Lõputööde nõuded, kaitsmise kord ja teemad
ÜTI lõputööde nõuded ja kaitsmise kord
Lõputööde hindamiskriteeriumid
Seminari- ja lõputööde teemad ↓
Rakenduskõrghariduse lõputöö ja bakalaureusetöö
Kõrghariduse esimese astme lõputöö eesmärk on tõendada üliõpilase võimet ja oskusi kasutada õppeaja jooksul omandatud teoreetilisi ja metodoloogilisi pädevusi iseseisvas erialast temaatikat lahkavas uurimistöös. Lõputöös ilmneb üliõpilase loovus, kriitilise mõtlemise võime ja väljendusoskus, samuti teadlikkus sotsiaalteadusliku analüüsi eetilistest aspektidest. Lõputöö võib olla teoreetilise, empiirilise või rakendusliku suunaga. Lõputöö ligikaudne maht on 25 – 50 lk.
- Teoreetilise bakalaureusetöö/lõputöö põhiline eesmärk on luua uus teadmine mingi olulise uurimisvaldkonna teoreetiliste aluste läbitöötamise ning uurimisprobleemi püstituse ja analüüsimise kaudu. Töö koosneb uurimisteema, uurimisprobleemi ja uurimiseesmärgi tutvustusest ning teoreetilistele allikatele tuginevast analüüsist.
- Empiirilise või rakendusliku suunaga bakalaureusetöö/lõputöö tugineb iseseisvale uurimusele ja/või empiirilise materjali (ehk esmaste andmete) kogumisele, kuid võib tugineda ka sekundaarandmetele. Vastavalt töö teemale, uurimisprobleemile ja -eesmärgile võib töö teoreetilise ja empiirilise osa vahekord varieeruda. Rakendusliku suunitlusega töö keskendub praktilisele probleemile ning põhirõhk on empiirilise uuringu põhjal tehtud rakenduslikel järeldustel ja soovitustel. Töö erinevad osad moodustavad ühtse terviku.
Töö koosneb järgmistest osadest:
- Uurimisteema ja -probleemi tutvustus, mis on koostatud kirjanduse põhjal ja sisaldab vajalikke teoreetilisi lähenemisi ning konteksti kirjeldust. Töö see osa lõpeb uurimisprobleemi sõnastamisega.
- Kasutatud metoodika ülevaade ja põhjendus: mida/keda ja kuidas uuritakse; uurimusse kaasatud materjal/uurimuses osalejad (valim) ning andmekogumise käik, analüüsimeetodi(te) ja -protsessi kirjeldus. Uurimuse eetilised aspektid (sh võimalikud eetilised dilemmad) ja eneserefleksioon.
- Uuringus leitud empiirilised tulemused ja järeldused, soovitused rakenduseks, uurimistöö piirangud ja ideed edasisteks uuringuteks.
- Lisaks on tööl sissejuhatus ja kokkuvõte ning ingliskeelne kokkuvõte (1 – 1,5 lk) koos töö ingliskeelse pealkirjaga. Töö põhiosa lõpetavad kasutatud kirjanduse loetelu ning lisad (vajadusel).
- Rakendusliku töö erivariant on loovprojekt. Loovprojekti eesmärk on luua ajakirjandusliku, kommunikatsioonitöö, haridusliku suunaga rakenduslik sisu. Loovtöö vormis bakalaureusetöö koosneb loovprojektist ja saatetekstist (10 – 15 lk + lisad). Saatetekstis põhjendab üliõpilane nii teoreetilistest kui ka praktilistest teadmistest ja oskustest lähtuvalt teema teoreetilist tagamaad, projekti tehnilist ja sisulist teostust.
Saatetekst koosneb järgmistest osadest:
- Lühike, kuid sisuliselt ammendav ülevaade teoreetilisest kontekstist.
- Projekti vajalikkuse põhjendus.
- Projekti elluviimise ülevaade ja (tehniline) kirjeldus (sh realistlik eelarve).
- Projekti elluviimise refleksiivne analüüs.
- Võimalusel lisada projekti käigus loodud materjalid (nt ajakirjanduslikud tööd jne) või tuua nende kirjeldus ära töö lisas.
- Bakalaureusetöö erivariant on teadusartikkel, mis on avaldatud või esitatud avaldamiseks ETIS-e klassifikatsiooni kohaselt 1.1., 1.2. või 1.3. kategooria ajakirjas või 3.1. või 3.2. kategooria artiklikogumikus. Teadusartikkel kirjutatakse üldjuhul koostöös juhendajaga. Artiklipõhine bakalaureusetöö koosneb teadusartiklist ja saatetekstis. Saatetekstis mõtestab ja põhjendab üliõpilane uurimisprotsessi ning enda kui autori rolli teadusartikli valmimisel. Saateteksti pikkus on kuni 10 lk (+ lisad).
Õppekavadel, mille kohustuslik osa on seminaritöö kirjutamine, võib seminaritöö olla bakalaureusetöö kirjutamise aluseks ja moodustada sellest osa.
Magistritöö
Magistritöö eesmärk on rakendada sotsiaalteaduslikku lähenemist erialase probleemi uurimuslikuks ja uudseks lahendamiseks. Magistritöö tõendab üliõpilase teoreetilist ja analüütilist pädevust, samuti teadlikkust sotsiaalteaduslike uuringute eetilistest aspektidest. Magistritöö võib olla teoreetilise, empiirilise või rakendusliku suunaga. 15 EAP magistritöö põhiteksti pikkus on 50 – 70 lk.
- Teoreetilise magistritöö põhiline eesmärk on luua uus teadmine mingi olulise uurimisvaldkonna teoreetiliste aluste läbitöötamise ning uurimisprobleemi sõnastamise ja analüüsimine kaudu. Töö koosneb uurimisteema, -probleemi ja uurimiseesmärgi tutvustusest ja teoreetilistele allikatele tuginevast analüüsist.
- Empiirilise või rakendusliku suunaga magistritöö teoreetilise ning empiirilise analüüsi vahekord võib varieeruda vastavalt töö teemale ja eesmärgipüstitusele. Rakendusliku orientatsiooniga töö keskendub mingile praktilisele probleemile ning selle põhirõhk on empiirilise uuringu põhjal tehtud rakenduslikel järeldustel ja soovitustel.
Töö koosneb järgmistest osadest:
- Uurimisprobleemi tutvustus, mis on koostatud kirjanduse põhjal ja sisaldab endas vajalikke teoreetilisi lähenemisi ning konteksti kirjeldust. Töö see osa lõpeb uurimisprobleemi püstitusega.
- Ülevaade kasutatud metoodikast ning selle põhjendus: mida/keda ja kuidas uuritakse; uurimuses osalejad (valim) või allikmaterjal ning andmekogumise käik, analüüsimeetodi ja - protsessi kirjeldus. Uurimuse eetilised aspektid ja eneserefleksioon.
- Uuringus leitud empiirilised tulemused ja järeldused ning rakendusettepanekud.
- Lisaks on tööl ka sissejuhatus, kokkuvõte ning ingliskeelne kokkuvõte (1 – 1,5 lk) koos ingliskeelse pealkirjaga. Tööle lisatakse kasutatud kirjanduse loetelu ning vajadusel lisad.
- Rakendusliku töö erivariant on loovprojekt. Loovprojekti eesmärk on luua ajakirjandusliku, kommunikatsioonitöö, haridusliku suunaga rakenduslik sisu. Loovprojekti vormis magistritöö koosneb loovprojektist ja saatetekstist (20 – 25 lk + lisad). Saatetekstis põhjendab üliõpilane nii teoreetilistest kui praktilistest teadmistest ja oskustest lähtuvalt teema teoreetilist tagamaad, projekti tehnilist ja sisulist teostust.
Saatetekst koosneb järgmistest osadest:
- Lühike, kuid sisuliselt ammendav ülevaade teoreetilisest kontekstist.
- Projekti vajalikkuse põhjendus.
- Projekti elluviimise ülevaade ja (tehniline) kirjeldus (sh realistlik eelarve).
- Projekti elluviimise refleksiivne analüüs.
- Võimalusel lisada projekti käigus loodud materjalid (nt ajakirjanduslikud tööd jne) või tuua nende kirjeldus ära töö lisas.
- Magistritöö erivariandiks on teaduslik artikkel, mis on avaldatud või esitatud avaldamiseks ETISe klassifikatsiooni 1.1., 1.2. või 1.3. kategooria ajakirjas või eelretsenseeritud artiklikogumikus (3.1.). Teadusartikkel kirjutatakse üldjuhul koostöös juhendajaga ning on struktureeritud vastavalt publitseerimiseks kavandatud ajakirja nõuetele. Magistritöö koosneb teadusartiklist ning saatetekstist. Saatetekstis üliõpilane mõtestab ja põhjendab uurimisprotsessi ning enda rolli teaduspublikatsiooni valmimise protsessis, lahkab ja selgitab retsensentidelt saadud tagasisidet ning vastavalt sisse viidud täiendusi ja muudatusi. Saateteksti pikkus on 10 – 15 lk (+ lisad).
1) Juhendamise hea tava sotsiaalteaduste valdkonnas
2) Akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
3) Doktorantide teadustöös edasijõudmise hindamise ja atesteerimise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
4) Tasemeõppes varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
5) Vabade õppekohtade täitmise kord ja konkursitingimused sotsiaalteaduste valdkonnas
6) Lõputööde ja -eksamite nõuded
Seminari- ja lõputööde teemad
Ühiskonnateaduste instituudis on võimalik tegeleda väga paljude erinevate uurimisteemadega. Siin lehel näete õppejõudude väljapakutud teemasid, kuid alati saate õppejõule välja pakkuda ka oma teema. Kui pole kindel, millise õppejõu poole oma teemaga pöörduda, küsi nõu õppekorraldajalt või programmijuhilt.
Mare Ainsaar
ruum 404, [email protected]
Perepoliitika, heaolu teemad, uuringute metoodika
Bakalaureusetööde teemad:
- Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus
- Kas Internet sobib elukaaslase otsinguks
- Heaolu muutus Eestis ja Euroopas eri rühmades
- Solidaarsus ja selle muutus ühiskonnas
- Keeldumine ja keeldumise põhjused Hea Eesti uuringus
- Mis juhtub telefoni meeldetuletuste ajal vastamisega
- Uuringutele vastamise regionaalsed eripärad Eestis
Magistritööde teemad:
- Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus
- Kes on kodus elavad täiskasvanud lapsed? Kas nende läbisaamine vanematega on parem või halvem.
- Heaolu muutus Eestis ja Euroopas eri rühmades
- Solidaarsus ja selle muutus ühiskonnas
Mai Beilmann
ruum 406, [email protected]
empiirilise sotsioloogia kaasprofessor
Magistritööde teemad:
- Heaolu muutus Eestis ja Euroopas eri rühmades
Marju Himma
ajakirjandusuuringute kaasprofessor
53 410 997
Bakalaureusetööde teemad:
- Ajakirjandus- ja kommunikatsioonitudengite uudiste vältimise (news avoidance) põhjused ja lahendused tudengite ning õppejõudude vaates. Olemas on Euroopa küsitlusuuringu tulemused, lõputöö keskendub intervjuudele tudengite ja õppejõududega Eestis ja Euroopas.
- Tuumajaama ehitamise strateegiline kommunikatsioon - miks sel suurarendusel nii suur edu on olnud? (intervjuud Fermi Energia inimestega)
Veronika Kalmus
sotsioloogia professor
ruum 219, [email protected]
Magistritööde teemad:
- Laste ja noorte digimeediakasutuse eri tahkudele (nt digioskused, veebiriskid, vanemlik vahendamine, tehisaru kasutamine) ja nendevahelistele seostele keskenduvad teemad (projekti EU Kids Online raames kogutud õpilasküsitluse ja/või intervjuuandmete põhjal)
- Mida arvavad lapsed ja noored sotsiaalmeedia / digimeedia / tehisaru kasutamise seostest heaoluga? Missuguseid probleeme ja lahendusi noored ise näevad? (teemad seonduvad projektiga PROMISE; võimalikud allikad: kirjandus, äsja kogutud fookusgrupp-intervjuude andmed, täiendavad kvalitatiivuuringud)
- Põlvkondade vaheline õppimine: kuidas lapsed, vanemad ja vanavanemad üksteisele platvormitarkust õpetavad? (seotud projektiga PlatFAMs ehk „Pereelu platvormistumine“; andmed kogutud intervjuudes 3 põlvkonna esindajatega)
Kaspar Kruup
kommunikatsiooniteaduste nooremlektor
Teemad:
Kõnelemine, presenteerimine, kõneanalüüs ning retoorika
Brit Laak
teleajakirjanduse õpetaja
Bakalaureusetööde teemad:
- Traagilise sündmuse kajastamine teleuudistes
- Teleajakirjandusega seotud teemad kokkuleppel
Magistritööde teemad:
- Uudisnarratiivi visuaalne konstrueerimine
- Narratiivi uudisteülene kujunemine (ühe narratiivi arenemine, täpsustumine ja hargnemine ajas)
Katri Uibu
Austraalia rahvusringhäälingu (ABC News) uuriv ajakirjanik. 2020. aastal kaitses doktoritöö teemal „Domestic Violence in the Australian Online News“ („Perevägivalla kajastamine Austraalia online uudistes“).
Peamised uurimistöö teemad on uuriv ajakirjandus, sotsiaalteemade kajastamine ajakirjanduses ja veebimeedia.
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- sotsiaalteemade ja perevägivalla kajastamine ajakirjanduses
- veebimeedia levik ja roll ühiskonnas
- uuriv ajakirjandus
- faktikontrolli roll ajakirjanduses
Maris Männiste
kriitiliste andmeuuringute lektor, infokorralduse rakenduskõrghariduse õppekava programmijuht
ruum 208, [email protected]
Bakalaureuse- või magistritööde teemad:
Pakutavad teemad koonduvad kriitiliste andmeuuringute ja täpsemalt andmestunud heaoluriigi katuse alla, näiteks:
- Kodanike arusaamad õiglusest andmestunud heaoluriigi kontekstis (konkreetse alamavaldkonna näitel, kontekstis);
- Juturobotite kasutamine avalikus sektoris (või erasektoris) (palun enne teema pakkumist uuri, mida on varem tehtud);
- Kodanike kujutelmad andmestunud heaoluriigi osas;
- Andmetöö avalikus sektoris;
- Heaoluriigi digitaalne suveräänsus ja sõltuvus tehnoloogiapakkujatest.
Oliver Nahkur
sotsiaalse heaolu uuringute teadur
ruum 412, [email protected]
Bakalaureusetööde- ja magistritööde teemad (juhendatavaga koos saab teemat täpsustada):
- Laste heaolu olukord, erisused (Rahvusvahelise laste heaolu uuringu, ISCWeB andmed);
- laste haavatavus ja sitkus/säilenõtkus;
- noorte täiskasvanute subjektiivne/enesehinnanguline heaolu ja suhterikkus (relational wealth; HEAEesti uuringu 2026 a andmed)
Tiina Palu
infokorralduse õpetaja
ruum 223, [email protected]
Erinevad kommunikatsiooni formaadid organisatsioonis: suhtlus teiste organisatsioonidega, klientidega, üksuste ja kolleegide vaheline suhtlus. Milliseid formaate kasutatakse erinevates situatsioonides (koosolekud, koosolekud veebis, otsuste vormistamine ja säilitamine, kättesaadavus jne). Teabe haldamise mõõdikud.
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Kuidas kasvatada organisatsiooni kasumlikkust läbi teabehalduse organiseerimise?
- Teabehaldur organisatsioonis, kas ainult kulu?
- Teabe auditeerimise võimalused ja vajalikkus
Külliki Seppel
meedia- ja ühiskonnateooriate nooremlektor
ruum 223, [email protected]
Meedia- ja ühiskonnauuringud
Bakalaureusetööde teemad:
- Erinevate sotsiaalsete nähtuste käsitlus meediaavalikkuses
- Poliitikute (pol organisatsioonide) enesepresentatsioon sotsiaalmeedias)
- Eesti venekeelsete elanike meediaeelistuste muutumine
- Teaduse ja teadlaste meediarepresentatsioon
- Toetus arengukoostööle Eesti ühiskonnas (Eurobarometeri andmed), ESTDEVi pakutud teema
- Arengukoostöö kajastamise Eesti meedias
Magistritööde teemad:
- Teaduskommunikatsioon ülikooli või teadlaste vaates
- Poliitilise kommunikatsiooni erinevad aspektid
- Eesti venekeelsete elanike meediaeelistuste muutumine
Andra Siibak
meediauuringute professor
ruum 208, [email protected]
Bakalaureusetöö teemad:
- Lapsed/noored/lapsevanemad/õpetajad/töötajad generatiivse tehisintellekti-rakenduste kasutajatena
Magistritööde teemad:
- AI-põhiste tehnoloogiate kasutamine töötajate jälgimiseks
- sõbra/mentori/romantilised suhted sünteetiliste tehiskaaslastega (AI companions)
- AI-kloonid ja tehis-influencerid - kaasnevad riskid ja ohud
- AI-põhiste tehnoloogiate ja generatiivse tehisintellekti kasutamine hariduses - õpilaste/õpetajate/õppejõudude/haridusametnike vaade
- nutitelefonide keelustamine koolides: koolide kogemused, seisukohad ja praktikad
Tarmo Strenze
sotsioloogia lektor
ruum 405, [email protected]
Bakalaureusetööde teemad:
- Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest.
- Mingisse huvitavasse gruppi kuuluvate inimeste arvamused ja väärtused. Grupi valib tudeng koostöös juhendajaga. See peaks olema selline grupp, mille liikmetelt on tudengil võimalik piisavalt andmeid koguda.
- Era- ja avaliku sektori töötajate arvamuste ja väärtuste võrdlus Eestis (ja teistes) riikides. Avalike andmestike põhjal (Euroopa Sotsiaaluuring, Maailma Väärtusteuuring jms.).
- Kas sooline võrdõiguslikkus kahandab või kasvatab sündimust (riigi-tasandi analüüs).
- Muu teema mida mina oskan juhendada ja tudeng suudab teha.
Magistritööde teemad:
- Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest.
- Muu teema mida mina oskan juhendada ja tudeng suudab teha.
Toomas Saarsen
infoprotsesside analüüsi lektor
ruum 409, [email protected]
infoprotsesside analüüsid
Magistritööde teemad:
- Info struktureerimine strateegilisel tasemel ja selle mõju hindamine organisatsioonis
Mari-Liis Tikerperi
teadustöö aluste nooremlektor
Üldhariduskoolide kommunikatsioonijuhtimine (peamiselt väliskommunikatsioon) ja hariduskommunikatsioon üldiselt.
Bakalaureusetööde teemad:
- Teema kokkuleppel üliõpilasega
Magistritööde teemad:
- Võimusuhted üldhariduskoolide kommunikatsioonis
- Üliõpilase oma teema, mis seotud üldhariduskoolide kommunikatsiooni või hariduskommunikatsiooniga
Avo Trumm
infojuhtimise ja -analüüsi teadur
ruum 226, [email protected]
Ida-Viru õiglane üleminek; Organisatsiooni info- ja teadmusprotsesside analüüs
Teema kokkuleppel üliõpilasega.
Marko Uibu
sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor
Magistritööde teemad:
- Õnnestunud ja/või ebaõnnestunud kaasamisprotsesside analüüs
- Üle-Eestiliste ja kohalike dialoogiringide analüüs
- Sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tervis ja osalusviisid (eriti Ida-Virumaa näitel)
Triin Vihalemm
kommunikatsiooniuuringute professor
ruum 412, [email protected]
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Ida-Virumaa siirdeprotsessi , tulevikuarengute ning uute arenduste meediakajastus: kvantitatiivne või kvalitatiivne temaatiline analüüs.
- Riigikaitse ja turvalisusega seotud algatuste ja arenduste meediakajastus: kvantitatiivne või kvalitatiivne temaatiline analüüs.
Signe Opermann
meediasotsioloogia teadur
ruum 220, [email protected]
Meediakasutuse vms uurimise huvi korral võib ise pakkuda teemasid ja ühendust võtta.
Dagmar Kutsar
sotsiaalpoliitika kaasprofessor
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Sotsiaalne üksildus
- Kasuemade narratiivid
- Lemmikloomad omanike põlvkondlikus perspektiivis
- Kodu tähendus (enne ja) peale vanemate lahkuminekut: noorte (15+a) retrospektiiv
Judit Strömpl
sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor
Bakalaureusetööde teemad:
- Asendushoolduse ja laste õiguste teemad erinevate spetsialistide tõlgendamises
Magistritööde teemad:
- Haavatavates tingimustes olevate inimeste abistamisvõimalused Eestis
Kadri Soo
sotsiaalpoliitika nooremlektor
Bakalaureusetööde teemad:
- Laste vaade nende õigustele ja õiguste täidetusele
- Mõni muu üliõpilase poolt välja pakutud teema, mis käsitleb lapsi, noori ja peresid, heaolu või vägivalda
Magistritööde teemad:
- Laste heaolu muutus ajas
Halliki Harro-Loit
ajakirjanduse professor
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- 21. sajandi meedia arengute riskid ja võimalused. MEDIADEM-iga koostöös tuleks teha 16 intervijuud. Akadeemia liikmed, poliitikud, meedia juhid ja ajakirjanikud, nelja domeeni (täpsustan hiljem) tippeksperdid. Võimalus osaleda rahvusvahelises uuringurühmas. Uurimisküsimuste kohta saab täpsemalt küsida Halliki Harro-Loitilt. Töö on eestikeelne. Intervjuude tegemise aega on oktoober ja november. Anname ette inforeeritud nõusoleku vormi (ka õppimise võimalus). Ja detsembrist on võimalus olla rahvusvahelises grupis, mis analüüsib. Individuaalse töö saab aga teha MEDADEMi teooria baasil Eesti intervjuude baasil. See on üsna selge rada, ei ole väga ekslemise võimalusi.
- Milliseid kompetentse tunnevad ajakirjanikud, et neil on, mida oleks vaja, mida tööandjad hindavad ja kuidas see mõjutab nende positsiooni tööturul üleüldse. Ajakirjanike kompetentsid kohalikes ja üleriigilistes väljaannetes. 16 kvalitatiivintervjuud. Sobib ka kahele tudengile paaristööks.
Kairi Kasearu
empiirilise sotsioloogia professor
ruum 418, [email protected]
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
Perekonnasotsioloogia valdkonda jääv teema:
- toetub uuringu "Eesti pere- ja sündimusuuring" andmetele, nt pereloomelised väärtused, hoiakud, kavatsused.
Militaarsotsioloogia valdkonda jäävad teemad:
- julgeolek ja julgeolekustumise praktikad erinevate institutsioonide kontekstis, nt perekond, meedia, haridussüsteem (teema on seotud projektiga "Julgeolekustumine ja ühiskonna toimepidevus";
- reservteenistuses tsiviil- ja militaaroskuste ühitamine (teema on seotud projektiga "RESERVE-ENGAGE");
- ajateenistus ja ajateenijad, nt teenistuse muutus, noorte ootused, sooneutraalne ajateenistus jne (teema on seotud projektiga "Riigikaitselise inimvara kompleksuuringu läbiviimine").
Tegemist on laiade teemadega, mille raames iga töö fookuse täpsustame koos üliõpilasega
Diana Poudel
Infovastupidavuse nooremteadur
Lõputööde teemad:
- Desinformatsioon ja infomanipulatsioon
- Psühholoogiline mõjutustegevus sotsiaalmeedias
- Propaganda ja valeinfo levik läbi meemide
- Muud infovastupidavusega seotud teemad
- Nursipalu teema kajastus meedias
- ChatGPT-ga seotud teemad
Krista Lepik-Verliin
infoteaduse lektor
Ei juhenda 2026/27. õppeaastal.
Infokäitumine ja infokultuur, sotsiaalse aja kiirenemine organisatsioonis, mäluasutused ühiskonnas ja kogukonnas
NB! Magistritöö juhendamisel on eelistatud need, kes soovivad vormistada oma magistritöö teadusartiklina.
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Töö kogukonnaga / kultuuriosalus mäluasutustes
- Infokäitumine grupis X või organisatsioonis Y
- Infotöötajate (vali grupp X) töökultuuri ajalised aspektid kiireneva ajaga ühiskonnas (kval lähenemine!), ehk, kuhu see tööpäev täna õigupoolest haihtuski?!
- Eesti külaraamatukoguhoidjate töö kulg kiireneva ajaga ühiskonnas (kval lähenemine!), ehk, ta ju ei ulata lihtsalt raamatut üle leti ja ei joo kogu aeg kohvi!
- Tekstirobotite tungimine õppetöösse või infotöösse, infoteaduslik vaade; samuti tekstirobotite kasutamise sotsiomateriaalne vaade mäluasutuste kontekstis
Merle Linno
sotsiaalse heaolu nooremlektor
Lõputööde teemad:
- Vabatahtlik töö;
- Töö kogukondades/kogukondadega
- Ankurasutuste põhised kogukonnad;
- Teema kokkuleppel üliõpilasega
Maie Kiisel
analüütik Skytte instituudis, kestliku arengu koostöösuhete edendamise töörühm RAKEs
ruum 418, [email protected]
5169933
Bakalaureusetöö teemad:
- Elurikkus avalikus debatis ja inimeste kogemuses
- Elurikkuse sekkumiste vastuvõtt mõnes kitsamas sihtrühmas
Magistritöö teemad:
- Sekkumiste kavandamine elurikkuse edendamiseks maal ja linnas (nt looduspõhiste lahenduste rajamine liigvee kogumiseks, kuumasaartega toimetulekuks; elupaikade rajamine, võõrliikide tõrje)
Ragne Kõuts-Klemm
ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor
Bakalaureusetöö teemad
- Konkreetse uudistekanali auditooriumi uuring
Näiteks mõni kohalik ajaleht, raadiojaam, uudisteportaal vms - üliõpilane saab valida endale huvipakkuva kanali. Auditooriumi saab uurida nt küsitlusega, intervjuudega, fookusgrupi intervjuudega vms.
- Uudistejälgimine nutiseadmes
Milliseid portaale, rakendusi, teavitusi kasutatakse; milliseid pealkirju klikitakse; millal kasutatakse; millised teemad/sündmused huvitavad; kuidas on seotud kasutaja tegevusala, elustiili ja elukaarega. Uuringuks saab kasutada kombineeritud meetodit (küsimustik ja intervjuu, vaatlus valjustimõtlemise meetodil vms).
Magistritööde teemad
- Kohaliku ajakirjanduse jätkusuutlikkus ja toimimismudelid
Sisuline ja majanduslik vaade mõne konkreetse väljaande/portaali/kanali näitel.
Valeri (Vallo) Nuust
loovmeetodite nooremteadur
- Mida muudab generatiivse tehisintellekti kasutamine loovkirjutamise õppimises ja õpetamises.
Maria Žuravljova
noorte ja lapsepõlve sotsioloogia nooremteadur
Bakalaureusetööde teemad:
- Noored kinnistes lasteasutustes ja vanglas: Eesti ja rahvusvahelised praktikad. Asutuste sisekliima uuringud.
Karen-Pauliin Konks
sotsiaalse heaolu nooremlektor
Ei juhenda 2026/27. õppeaastal.
Bakalaureusetööde teemad:
- Huvihariduse turvalisus
- Lastega töötavate spetsialistide roll lapse heaolu toetamisel ja tagamisel (abivajaduse märkamine, teavitamine, võrgustikutöö tegemine)
- Laste heaolu valdkond ja ennetus
- Lastekaitsetöötajate/sotsiaalvaldkonnatöötajate tööalane toetamine
Maria Murumaa-Mengel
meediauuringute kaasprofessor
Bakalaureusetööde teemad:
- AI-influencerid ja auditooriumid TEEMA VÕETUD
- Sugu ja mängud TEEMA VÕETUD
- Deradikaliseerumislood erinevatest kõlakambritest (manosfäär, tervisekommunikatsioon, vandenõuteooriad jne)
Magistritööde teemad:
- Politsei sotsiaalmeediakommunikatsioon TEEMA VÕETUD
- Sekstöötajate töö digiplatvormidel TEEMA VÕETUD
- Militaar-influencerid TEEMA VÕETUD
- Meediapädevuste praktilised edasiarendusvõimalused TEEMA VÕETUD
Riski ja kerksuse uurimisrühm
Kati Orru
riskisotsioloogia professor
Sten Hansson
kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor
Rühmaga liituvad magistrandid otsivad vastuseid küsimustele:
- Ohusündmusteks valmisoleku hindamine erinevates ohustsenaariumides, erinevate ühiskonna osapoolte seas
- Objektiivselt mõõdetud ja tunnetatud ohud
- Riske maandava käitumise ja ühiskonnakorralduse kujundamine (linnaplaneerimine, kliimamuutustega kohanemine, ohusündmusteks valmistumine)
Sten Hansson
kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor
Magistritööde teemad:
- Argumentatsioon poliitilises kommunikatsioonis: kuidas poliitikaid õigustatakse või kritiseeritakse?
- Riskikommunikatsioon: kuidas paremini tagada inimeste valmisolekut mitmesugusteks hädaolukordadeks?
Dagmar Narusson
kogukonnatöö lektor, sotsiaalse innovatsiooni teadur
Bakalaureusetööde teemad:
- Vaimse tervise raskustega inimeste personaalse taastumise toetamine kogukondades
- Kaasamine ja kogukonnad
Magistritööde teemad:
- Kogukondade arendus
- Kogukondade algatused
- Suhete kujundamine kogukondades
Maia Klaassen
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Manosfääri keerises - Eesti noorte kogemused radikaliseerumise ja deradikaliseerumisega
- Mida teha, kui lähedane on lõksu langenud? Eestlaste kogemused pere või sõprade radikaliseerumisega
Sten Torpan
kriisisotsioloogia lektor
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Tõsised mängud: Kriisimängude kasutamine ja efektiivsus õpetamisel ning õppimisel
- Tõsised mängud: Traumaatiline kogemus mängulise elemendina kriisimängudes
- Väärinfo. Inokulatsiooni alged kasvatusvõtetes
- Kriisikindlus. Elutähtsate teenuste taastamisahelad ning alternatiivid
- Infokorraldus kriisihaldusvõrgustikes, -andmebaasides ning online platvormidel
- Eesti kriisihaldusdokumentatsiooni ja hoiatuskommunikatsiooni areng aastatel 1991-2026
Kishor Acharya
statistik
pakub kaasjuhendamist koos Sten Torpaniga
Lõputöö teemad
- Mida väärinfo mõõdikud tegelikult näitavad? Arvutusliku tekstianalüüsi struktuuri ja valiidsuse testimine
Automatiseeritud tööriistad hindavad uudistekste enamasti selliste tunnuste alusel nagu keelekasutus, kordused või milliseid allikaid kasutatakse, kuid harva testitakse, kas need mõõdikud on sisemiselt koherentsed või on kooskõlas eksperthinnangutega. Pakume magistritöö analüüsiks valmis andmekogumit, umbes 1000 eestikeelset uudislugu, millest igaühel on välja arvutatud komplekt väärinfoindikaatoreid ning annoteeritud propagandagatunnused. Kvantitatiivsete statistiliste meetodite abil uurib üliõpilane, kas indikaatorid grupeeruvad tõlgendatavateks dimensioonideks ja millised neist vastavad ekspertide tuvastatud dimensioonidele.
- Kas tekstitüüp muudab signaali? Väärinfoindikaatorid kirjalikus, visuaalses ja suulises uudismeedias
Arvamusžanr kasutab loomulikult emotsionaalsemat keelt ja vähem allikaid kui uudislugu ning transkribeeritud kõne erineb jällegi tavakõnest, seega võib sama näitaja tähendada erinevates kontekstides eri asju. akume magistritöö analüüsiks valmis andmekogumit, umbes 1000 eestikeelset uudislugu, millest igaühel on välja arvutatud komplekt väärinfoindikaatoreid ning annoteeritud propagandagatunnused. Tudeng projetseerib need näitajad suulise meedia transkriptsioonidele, võrdleb mõõdikute käitumist eri tekstitüüpides ning, kombineerides statistilist analüüsi kvalitatiivse sisuanalüüsiga, hindab kas propaganda ja tavasisu erinevad igas tüübis. Tulemused aitavad luua iga tekstitüübi jaoks õiglased arvutuslikud kaalud.
Marii Kangur
praktilise ajakirjanduse nooremlektor
Bakalaureusetööde teemad:
- Plaanis on kaks helilise loojutustamisega seotud praktilist tööd.
- Võta ühendust oma mõttega, mis puudutab raadioajakirjandust või audiomeediat laiemalt.
Suurte Siirete töörühm
Laur Kanger
kestlike siirete professor
Magistritööde teemad:
Laiemas mõttes pakub mulle huvi tehnoloogia ja ühiskonna vastastikmõju kestlikkuse kontekstis. Eriti põlema lähen aga järgnevate teemade peale:
- sotsio-tehnilised/kestlikud siirded (socio-technical/sustainability transitions) energia-, liikuvus-, toidu-, side-, tervishoiu-, majutus-, kaitse- jt. süsteemides
- mitmeid süsteeme hõlmavad 40-60 aasta pikkused arengusööstud (long waves, great surges of development), nt elektrifitseerimine, masstootmine ja -tarbimine, digitaliseerimine, ringmajandus
- tööstusliku modernsuse (industrial modernity) ehk tööstusühiskondade keskkonda, teadust ja tehnoloogiat põhiuskumuste-, -normide ja -käitumisviiside pikaajaline areng eri riikides
Indrek Soidla
sotsiaalse analüüsi nooremlektor
Bakalaureusetöö teemad:
- Avaliku arvamuse küsitlustulemuste tõlgendamine ja metoodika avaldamine Eesti peamistes uudisteportaalides
- Mingi konkreetse andmestiku (nt Ajateenijate kompleksuuringu vm) andmekvaliteedi analüüs
- Kui tudengil on mingi oma andmestik, mida soovib kvantitatiivsete meetoditega analüüsida ja selle põhjal lõputöö koostada, siis olen avatud juhendamisele
Magistritöö teemad
- Avaliku arvamuse küsitlustulemuste tõlgendamine ja metoodika avaldamine Eesti peamistes uudisteportaalides
- Mingi konkreetse andmestiku (nt Ajateenijate kompleksuuringu vm) andmekvaliteedi analüüs
- Euroopa Sotsiaaluuringu andmete esinduslikkus riigiti ja küsitluslaineti
- Kui tudengil on mingi oma andmestik, mida soovib kvantitatiivsete meetoditega analüüsida ja selle põhjal lõputöö koostada, siis olen avatud juhendamisele
Kadri Kangro
sotsiaalse innovatsiooni lektor
Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:
- Sotsiaalne innovatsioon; sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteem; innovatsiooni valitsemine
- Sotsiaalne innovatsioon maapiirkondade kontekstis, juhtumiuuringud
- Avaliku sektori ja avalike teenuste innovatsioon
- Koosloome protsessid ja institutsioonid, nt kohaliku tasandi koostöö, koosloome ja koosloome areenid
- Deliberatiivse demokraatia ja kodanikuühiskonna teemad
- Vajadusel ka sotsiaalse disaini teemad
Liina Maurer
Suurte Siirete nooremteadur
Bakalaureuse- või magistritöö teemad:
- Representatsioon, diskursus ja keelelised kujutamisviisid tekstides – kuidas nähtusi, inimesi või ühiskondlikke muutusi esitatakse. Sobivad nii kvantitatiivsed tekstianalüüsi meetodid kui ka humanitaarsed ja keeleteaduslikud lähenemised (diskursusanalüüsist kuni korpusanalüüsi, sõnasageduste või metafoorideni).
- Keskkonna, teaduse ja tehnoloogiaga seotud uskumuste, normide ja käitumisviiside areng – nt kuidas on mingist tehnoloogiast või ühiskondlikust muutusest aja jooksul räägitud; milliseid väärtusi, ootusi või hirme on nende teemadega eri aegadel seostatud; kuidas on narratiiv aja jooksul muutunud.
- Uskumuste, normide ja käitumisviiside õigustamine ja vaidlustamine
- Pakun ka haridusteaduse teemasid, kui need puudutavad õpetamist, keelt või keele arengut
Mait Kask
infoteaduse nooremteadur
Lossi 36–209
[email protected]
Bakalaureusetöö teemad
- Mitteametlikud teabehaldusvahendid töötajate igapäevatöös
- Kodanike ootused proaktiivsetele avalikele teenustele
Magistritöö teemad
- Generatiivne tehisaru ja organisatsiooniline vastutus
- Digiriigi tulevik 2027. aasta Riigikogu valimisprogrammides
Pakkuda võib ka enda teemasid.
Siim Klais
kriitiliste andmeuuringute nooremteadur
Magistritöö teemad
- Tehisintellekti ja/või digisuveräänsuse käsitlused Eesti meedias.
- Eesti avaliku sektori konkreetsete infosüsteemide ja andmekogude kohta eraldi kehtestatud põhimääruste uurimine.
Kristina Seimann
kommunikatsiooniuuringute nooremteadur
uurimisvaldkond tervisekommunikatsioon ja tervisteemaline infokorratus
Bakalaureuse- või magistritöö teemad
Fookusteemad:
- tervisekommunikatsioon, vaktsineerimise kommunikatsioon;
- tervisteemaline infokorratus, sh vaktsineerimisega seotud infokorratus;
- tervisteteemalise infokorratusega seotud haavtavad sihtrühmad; polariseerunud avalikkused;
- terviseteemalise infokorratusega toimetulek, sh tervisekirjaoskuse mõõtmine, arendamine, sekkumised.
Hands on pakkumised:
- Vaktsiinvälditavate vähkide ennetus ja stigmade vähendamine kutsekooli õpilaste ja nende vanemate seas (pilootprojekt Eestis osana Euroopa Liidu projektist Shield);
- Vaktsiinvälditavate vähkide ennetus ja stigmade vähendamine vanglates (kinnipeetavad, vangla personal, tervishoiutöötajad) (pilootprojekt osana Shield projektist, täpne sisu kinnitatakse 2026 sügis).
- Terviseteemalise infokorratuse analüüs ja sekkumised (andmestiku alusel, mis sisaldab alternatiivmeditsiini kajastusi Eesti meedias, kommentaariumis, sotsiaalmeedias).
Võib ise pakkuda teemasid ja huvi korral ühendust võtta ja ma saan ise pakkuda teemasid.
Lee Raudsepp
infoõiguse nooremteadur
Bakalaureusetöö teemad
- EL-i vaigistushagide vastase direktiivi (nn anti-SLAPP direktiiv, 2024/1069) ülevõtmine Eesti õigusesse
- Au teotamise ja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise hagid Eesti kohtupraktikas ajakirjandusväljaannete vastu
- Ärisaladuse ja isikuandmete kaitse kui ajakirjandusliku uurimistöö takistamise vahend
Magistritöö teemad
- BigTechi ja suurkorporatsioonide kasutatavad õiguslikud strateegiad kriitilise ajakirjanduse vastu väljaspool „klassikalist laimuhagi“
Annely Kasela
meediauuringute nooremteadur
Bakalaureusetöö teemad
- Sotsiaalmeedias toitumishäirete spiraali langemine TEEMA VÕETUD
kaasjuhendaja Maria Murumaa-Mengel
- Valgete ülemvõimuga seotud sotsiaalmeedia salakoodide/salakeele kaardistamine
Maksim Vassin
militaarsotsioloogia nooremteadur
Bakalaureuse- ja magistritööde märksõnad:
- ohutaju, desinformatsioon ja propaganda
- Venemaa hübriidtegevused Eestis
- strateegiline kommunikatsioon
- OSINT
Täpsemad teemad arutatakse iga tudengiga eraldi. Tööde kaasjuhendajaks on empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu.
