajate arvamuste ja väärtuste võrdlus Eestis ja teistes riikides. Rahvusvaheliste andmete põhjal.
- Isiksuseomaduste ja sissetulekute seos Eestis (PIAAC 2023 andmete põhjal).
- Muu teema mida mina oskan juhendada ja tudeng suudab teha.
Magistritööde teemad:
- Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest.
- Muu teema mida mina oskan juhendada ja tudeng suudab teha.
Toomas Saarsen
infoprotsesside analüüsi lektor
ruum 409, [email protected]
infoprotsesside analüüsid
Magistritööde teemad:
- Protsessimudelite kasutuse analüüs organisatsioonis
- Protsessi (või protsessimudeli) kvaliteedi hindamine organisatsioonis
- Protsesside analüüsi meetodite kasutamine; muudatuste juurutamine ja mõju hindamine organisatsioonis
Mari-Liis Tikerperi
teadustöö aluste nooremlektor
Üldihariduskoolide kommunikatsioonijuhtimine (peamiselt väliskommunikatsioon) ja hariduskommunikatsioon üldiselt.
Bakalaureusetööde teemad:
- Teema kokkuleppel üliõpilasega
Magistritööde teemad:
- Võimusuhted üldhariduskoolide kommunikatsioonis
- Üliõpilase oma teema, mis seotud üldhariduskoolide kommunikatsiooni või hariduskommunikatsiooniga
Avo Trumm
infojuhtimise ja -analüüsi teadur
ruum 226, [email protected]
Ida-Viru õiglane üleminek; Organisatsiooni info- ja teadmusprotsesside analüüs
Teema kokkuleppel üliõpilasega.
Marko Uibu
sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor
Terviseuskumused ja -kommunikatsioon; kaasamine ja koosloome; (sub)kultuuride uuringud; disainiuuringud (kasutaja, sihtrühma, osapoolte uuringud); ühiskondliku muutuse loomine ja parimate praktikate leidmine rakenduslikes projektides.
Bakalaureusetööde teemad:
- Kuidas eri olukordades kasutatakse koosloomet ja mida see tähendab? (võimalik teha töö nii kirjanduse kui ka intervjuude põhjal; võimalik koostöö Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga)
- Põhikooli ja/või gümnaasiumiõpilaste arvamused liikumisest ja võimalik roll kooli liikumisvõimaluste loomisel (võimalik teha ka praktiline miniprojekt)
Magistritööde teemad:
- Sekkumisprogrammi skaleerimise võimalused Liikuma Kutsuva Kooli näitel
- Põhikooli ja/või gümnaasiumiõpilaste arvamused liikumisest ja võimalik roll kooli liikumisvõimaluste loomisel (võimalik teha ka praktiline miniprojekt)
- Koosloome tähendused ja praktikad Eestis eri osapoolte nägemuses (KOVid, politsei, päästeamet jne) (koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga)
- Õppijate ja õppejõu koosloome ülikoolis (võimalik analüüsida 2022/23 õa loodavat kursust)
- Võrgustikutöö ja kaasamine probleemide lahendamisel (koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga)
- Sotsiaalse innovatsiooni tähendused ja kasutusviisid
Triin Vihalemm
kommunikatsiooniuuringute professor
ruum 412, [email protected]
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
2024/25. õppeaastal on seotud Ida-Viru õiglase üleminekuga. Eeldavad võimekust ja huvi kohapeal andmeid koguda. Huvi korral võtta ühendust teema täpsustuseks.
Signe Opermann
meediasotsioloogia teadur
ruum 220, [email protected]
Magistritöö teemad:
Koos Ragne Kõuts-Klemmiga:
Eesti inimeste lugemisharjumuste muutumine (põlvkondlikud, soolised jm erinevused). Kvalitatiivne osauuring esindusliku küsitluse (2025) tulemuste taustal → Q-meetod, individuaalintervjuud, fookusgrupi-intervjuud
Dagmar Kutsar
sotsiaalpoliitika kaasprofessor
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Sotsiaalne üksildus
- Kasuemade narratiivid
Judit Strömpl
sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor
ruum 410, [email protected]
Bakalaureusetööde teemad:
- Lapse osalemisõigus elu erinevates valdkondades – teemat võib laiemalt käsitleda.
- Lapsepõlve traumade tagajärjed – eelkõige kirjanduse ülevaade alusel võib valida mingisugust nähtust, nt sõltuvused ja uurida, mida selle kohta on rahvusvahelisest kirjandusest teada. Eeldab head inglise k. oskust.
- Eriti haavatavates olukorras inimeste heaolu tagamine Eestis – siin võib uurida nt Ukraina sõjapõgenike olukorda Eestis, mis muutus aja jooksul; võib uurida erinevate vähemusgruppidesse kuuluvate heaolu.
Magistritööde teemad:
- Suure abivajadusega laste olukord Eestis ja mujal.
- Traumateadlik hooldus.
- Eriti haavatavates olukorras inimeste heaolu tagamine Eestis – siin võib uurida nt Ukraina sõjapõgenike olukorda Eestis, mis muutus aja jooksul
- võib uurida erinevate vähemusgruppidesse kuuluvate heaolu.
Kadri Soo
sotsiaalpoliitika nooremlektor
Bakalaureusetööde teemad:
- Laste vaade nende õigustele ja õiguste täidetusele
- Laste heaolu ja looduskeskkond
- Mõni muu üliõpilase poolt välja pakutud teema, mis käsitleb lapsi, noori ja peresid, heaolu või vägivalda
Magistritööde teemad:
- Laste heaolu muutus ajas
Halliki Harro-Loit
ajakirjanduse professor
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- 21. sajandi meedia arengute riskid ja võimalused. MEDIADEM-iga koostöös tuleks teha 16 intervijuud. Akadeemia liikmed, poliitikud, meedia juhid ja ajakirjanikud, nelja domeeni (täpsustan hiljem) tippeksperdid. Võimalus osaleda rahvusvahelises uuringurühmas. Uurimisküsimuste kohta saab täpsemalt küsida Halliki Harro-Loitilt. Töö on eestikeelne. Intervjuude tegemise aega on oktoober ja november. Anname ette inforeeritud nõusoleku vormi (ka õppimise võimalus). Ja detsembrist on võimalus olla rahvusvahelises grupis, mis analüüsib. Individuaalse töö saab aga teha MEDADEMi teooria baasil Eesti intervjuude baasil. See on üsna selge rada, ei ole väga ekslemise võimalusi.
- Milliseid kompetentse tunnevad ajakirjanikud, et neil on, mida oleks vaja, mida tööandjad hindavad ja kuidas see mõjutab nende positsiooni tööturul üleüldse. Ajakirjanike kompetentsid kohalikes ja üleriigilistes väljaannetes. 16 kvalitatiivintervjuud. Sobib ka kahele tudengile paaristööks.
Kairi Kasearu
empiirilise sotsioloogia professor
ruum 418, [email protected]
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Perekonna mitu nägu – pereväärtused ja sündimuskäitumine. Andmestik "Eesti pere- ja sündimusuuring 2020"
- Ajateenistuse kui institutsiooni muutus
- Reservteenistus - reservväelaste ootused ja hoiakud
- Kaitsetahte tähenduse konstrueerimine
- Üliõpilase enda poolt valitud teema, mis lahkab mõnda sotsiaalset nähtust või protsessi
Tegemist on laiade teemadega, mille raames iga töö fookuse täpsustame koos üliõpilasega
Diana Poudel
Infovastupidavuse nooremteadur
Lõputööde teemad:
- Desinformatsioon ja infomanipulatsioon
- Psühholoogiline mõjutustegevus sotsiaalmeedias
- Propaganda ja valeinfo levik läbi meemide
- Muud infovastupidavusega seotud teemad
- Nursipalu teema kajastus meedias
- ChatGPT-ga seotud teemad
Krista Lepik-Verliin
infoteaduse lektor
Ei juhenda 2024/25. õppeaastal.
Infokäitumine ja infokultuur, sotsiaalse aja kiirenemine organisatsioonis, mäluasutused ühiskonnas ja kogukonnas
NB! Magistritöö juhendamisel on eelistatud need, kes soovivad vormistada oma magistritöö teadusartiklina.
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Töö kogukonnaga / kultuuriosalus mäluasutustes
- Infokäitumine grupis X või organisatsioonis Y
- Infotöötajate (vali grupp X) töökultuuri ajalised aspektid kiireneva ajaga ühiskonnas (kval lähenemine!), ehk, kuhu see tööpäev täna õigupoolest haihtuski?!
- Eesti külaraamatukoguhoidjate töö kulg kiireneva ajaga ühiskonnas (kval lähenemine!), ehk, ta ju ei ulata lihtsalt raamatut üle leti ja ei joo kogu aeg kohvi!
- Tekstirobotite tungimine õppetöösse või infotöösse, infoteaduslik vaade; samuti tekstirobotite kasutamise sotsiomateriaalne vaade mäluasutuste kontekstis
Merle Linno
sotsiaalse heaolu nooremlektor
Lõputööde teemad:
- Lastekaitse ja laste heaolu
- Laste asendushooldus (perekonnas hooldamine, asutuses hooldamine)
- Sotsiaaltöötajate praktiseerimise viisid infoühiskonnas
- Töö kogukondades/kogukondadega
- Ankurasutuste põhised kogukonnad
Maie Kiisel
analüütik Skytte instituudis, kestliku arengu koostöösuhete edendamise töörühm RAKEs
ruum 418, [email protected]
5169933
Bakalaureusetöö teemad:
- Elurikkus avalikus debatis ja inimeste kogemuses
- Elurikkuse sekkumiste vastuvõtt mõnes kitsamas sihtrühmas
Magistritöö teemad:
- Sekkumiste kavandamine elurikkuse edendamiseks maal ja linnas
- Looduse taastamise (nt sood, puisniidud, märjad metsad) maaelu arenguvajadustega sidumise võimalused
- Looduspõhised lahendused linnaelu probleemide (kuumasaared, privaatsuse puudus, müra jne) lahendamiseks mõne sihtrühma kogemusel
Ragne Kõuts-Klemm
ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor
Magistritööde teemad
Andmekasutus Eesti uudismeedias
Andmeajakirjandus jõuab auditooriumini mitmesugustes vormides - kasutatakse infograafikat, refereeritakse uuringutulemusi, tehakse ise küsitlusi ja andmekaevet. Andmed annavad uudisele või jutustatavale loole faktilise aluse. Milliseid vahendeid selleks kasutatakse, et viia info auditooriumini? Sellele annab vastuse sisuanalüüs. Teine võimalus on läheneda teemale ajakirjaniku vaatepunktist. Kui vilunud on ajakirjanikud arvude, statistika või infograafika kasutamisel? See eeldaks ajakirjanike intervjueerimist ja küsitlemist.
Valeri (Vallo) Nuust
loovmeetodite nooremteadur
Loov kirjutamine laiemas ajakirjandusliku loovuse kontekstis: žanriülene võttestik, mida kasutatakse lisaks olemusloole ka uudistes, arvamuslugudes etc.
1. Žanriülese võttestiku loomine/kirjeldamine (aluseks seni tehtud olemuslugu käsitlevad üliõpilastööd)
Maria Žuravljova
noorte ja lapsepõlve sotsioloogia nooremteadur
Bakalaureusetööde teemad:
- Noored kinnistes lasteasutustes ja vanglas: Eesti ja rahvusvahelised praktikad. Asutuste sisekliima uuringud.
Karen-Pauliin Konks
sotsiaalse heaolu nooremlektor
Bakalaureusetööde teemad:
- Huvihariduse turvalisus
- Lastega töötavate spetsialistide roll lapse heaolu toetamisel ja tagamisel (abivajaduse märkamine, teavitamine, võrgustikutöö tegemine)
- Laste heaolu valdkond ja ennetus
- Lastekaitsetöötajate/sotsiaalvaldkonnatöötajate tööalane toetamine
Maria Murumaa-Mengel
meediauuringute kaasprofessor
Bakalaureusetööde teemad:
- Meditsiini-influencerite tegevus ja eetilised dilemmad, kaasjuhendaja Kristina Seimann TEEMA VÕETUD
- Traditsioonilisi soorolle edendavad naissoost sisuloojad - sisuanalüüs, kaasjuhendaja Kaarel Lott TEEMA VÕETUD
- Traditsioonilisi soorolle edendavad naissoost sisuloojad - auditooriumi vaade, kaasjuhendaja Kaarel Lott TEEMA VÕETUD
- Lapsed ja sõda, kaasjuhendaja Mai Beilmann TEEMA VÕETUD
Magistritööde teemad:
- Misisejulgeolekule fookustunud influencerid TEEMA VÕETUD
- Sekstöötajad-influencerid TEEMA VÕETUD
- jõusaali/trenni-influencerid TEEMA VÕETUD
- influencerite häbistamine TEEMA VÕETUD
- deradikaliseerimine, kaasjuhendaja Heidi Maiberg TEEMA VÕETUD
- AI-meediapädevused, kaasjuhendaja Inger Klesment TEEMA VÕETUD
Riski ja kerksuse uurimisrühm
Kati Orru
riskisotsioloogia professor
Sten Hansson
kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor
Rühmaga liituvad magistrandid otsivad vastuseid küsimustele:
- Millised on riski- ja kriisikommunikatsiooni õppetunnid viimaste aastate hädaolukordadest Euroopas?
- Milline on sotsiaaltöötajate ja vabatahtlike roll riski- ja kriisikommunikatsioonis?
- Millised on vabatahtlike kaasamise kogemused ja õppetunnid hiljutistes hädaolukordades?
- Kuidas hinnata sotsiaalset haavatavust hädaolukordades?
- Kuidas hindavad inimesed ise oma haavatavust hädaolukordades ja kuidas suurendavad kerksust?
- Kuidas kaasata haavatavaid rühmasid kriisihaldusesse?
- Millised on arenguseire ja tulevikuloome praktikad Euroopa kriisihalduses?
- Kuidas arendada asutuste ja organisatsioonide protsessi- ja riskianalüüsi metoodikaid ühiskondlike mõjudega arvestamiseks?
Sten Hansson
kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor
Magistritööde teemad:
- Argumentatsioon poliitilises kommunikatsioonis: kuidas poliitikaid õigustatakse või kritiseeritakse?
- Riskikommunikatsioon: kuidas paremini tagada inimeste valmisolekut mitmesugusteks hädaolukordadeks?
Dagmar Narusson
kogukonnatöö lektor, sotsiaalse innovatsiooni teadur
Bakalaureusetööde teemad:
- Vaimse tervise raskustega inimeste personaalse taastumise toetamine kogukondades
- Kaasamine ja kogukonnad
Magistritööde teemad:
- Kogukondade arendus
- Kogukondade algatused
- Suhete kujundamine kogukondades
Maia Klaassen
meediapädevuse nooremteadur
5545559
Magistritööde teemad:
- Meediapädevuste arendamine galeriides, arhiivides ja muuseumites
Sten Torpan
analüütik
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Väärinfol põhinevate uskumuste teke sotsiaalselt haavatavate gruppide seas: analüüs informatsiooni tajumisest
Bakalaureuse- või magistritöö kirjutamise eesmärk on mõista, kuidas sotsiaalselt haavatavad grupid (nii stratifikatsiooni kui dünaamilise haavatavuse alusel) satuvad infokülluses uskuma väärinfot ning leida viise selle ennetamiseks. Selleks on tarvis intervjuude abil uurida mehhanisme, mis on seotud nende gruppide informatsiooni vastuvõtmise ja tajumisega ning selgitada välja, kas mõned tegurid (nt sotsiaal-majanduslik taust, haridustase, juurdepääs usaldusväärsetele infoallikatele jne) võivad oluliselt mõjutada, kuidas inimesed väärinfo ohvriks langevad. Oodatav tulemus: tõhusamad strateegiad väärinfo negatiivsete mõjude ennetamiseks.
- Lauaõppuste kasutamine teadusliku andmekogumise meetodina: strateegiad raskesti ligipääsetavate haavatavate gruppide kaasamiseks
Eesmärk: bakalaureuse- või magistritöö eesmärk on uurida lauaõppuse (ingl k table-top exercise) potentsiaali teadusliku andmekogumise meetodina. Uuring keskendub sellele, kuidas neid harjutusi saab kavandada ja rakendada nii, et nendes oleks võimalikult tõepäraselt esindatud ka raskesti ligipääsetavad haavatavad grupid (nii stratifikatsiooni kui dünaamilise haavatavuse alusel). Uuringu käigus korraldatakse (või simuleeritakse) lauaõppus,mille tulemused aitavad paremini mõista õppimisviise sotsiaalse haavatavuse vähendamiseks (infokorratuse kontekstis); Oodatav tulemus: tõhusamad strateegiad sotsiaalse haavatavuse vähendamiseks ja/või väärinfo negatiivsete mõjude ennetamiseks.
Marii Kangur
praktilise ajakirjanduse nooremlektor
Bakalaureusetööde teemad:
- Plaanis on kaks helilise loojutustamisega seotud praktilist tööd.
- Võta ühendust oma mõttega, mis puudutab raadioajakirjandust või audiomeediat laiemalt.
Suurte Siirete töörühm
Laur Kanger
kestlike siirete professor
Magistritööde teemad:
Laiemas mõttes pakub mulle huvi tehnoloogia ja ühiskonna vastastikmõju kestlikkuse kontekstis. Eriti põlema lähen aga järgnevate teemade peale:
- sotsio-tehnilised/kestlikud siirded (socio-technical/sustainability transitions) energia-, liikuvus-, toidu-, side-, tervishoiu-, majutus-, kaitse- jt. süsteemides
- mitmeid süsteeme hõlmavad 40-60 aasta pikkused arengusööstud (long waves, great surges of development), nt elektrifitseerimine, masstootmine ja -tarbimine, digitaliseerimine, ringmajandus
- tööstusliku modernsuse (industrial modernity) ehk tööstusühiskondade keskkonda, teadust ja tehnoloogiat põhiuskumuste-, -normide ja -käitumisviiside pikaajaline areng eri riikides
Indrek Soidla
sotsiaalse analüüsi nooremlektor
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Avaliku arvamuse küsitlustulemuste tõlgendamine ja metoodika avaldamine Eesti peamistes uudisteportaalides
- Euroopa Sotsiaaluuringu andmete esinduslikkus riigiti ja küsitluslaineti
- Mingi konkreetse andmestiku (nt Ajateenijate kompleksuuringu vm) andmekvaliteedi analüüs
- Kui tudengil on mingi oma andmestik, mida soovib kvantitatiivsete meetoditega analüüsida ja selle põhjal lõputöö koostada, siis olen avatud juhendamisele
Kadri Kangro
sotsiaalse innovatsiooni lektor
Bakalaureusetööde teemad:
- sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi analüüs
- sotsiaalne innovatsioon maapiirkondade (arengu) kontekstis
- avaliku sektori innovatsioon ja innovatsiooni valitsemine
- kohaliku tasandi valitsemise koostöö, koosloome ja koosloome areenid
- Vajadusel ka sotsiaalse disaini teemad
Magistritööde teemad:
- sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi analüüs
- sotsiaalne innovatsioon maapiirkondade (arengu) kontekstis
- avaliku sektori innovatsioon ja innovatsiooni valitsemine
- kohaliku tasandi koostöö (KOV, kogukond, era)
- kohaliku tasandi valitsemise koostöö, koosloome ja koosloome areenid
- Vajadusel ka sotsiaalse disaini teemad
