Lõputööde nõuded, kaitsmise kord ja teemad

05.11.2021
#õppimine #teadus

Üliõpilaste kirjalike tööde vormistamise juhend on kolinud siia

ÜTI lõputööde nõuded ja kaitsmise kord

Rakenduskõrghariduse lõputöö ja bakalaureusetöö

Kõrghariduse esimese astme lõputöö eesmärk on tõendada üliõpilase võimet ja oskusi kasutada õppeaja jooksul omandatud teoreetilisi ja metodoloogilisi pädevusi iseseisvas erialast temaatikat lahkavas uurimistöös. Lõputöös ilmneb üliõpilase loovus, kriitilise mõtlemise võime ja väljendusoskus, samuti teadlikkus sotsiaalteadusliku analüüsi eetilistest aspektidest. Lõputöö võib olla teoreetilise, empiirilise või rakendusliku suunaga. Lõputöö ligikaudne maht on 25 – 50 lk.

  • Teoreetilise bakalaureusetöö/lõputöö põhiline eesmärk on luua uus teadmine mingi olulise uurimisvaldkonna teoreetiliste aluste läbitöötamise ning uurimisprobleemi püstituse ja analüüsimise kaudu. Töö koosneb uurimisteema, uurimisprobleemi ja uurimiseesmärgi tutvustusest ning teoreetilistele allikatele tuginevast analüüsist.

  • Empiirilise või rakendusliku suunaga bakalaureusetöö/lõputöö tugineb iseseisvale uurimusele ja/või empiirilise materjali (ehk esmaste andmete) kogumisele, kuid võib tugineda ka sekundaarandmetele. Vastavalt töö teemale, uurimisprobleemile ja -eesmärgile võib töö teoreetilise ja empiirilise osa vahekord varieeruda. Rakendusliku suunitlusega töö keskendub praktilisele probleemile ning põhirõhk on empiirilise uuringu põhjal tehtud rakenduslikel järeldustel ja soovitustel. Töö erinevad osad moodustavad ühtse terviku.

Töö koosneb järgmistest osadest:

  • Uurimisteema ja -probleemi tutvustus, mis on koostatud kirjanduse põhjal ja sisaldab vajalikke teoreetilisi lähenemisi ning konteksti kirjeldust. Töö see osa lõpeb uurimisprobleemi sõnastamisega.
  • Kasutatud metoodika ülevaade ja põhjendus: mida/keda ja kuidas uuritakse; uurimusse kaasatud materjal/uurimuses osalejad (valim) ning andmekogumise käik, analüüsimeetodi(te) ja -protsessi kirjeldus. Uurimuse eetilised aspektid (sh võimalikud eetilised dilemmad) ja eneserefleksioon.
  • Uuringus leitud empiirilised tulemused ja järeldused, soovitused rakenduseks, uurimistöö piirangud ja ideed edasisteks uuringuteks.
  • Lisaks on tööl sissejuhatus ja kokkuvõte ning ingliskeelne kokkuvõte (1 – 1,5 lk) koos töö ingliskeelse pealkirjaga. Töö põhiosa lõpetavad kasutatud kirjanduse loetelu ning lisad (vajadusel).

  • Rakendusliku töö erivariant on loovprojekt. Loovprojekti eesmärk on luua ajakirjandusliku, kommunikatsioonitöö, haridusliku suunaga rakenduslik sisu. Loovtöö vormis bakalaureusetöö koosneb loovprojektist ja saatetekstist (10 – 15 lk + lisad). Saatetekstis põhjendab üliõpilane nii teoreetilistest kui ka praktilistest teadmistest ja oskustest lähtuvalt teema teoreetilist tagamaad, projekti tehnilist ja sisulist teostust.

Saatetekst koosneb järgmistest osadest:

  • Lühike, kuid sisuliselt ammendav ülevaade teoreetilisest kontekstist.
  • Projekti vajalikkuse põhjendus.
  • Projekti elluviimise ülevaade ja (tehniline) kirjeldus (sh realistlik eelarve).
  • Projekti elluviimise refleksiivne analüüs.
  • Võimalusel lisada projekti käigus loodud materjalid (nt ajakirjanduslikud tööd jne) või tuua nende kirjeldus ära töö lisas.

  • Bakalaureusetöö erivariant on teadusartikkel, mis on avaldatud või esitatud avaldamiseks ETIS-e klassifikatsiooni kohaselt 1.1., 1.2. või 1.3. kategooria ajakirjas või 3.1. või 3.2. kategooria artiklikogumikus. Teadusartikkel kirjutatakse üldjuhul koostöös juhendajaga. Artiklipõhine bakalaureusetöö koosneb teadusartiklist ja saatetekstis. Saatetekstis mõtestab ja põhjendab üliõpilane uurimisprotsessi ning enda kui autori rolli teadusartikli valmimisel. Saateteksti pikkus on kuni 10 lk (+ lisad).

Õppekavadel, mille kohustuslik osa on seminaritöö kirjutamine, võib seminaritöö olla bakalaureusetöö kirjutamise aluseks ja moodustada sellest osa.

Magistritöö

Magistritöö eesmärk on rakendada sotsiaalteaduslikku lähenemist erialase probleemi uurimuslikuks ja uudseks lahendamiseks. Magistritöö tõendab üliõpilase teoreetilist ja analüütilist pädevust, samuti teadlikkust sotsiaalteaduslike uuringute eetilistest aspektidest. Magistritöö võib olla teoreetilise, empiirilise või rakendusliku suunaga. 15 EAP magistritöö põhiteksti pikkus on 50 – 70 lk.

  • Teoreetilise magistritöö põhiline eesmärk on luua uus teadmine mingi olulise uurimisvaldkonna teoreetiliste aluste läbitöötamise ning uurimisprobleemi sõnastamise ja analüüsimine kaudu. Töö koosneb uurimisteema, -probleemi ja uurimiseesmärgi tutvustusest ja teoreetilistele allikatele tuginevast analüüsist.

  • Empiirilise või rakendusliku suunaga magistritöö teoreetilise ning empiirilise analüüsi vahekord võib varieeruda vastavalt töö teemale ja eesmärgipüstitusele. Rakendusliku orientatsiooniga töö keskendub mingile praktilisele probleemile ning selle põhirõhk on empiirilise uuringu põhjal tehtud rakenduslikel järeldustel ja soovitustel.

Töö koosneb järgmistest osadest:

  • Uurimisprobleemi tutvustus, mis on koostatud kirjanduse põhjal ja sisaldab endas vajalikke teoreetilisi lähenemisi ning konteksti kirjeldust. Töö see osa lõpeb uurimisprobleemi püstitusega.
  • Ülevaade kasutatud metoodikast ning selle põhjendus: mida/keda ja kuidas uuritakse; uurimuses osalejad (valim) või allikmaterjal ning andmekogumise käik, analüüsimeetodi ja - protsessi kirjeldus. Uurimuse eetilised aspektid ja eneserefleksioon.
  • Uuringus leitud empiirilised tulemused ja järeldused ning rakendusettepanekud.
  • Lisaks on tööl ka sissejuhatus, kokkuvõte ning ingliskeelne kokkuvõte (1 – 1,5 lk) koos ingliskeelse pealkirjaga. Tööle lisatakse kasutatud kirjanduse loetelu ning vajadusel lisad.

  • Rakendusliku töö erivariant on loovprojekt. Loovprojekti eesmärk on luua ajakirjandusliku, kommunikatsioonitöö, haridusliku suunaga rakenduslik sisu. Loovprojekti vormis magistritöö koosneb loovprojektist ja saatetekstist (20 – 25 lk + lisad). Saatetekstis põhjendab üliõpilane nii teoreetilistest kui praktilistest teadmistest ja oskustest lähtuvalt teema teoreetilist tagamaad, projekti tehnilist ja sisulist teostust.

Saatetekst koosneb järgmistest osadest:

  • Lühike, kuid sisuliselt ammendav ülevaade teoreetilisest kontekstist.
  • Projekti vajalikkuse põhjendus.
  • Projekti elluviimise ülevaade ja (tehniline) kirjeldus (sh realistlik eelarve).
  • Projekti elluviimise refleksiivne analüüs.
  • Võimalusel lisada projekti käigus loodud materjalid (nt ajakirjanduslikud tööd jne) või tuua nende kirjeldus ära töö lisas.

  • Magistritöö erivariandiks on teaduslik artikkel, mis on avaldatud või esitatud avaldamiseks ETISe klassifikatsiooni 1.1., 1.2. või 1.3. kategooria ajakirjas või eelretsenseeritud artiklikogumikus (3.1.). Teadusartikkel kirjutatakse üldjuhul koostöös juhendajaga ning on struktureeritud vastavalt publitseerimiseks kavandatud ajakirja nõuetele. Magistritöö koosneb teadusartiklist ning saatetekstist. Saatetekstis üliõpilane mõtestab ja põhjendab uurimisprotsessi ning enda rolli teaduspublikatsiooni valmimise protsessis, lahkab ja selgitab retsensentidelt saadud tagasisidet ning vastavalt sisse viidud täiendusi ja muudatusi. Saateteksti pikkus on 10 – 15 lk (+ lisad).

ÜTI seminari- ja lõputööde teemad 2023/24. õa

Ühiskonnateaduste instituudis on võimalik tegeleda väga paljude erinevate uurimisteemadega. Siin lehel näete õppejõudude väljapakutud teemasid, kuid alati saate õppejõule välja pakkuda ka oma teema. Kui pole kindel, millise õppejõu poole oma teemaga pöörduda, küsi nõu õppekorraldajalt või programmijuhilt.

Mare Ainsaar

ruum 404, mare.ainsaar@ut.ee
Perepoliitika, heaolu teemad (eakad ja pered), immmigrandid ja lõimumine, uuringute metoodika
Bakalaureusetööde teemad:

  • Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus

  • Heaolu muutus Euroopas/Eestis eri ühiskonna rühmades

  • Kuidas lapsevanemad plaanivad kasutada Eesti uut vanemapuhkust

Magistritööde teemad: 

  • Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus

  • Heaolu muutus Euroopas/Eestis eri ühiskonna rühmades

  • Maailma (Euroopa) riikide rahvastikupoliitika võrdlus

  • Miks noored inimesed tahavad/ei taha lapsevanemaks saada

Mai Beilmann

ruum 406, mai.beilmann@ut.ee
Sotsioloogia teadur
Bakalaureusetööde teemad:
  • Koolikiusamine põhikooli õpilaste seas
  • Erineva perekondliku taustaga inimeste mobiilsuskogemused (Juhendavad Mai Beilmann ja Ave Kovaljov)
  • X-ministeeriumi/asutuse tellitud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute metoodika analüüs
  • Üliõpilase poolt pakutud laste- ja/või noorteosalust puudutav teema
Magistritööde teemad: 
  • Erineva perekondliku taustaga inimeste mobiilsuskogemused (Juhendavad Mai Beilmann ja Ave Kovaljov)
  • X-ministeeriumi/asutuse tellitud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute metoodika analüüs
  • Üliõpilase poolt pakutud laste- ja/või noorteosalust puudutav teema *"Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024" mõju Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielule ning teistele valdkondadele (kvantitatiivsed andmed) - uurimistöö fookust saab töö autor sõltuvalt erialasest huvist valida (Juhendavad Signe Opermann ja Mai Beilmann)

Marju Himma

marju.himma@ut.ee
Ajakirjandusuuringute teadur, Karlstadi Ülikooli järeldoktor
Bakalaureusetööde teemad:

  • Maakonnaleht veebi - digitaliseerumise soovid, praktikad ja tegelikkus (intervjuud maakonnalehtede reporterite ja toimetajatega, hea võimalus anda oma panus suuremasse teadusuuringusse ja osaleda teadusartikli kirjutamises). Juhendavad Marju Himma ja Signe Ivask koos (võetud).

Magistritööde teemad:
  • Mis teeb ajakirjaniku õnnelikuks? Ajakirjanduskultuuri uuring teguritest, mis motiveerivad (ja demotiveerivad) inimesi ajakirjanikuna töötama (intervjuud reporterite ja toimetajatega, hea võimalus anda oma panus suuremasse teadusuuringusse ja osaleda teadusartikli kirjutamises). Juhendavad Marju Himma ja Signe Ivask koos.
  • Praktiline projekt: Ajakirjanduse lähiajaloo lühikursus. Suurepärane võimalus panna kokku ning aidata ellu viia bakalaureuseõppe kursuse osa, mis räägib köitvalt koos külalisesinejatega eesti ajakirjandusmajade arengust iseseisvuse taastamisest tänapäevani. Juhendab Marju Himma.
  • Kuidas ajakirjanikud ja/või kommunikatsioonijuhid mõtestavad avalikku huvi? Ehk millal on laste koolisõidutamine avaliku huvi objekt ja millal mitte (semistruktureeritud intervjuud). Juhendavad Kristjan Kikerpill ja Marju Himma koos.
  • Avaliku elu tegelase staatus - kajastamise nüansid ja selle kompamine igapäevatöös (tekstianalüüs ja/või intervjuud). Juhendavad Kristjan Kikerpill ja Marju Himma koos.
  • Tsensuur ja enesetsensuur - kuidas ajakirjanikud, toimetajad ja poliitikud neid mõistavad (avalike tekstide sisuanalüüs ja/või intervjuud). Juhendavad Kristjan Kikerpill ja Marju Himma koos.
  • Väljendusvabaduse isiklik hind: juriidiline survestamine ja ähvardused. Juhendavad Kristjan Kikerpill ja Marju Himma koos.

 

Veronika Kalmus

ruum 219, veronika.kalmus@ut.ee
Sotsioloogia professor
Bakalaureusetööde teemad:
  • Põlvkondlikkus ja sport: eri põlvkondadest sportlaste huvid, väärtused, motivatsioon (tekstianalüüs kogutud intervjuude põhjal)
Magistritööde teemad:
  • Platvormipered? Kuidas meediaplatvormid muudavad pereelu (kolme põlvkonna kogemuste põhjal; võimalus liituda rahvusvahelise projekti PlatFAMs tiimiga)
  • Jälgimisühiskond nõukaajal ja digiajastul: kahe põlvkonna kogemused ja hoiakud seoses riigipoolse ja korporatiivse jälgimisega (tekstianalüüs kogutud intervjuude põhjal)
  • Eesti kooliõpilaste internetikasutuse ja digioskuste muutumine (kvantitatiivne analüüs rahvusvahelise projekti ySKILLS küsitlusuuringu 1.-3. laine andmetel)
  • Põlvkondlikkus ja sport: eri põlvkondadest sportlaste huvid, väärtused, motivatsioon (tekstianalüüs kogutud intervjuude põhjal)

 

Katrin Kannukene

ruum 209, katrin.kannukene@ut.ee
Õpilaste andmestumine ja andmejälgimine Eesti üldhariduses.
Seminari- ja lõputööde teemad:

  • Andmeanalüütik/andmespetsialist ja hariduse infosüsteem(id)

  • Infotöötaja ja  X üldhariduskooli infosüsteem(id)

  • Üldhariduskooli andmestumine ja andmejälgimine: õpilase vaade

  • Üldhariduskooli andmestumine ja andmejälgimine: lapsevanema vaade

Kaspar Kruup

kaspar.kruup@ut.ee
Kommunikatsiooniteaduste nooremlektor
Teemad:

Kõnelemine, presenteerimine, kõneanalüüs ning retoorika

Brit Laak

brit.laak@ut.ee
teleajakirjanduse õpetaja
Bakalaureusetööde teemad:
  • Traagilise sündmuse kajastamine teleuudistes
  • Teleajakirjandusega seotud teemad kokkuleppel
Magistritööde teemad:
  • Uudisnarratiivi visuaalne konstrueerimine
  • Narratiivi uudisteülene kujunemine (ühe narratiivi arenemine, täpsustumine ja hargnemine ajas)

Maris Männiste

ruum 208, maris.manniste@ut.ee
Kriitiliste andmeuuringute lektor (0,5k); Södertörni Ülikooli järeldoktor (AUTO-WELF projektis)
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

Lõputööde teemad mõlemale õppeastmele (sobivad ka tudengi enda poolt pakutud teemad, mis on seotud andmestumise ja tehisintellektiga)

  • Konkreetsemalt pakun enda poolt välja kaks teemat:
  • Kasutajate kogemused juturobotite kasutamisega avalikus või erasektoris *Juturobotite kasutamise uurimine X organisatsiooni näitel

Oliver Nahkur

ruum 405, oliver.nahkur@ut.ee
Sotsiaalse heaolu uuringute teadur
Bakalaureusetööde- ja magistritööde teemad (juhendatavaga koos saame teemat täpsustada):
  • Heaolu olukord/muutus/ebavõrdsus elanikkonna rühma(de)s Eestis või mitme riigi võrdluses
  • Laste vaimne heaolu ja/või suhted koroonaajal Eestis või mitme riigi võrdluses
  • Kuidas on lood Eesti laste arenguliste ressurssidega (developmental assets)?
  • Mitteformaalsed vabatahtlikud kriisihalduses

Tiina Palu

ruum 223, tiina.palu@ut.ee

Erinevad kommunikatsiooni formaadid organisatsioonis: suhtlus teiste organisatsioonidega, klientidega, üksuste ja kolleegide vaheline suhtlus. Milliseid formaate kasutatakse erinevates situatsioonides (koosolekud, koosolekud veebis, otsuste vormistamine ja säilitamine, kättesaadavus jne). Teabe haldamise mõõdikud.
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

  • Kaugtöö mõju teabe haldamisele;

  • (avalike)Teenuste kvaliteedi hindamise võimalikud mõõdikud.

Sirli Peterson

sirli.peterson@ut.ee
Sotsioloogia doktorant
Bakalaureusetööde teemad:

  • Erituge vajavate laste toetamine ja abistamine

  • Omavalitsuse lastekaitse, hoolekande küsimused, nt kasutuselolevad laste ja perede hindamisvahendid omavalitsustes

Magistritööde teemad: 

  • Haavatavad sihtgrupid: puuetega lapsed, lastekaitse, hoolekanne 

Külliki Seppel

ruum 223, kulliki.seppel@ut.ee
Meedia- ja ühiskonnauuringud
Bakalaureusetööde teemad:

  • Eesti venekeelsete elanike meediaeelistuste muutumine (Integratsiooni monitooringu andmetel)

  • Mõne rahvusvahelise sündmuse/nähtuse meediakajastuse võrdlev analüüs

Magistritööde teemad:
  • Teaduskommunikatsioon ülikooli või teadlaste vaates
  • Teaduse ja teadlaste meediarepresentatsioon
  • Poliitilise kommunikatsiooni erinevad aspektid *Eesti venekeelsete elanike meediaeelistuste muutumine

Andra Siibak

ruum 208, andra.siibak@ut.ee
Meediauuringute professor
Bakalaureusetöö teemad:

  • Lapse internetikasutuse tehniline- ja monitooriv jälgimine  (veebisisu-ja aega piiravate rakenduste kasutamine - vanemate või noorte kogemused)

  • Laste jälgimine hariduses (Stuudium/ekool/Eliis – kasutajakogemused)

Magistritööde teemad:

  • Tööle kandideerija ja töötaja andmestunud töökeskkonnas (algoritmipõhine töö/smart work/töö mängustumine/ jälgimisrakendused töökeskkonnas)

  • Lapsepõlve andmestumine (rasedusäpid/beebimonitorid/ targad mänguasjad/laste kasvatamise rakendused)

  • Hariduse andmestumine (edtech platvormide loojad ja kasutajad)

Tarmo Strenze

ruum 405, tarmo.strenze@ut.ee
Sotsioloogia lektor
Bakalaureusetööde teemad:

  • Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest.

  • Mingisse huvitavasse gruppi kuuluvate inimeste arvamused ja väärtused.

  • Põlvkondade analüüs Eestis ja teistes riikides. Rahvusvaheliste andmete põhjal.

  • Era- ja avaliku sektori töötajate arvamuste ja väärtuste võrdlus Eestis ja teistes riikides. Rahvusvaheliste andmete põhjal.

  • Eesti inimeste finantskäitumine 3. pensionisamba andmete põhjal.

  • Muu teema mida mina oskan juhendada ja tudeng suudab teha.

Magistritööde teemad:
  • Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest.
  • Muu teema mida mina oskan juhendada ja tudeng suudab teha.

Toomas Saarsen

ruum 409, toomas.saarsen@ut.ee
Infoprotsesside analüüsid
Magistritööde teemad:

  • Protsessimudelite kasutuse analüüs organisatsioonis

  • Protsessi (või protsessimudeli) kvaliteedi hindamine organisatsioonis

  • Protsesside analüüsi meetodite kasutamine; muudatuste juurutamine ja mõju hindamine organisatsioonis

Mari-Liis Tikerperi

mari-liis.tikerperi@ut.ee

Üldihariduskoolide kommunikatsioonijuhtimine (peamiselt väliskommunikatsioon) ja hariduskommunikatsioon üldiselt.
Bakalaureusetööde teemad: 
  • Teema kokkuleppel üliõpilasega
 Magistritööde teemad:

  • Võimusuhted üldhariduskoolide kommunikatsioonis

  • Üliõpilase oma teema, mis seotud üldhariduskoolide kommunikatsiooni või hariduskommunikatsiooniga

Avo Trumm

ruum 223, avo.trumm@ut.ee

Organisatsiooni info- ja teadmusprotsesside analüüs
Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse haldamine ja arendamine (SJKK)
Bakalaureuseõppe teemad:
  • Militaarsotsioloogiat käsitlevate teaduspublikatsioonide bibliomeetriline analüüs. 
  • SJKK veebilehe analüüs 
  • Üliõpilaste distantsõppe kogemused
Magistriõppe teemad:
  • Organisatsiooni infovajadus ja organisatsiooniprotsessid organisatsiooni X näitel 

 

Marko Uibu

ruum 412, marko.uibu@ut.ee

Terviseuskumused ja -kommunikatsioon; kaasamine ja koosloome; (sub)kultuuride uuringud; disainiuuringud (kasutaja, sihtrühma, osapoolte uuringud); ühiskondliku muutuse loomine ja parimate praktikate leidmine rakenduslikes projektides.
Bakalaureusetööde teemad:
  • Kuidas eri olukordades kasutatakse koosloomet ja mida see tähendab? (võimalik teha töö nii kirjanduse kui ka intervjuude põhjal; võimalik koostöö Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga)
  • Põhikooli ja/või gümnaasiumiõpilaste arvamused liikumisest ja võimalik roll kooli liikumisvõimaluste loomisel (võimalik teha ka praktiline miniprojekt)
Magistritööde teemad:
  • Sekkumisprogrammi skaleerimise võimalused Liikuma Kutsuva Kooli näitel
  • Põhikooli ja/või gümnaasiumiõpilaste arvamused liikumisest ja võimalik roll kooli liikumisvõimaluste loomisel (võimalik teha ka praktiline miniprojekt)
  • Koosloome tähendused ja praktikad Eestis eri osapoolte nägemuses (KOVid, politsei, päästeamet jne) (koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga)
  • Õppijate ja õppejõu koosloome ülikoolis (võimalik analüüsida 2022/23 õa loodavat kursust)
  • Võrgustikutöö ja kaasamine probleemide lahendamisel (koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga)
  • Sotsiaalse innovatsiooni tähendused ja kasutusviisid

 

Ilmar Vaaro

ruum 209, ilmar.vaaro@ut.ee
Eesti raamatukogunduse ajalugu, Haldusreformi mõjud raamatukogude arengule, Erialahariduse areng, Eestikeelne raamat (1918-1940), Eesti bibliograafia tüpoloogia.
Bakalaureusetööde teemad: 
  • Eestikeelse trükise liigiline või tüübiline areng
  • Eesti trükimeedia 2005-2023 (bibliograafiline aspekt)
  • Konkreetse raamatukogu tegevuste analüüs  
  • Informatsiooni raamatukogunduslik koondumine (konkreetse raamatukogu või piirkonna näitel) * Erialaharidus  
Magistritööde teemad: 
  • Rahvaraamatukogude arenguvõimalused (ühe regiooni kontekstis)
  • Eesti rahvaraamatukogusid oluliselt mõjutanud tegurid (konkreetse raamatukogu või piirkonna konkektis)

Triin Vihalemm

ruum 412, triin.vihalemm@ut.ee
Kommunikatsiooniuuringute professor

 

Bakalaureuse- või magistritööde teemad 2023/24. õppeaastal on seotud Ida-Viru õiglase üleminekuga. Eeldavad võimekust ja huvi kohapeal andmeid koguda. Huvi korral võtta ühendust teema täpsustuseks.

Magistritööde teemad:
  • Energiakogukonna mudelite mitmekesisus ja loomise-arendamise protsessi analüüs
  • Ida-Virumaa elanike valmidus renoveerida elamuid

Simone Eelmaa

simone.eelmaa@ut.ee
 
Bakalaureusetööde teemad:
  • Narkokuritegude sotsioloogiline analüüs
  • Narkokurjategijate tüpoloogia
  • Lapspornoga seotud süüteod
  • Inimkaubandus alaealise suhtes
  • Retsidiivsus lastevastaste seksuaalkuritegude puhul

Signe Opermann

ruum 220, signe.opermann@ut.ee

Meediasotsioloogia teadur
Magistritöö teemad:


Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 mõju Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielule ning teistele valdkondadele (nt ettevõtlus, turism, linnaruum, keskkond, kommunikatsioon, turundus jne). Uurimistöö fookust saab töö autor sõltuvalt erialasest huvist valida. Kultuuripealinn on väga mahukas ja mitmekesine programm, mille toimumise eel ja ajal kogutakse palju erisuguseid andmeid. Neile tuginev töö saab olla nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse iseloomuga (viimasel juhul juhendame koos Mai Beilmanniga).

Dagmar Kutsar

dagmar.kutsar@ut.ee

Sotsiaalpoliitika kaasprofessor

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

  • Elamine (lapsena) lasterikkas peres: lapse vaade (võib olla ka noore täiskasvanud retrospektiiv)

  • Perede lasterikkus Eesti poliitilises ja sotsiaalses praktikas: sotsiaalsed representatsioonid, diskursused

  • Kärgpere (leibkondlikus ja perekond kui võrgustik tähenduses) lasterikkus ja subjektiivne heaolu

  • Isad lasterikastes peredes

Kadri Soo

kadri.soo@ut.ee

Sotsiaalpoliitika nooremlektor

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
  • Laste ajakasutus ja heaolu. Millised ajakasutusviisid suurendavad laste heaolu ja millised mitte? Mis iseloomustab erineva ajakasutusega lapsi?
  • Laste vaade nende õiguste täidetusele ja laste õigustega arvestamisele täiskasvanute seas (Eestis ja mujal maailmas)
  • Mõni muu üliõpilase poolt välja pakutud teema, mis käsitleb lapsi, noori ja peresid; heaolu, vägivalda või soorolle.

Halliki Harro-Loit

halliki.harro@ut.ee

Ajakirjanduse professor

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

  • 21. sajandi meedia arengute riskid ja võimalused. MEDIADEM-iga koostöös tuleks teha 16 intervijuud. Akadeemia liikmed, poliitikud, meedia juhid ja ajakirjanikud, nelja domeeni (täpsustan hiljem) tippeksperdid. Võimalus osaleda rahvusvahelises uuringurühmas. Uurimisküsimuste kohta saab täpsemalt küsida Halliki Harro-Loitilt. Töö on eestikeelne. Intervjuude tegemise aega on oktoober ja november. Anname ette inforeeritud nõusoleku vormi (ka õppimise võimalus). Ja detsembrist on võimalus olla rahvusvahelises grupis, mis analüüsib. Individuaalse töö saab aga teha MEDADEMi teooria baasil Eesti intervjuude baasil. See on üsna selge rada, ei ole väga ekslemise võimalusi.

  • Milliseid kompetentse tunnevad ajakirjanikud, et neil on, mida oleks vaja, mida tööandjad hindavad ja kuidas see mõjutab nende positsiooni tööturul üleüldse. Ajakirjanike kompetentsid kohalikes ja üleriigilistes väljaannetes. 16 kvalitatiivintervjuud. Sobib ka kahele tudengile paaristööks.

Kairi Kasearu 

ruum 418, kairi.kasearu@ut.ee 

Empiirilise sotsioloogia professor 
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:  
  • Perekonna mitu nägu – pereväärtused ja sündimuskäitumine. Andmestik "Eesti pere- ja sündimusuuring 2020"
  • Ajateenistuse kui institutsiooni muutus
  • Reservteenistus - reservväelaste ootused ja hoiakud
  • Kaitsetahte tähenduse konstrueerimine
  • Üliõpilase enda poolt valitud teema, mis lahkab mõnda sotsiaalset nähtust või protsessi

Tegemist on laiade teemadega, mille raames iga töö fookuse täpsustame koos üliõpilasega

 Diana Poudel

diana.poudel@ut.ee

 

Infovastupidavuse nooremteadur

Lõputööde teemad:
  • Desinformatsioon ja infomanipulatsioon
  • Psühholoogiline mõjutustegevus sotsiaalmeedias
  • Propaganda ja valeinfo levik läbi meemide
  • Muud infovastupidavusega seotud teemad
  • Nursipalu teema kajastus meedias
  • ChatGPT-ga seotud teemad

Krista Lepik

ruum 402, krista.lepik@ut.ee

Infoteaduse lektor

Infokäitumine ja infokultuur, sotsiaalse aja kiirenemine organisatsioonis, mäluasutused ühiskonnas ja kogukonnas

NB! Magistritöö juhendamisel on eelistatud need, kes soovivad vormistada oma magistritöö teadusartiklina.

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
  • Töö kogukonnaga / kultuuriosalus mäluasutustes
  • Infokäitumine grupis X või organisatsioonis Y
  • Infotöötajate (vali grupp X) töökultuuri ajalised aspektid kiireneva ajaga ühiskonnas (kval lähenemine!), ehk, kuhu see tööpäev täna õigupoolest haihtuski?!
  • Eesti külaraamatukoguhoidjate töö kulg kiireneva ajaga ühiskonnas (kval lähenemine!), ehk, ta ju ei ulata lihtsalt raamatut üle leti ja ei joo kogu aeg kohvi!
  • Tekstirobotite tungimine õppetöösse või infotöösse, infoteaduslik vaade

 Merle Linno

merle.linno@ut.ee

Sotsiaalse heaolu nooremlektor

Lõputööde teemad:
  • Lastekaitse ja laste heaolu
  • Laste asendushooldus (perekonnas hooldamine, asutuses hooldamine)
  • Digimaailma sotsiaaltöö – sotsiaaltöötajate praktiseerimise viisid
  • (Sotsiaal)töö Ukraina põgenikega

Maie Kiisel

Ruum 418, maie.kiisel@ut.ee, 5169933

Analüütik, Skytte instituut, kestliku arengu koostöösuhete edendamise töörühm RAKEs

Bakalaureusetöö teema:
  • Elurikkus avalikus debatis ja inimeste kogemuses
     
Magistritöö teema:
  • Sekkumiste kavandamine elurikkuse edendamiseks maal ja linnas
  • Energiakogukonna mudelite mitmekesisus ja loomise-arendamise protsessi analüüs
  • Ida-Virumaa elanike valmidus renoveerida elamuid

Ragne Kõuts-Klemm

ragne.kouts@ut.ee

Ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor

Magistritööde teemad

  • Eesti uudismeedia mitmekesisus ja tasakaalustatus

Suuremate uudisteportaalide sisuanalüüs neis esitatud vaadete paljususe tuvastamiseks. Normatiivse teooria kohaselt peaks ajakirjandus andma sõna erinevate maailmavaadete esindajatele. Üldaudtiooriumile suunatud meedia peaks olema oma sisult mitmekesine, esindamaks erinevaid maailmavaateid. Uurimistöö annaks vastuse küsimusele, kas see on nii ja kuidas on see muutunud.

  • Andmekasutus Eesti uudismeedias

Andmeajakirjandus jõuab auditooriumini mitmesugustes vormides - kasutatakse infograafikat, refereeritakse uuringutulemusi, tehakse ise küsitlusi ja andmekaevet. Andmed annavad uudisele või jutustatavale loole faktilise aluse. Milliseid vahendeid selleks kasutatakse, et viia info auditooriumini? Sellele annab vastuse sisuanalüüs. Teine võimalus on läheneda teemale ajakirjaniku vaatepunktist. Kui vilunud on ajakirjanikud arvude, statistika või infograafika kasutamisel? See eeldaks ajakirjanike intervjueerimist ja küsitlemist.

Valeri (Vallo) Nuust

valeri.nuust@ut.ee

Loovmeetodite nooremteadur

Loov kirjutamine laiemas ajakirjandusliku loovuse kontekstis: žanriülene võttestik, mida kasutatakse lisaks olemusloole ka uudistes, arvamuslugudes etc. 1. Žanriülese võttestiku loomine/kirjeldamine (aluseks seni tehtud olemuslugu käsitlevad üliõpilastööd)

Maria Žuravljova

maria.zuravljova@ut.ee

Noorte ja lapsepõlve sotsioloogia nooremteadur

  • Sisekliima analüüs kinnistes lasteasutustes: töötajate ja noorte vaatenurk.
  • Vanglas viibivate noorte sisekliima hindamine.

Karen-Pauliin Konks

karen-pauliin.konks@ut.ee

sotsiaalse heaolu nooremlektor

Bakalaureusetööde teemad
  • Sporditurvalisus
  • Lastega töötavate spetsialistide roll lapse heaolu toetamisel ja tagamisel (abivajaduse märkamine, teavitamine, võrgustikutöö tegemine)
  • Lastekaitsetöötajate tööalane toetamine

Maria Murumaa-Mengel

maria.murumaa@ut.ee

meediauuringute kaasprofessor

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad

  • "Mis inimeste peades infokorratusega seoses ringi hõljub?" - Kuidas inimesed infokorratust ja tänaseid infokeskkondi ette kujutavad. Meetod: intervjuud, loovuurimismeetodid, sh tehisintellekti-põhised uued loovad lähenemised.

Riski ja kerksuse uurimisrühm

Kati Orru

kati.orru@ut.ee

kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor

Sten Hansson

sten.hansson@ut.ee

kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor

Rühmaga liituvad magistrandid otsivad vastuseid küsimustele:

  • Millised on riski- ja kriisikommunikatsiooni õppetunnid viimaste aastate hädaolukordadest Euroopas?
  • Milline on sotsiaaltöötajate ja vabatahtlike roll riski- ja kriisikommunikatsioonis?
  • Millised on vabatahtlike kaasamise kogemused ja õppetunnid hiljutistes hädaolukordades?
  • Kuidas hinnata sotsiaalset haavatavust hädaolukordades?
  • Kuidas hindavad inimesed ise oma haavatavust hädaolukordades ja kuidas suurendavad kerksust?
  • Kuidas kaasata haavatavaid rühmasid kriisihaldusesse?
  • Millised on arenguseire ja tulevikuloome praktikad Euroopa kriisihalduses?
  • Kuidas arendada asutuste ja organisatsioonide protsessi- ja riskianalüüsi metoodikaid ühiskondlike mõjudega arvestamiseks?

Dagmar Narusson

dagmar.narusson@ut.ee

kogukonnatöö lektor, sotsiaalse innovatsiooni teadur 

Bakalaureusetööde teemad:
  • Vaimse tervise raskustega inimeste personaalse taastumise toetamine kogukondades
  • Kaasamine ja kogukonnad
Magistritööde teemad:
  • Kogukondade arendus 
  • Kogukondade algatused
  • Suhete kujundamine kogukondades

 

ÜTI

Poola, Saksamaa ja Tšehhi tudengid täiendasid Tartu Ülikoolis oma teadmisi militaar- ja riskisotsioloogia ning infovastupidavuse teemadel

Simone Eelmaa kaitseb doktoritööd „The social categorization of sexual abuse“

23. aprillil kell 14.15 kaitseb Simone Eelmaa sotsioloogia erialal doktoritööd „The social categorization of sexual abuse“ („Seksuaalse väärkohtlemise ühiskondlik määratlus ”).
Teadushuvi

Värske teadusbaromeeter kinnitab Eesti elanike usaldust teaduse ja teadlaste vastu