Lõputööde nõuded, kaitsmise kord ja teemad

ÜTI lõputööde nõuded ja kaitsmise kord

Rakenduskõrghariduse lõputöö ja bakalaureusetöö

Kõrghariduse esimese astme lõputöö eesmärk on tõendada üliõpilase võimet ja oskusi kasutada õppeaja jooksul omandatud teoreetilisi ja metodoloogilisi pädevusi iseseisvas erialast temaatikat lahkavas uurimistöös. Lõputöös ilmneb üliõpilase loovus, kriitilise mõtlemise võime ja väljendusoskus, samuti teadlikkus sotsiaalteadusliku analüüsi eetilistest aspektidest. Lõputöö võib olla teoreetilise, empiirilise või rakendusliku suunaga. Lõputöö ligikaudne maht on 25 – 50 lk.

Teoreetilise bakalaureusetöö/lõputöö põhiline eesmärk on luua uus teadmine mingi olulise uurimisvaldkonna teoreetiliste aluste läbitöötamise ning uurimisprobleemi püstituse ja analüüsimise kaudu. Töö koosneb uurimisteema, uurimisprobleemi ja uurimiseesmärgi tutvustusest ning teoreetilistele allikatele tuginevast analüüsist.

Empiirilise või rakendusliku suunaga bakalaureusetöö/lõputöö tugineb iseseisvale uurimusele ja/või empiirilise materjali (ehk esmaste andmete) kogumisele, kuid võib tugineda ka sekundaarandmetele. Vastavalt töö teemale, uurimisprobleemile ja -eesmärgile võib töö teoreetilise ja empiirilise osa vahekord varieeruda. Rakendusliku suunitlusega töö keskendub praktilisele probleemile ning põhirõhk on empiirilise uuringu põhjal tehtud rakenduslikel järeldustel ja soovitustel. Töö erinevad osad moodustavad ühtse terviku.

Töö koosneb järgmistest osadest:

Uurimisteema ja -probleemi tutvustus, mis on koostatud kirjanduse põhjal ja sisaldab vajalikke teoreetilisi lähenemisi ning konteksti kirjeldust. Töö see osa lõpeb uurimisprobleemi sõnastamisega.
Kasutatud metoodika ülevaade ja põhjendus: mida/keda ja kuidas uuritakse; uurimusse kaasatud materjal/uurimuses osalejad (valim) ning andmekogumise käik, analüüsimeetodi(te) ja -protsessi kirjeldus. Uurimuse eetilised aspektid (sh võimalikud eetilised dilemmad) ja eneserefleksioon.
Uuringus leitud empiirilised tulemused ja järeldused, soovitused rakenduseks, uurimistöö piirangud ja ideed edasisteks uuringuteks.
Lisaks on tööl sissejuhatus ja kokkuvõte ning ingliskeelne kokkuvõte (1 – 1,5 lk) koos töö ingliskeelse pealkirjaga. Töö põhiosa lõpetavad kasutatud kirjanduse loetelu ning lisad (vajadusel).

Rakendusliku töö erivariant on loovprojekt. Loovprojekti eesmärk on luua ajakirjandusliku, kommunikatsioonitöö, haridusliku suunaga rakenduslik sisu. Loovtöö vormis bakalaureusetöö koosneb loovprojektist ja saatetekstist (10 – 15 lk + lisad). Saatetekstis põhjendab üliõpilane nii teoreetilistest kui ka praktilistest teadmistest ja oskustest lähtuvalt teema teoreetilist tagamaad, projekti tehnilist ja sisulist teostust.

Saatetekst koosneb järgmistest osadest:

Lühike, kuid sisuliselt ammendav ülevaade teoreetilisest kontekstist.
Projekti vajalikkuse põhjendus.
Projekti elluviimise ülevaade ja (tehniline) kirjeldus (sh realistlik eelarve).
Projekti elluviimise refleksiivne analüüs.
Võimalusel lisada projekti käigus loodud materjalid (nt ajakirjanduslikud tööd jne) või tuua nende kirjeldus ära töö lisas.

Bakalaureusetöö erivariant on teadusartikkel, mis on avaldatud või esitatud avaldamiseks ETIS-e klassifikatsiooni kohaselt 1.1., 1.2. või 1.3. kategooria ajakirjas või 3.1. või 3.2. kategooria artiklikogumikus. Teadusartikkel kirjutatakse üldjuhul koostöös juhendajaga. Artiklipõhine bakalaureusetöö koosneb teadusartiklist ja saatetekstis. Saatetekstis mõtestab ja põhjendab üliõpilane uurimisprotsessi ning enda kui autori rolli teadusartikli valmimisel. Saateteksti pikkus on kuni 10 lk (+ lisad).

Õppekavadel, mille kohustuslik osa on seminaritöö kirjutamine, võib seminaritöö olla bakalaureusetöö kirjutamise aluseks ja moodustada sellest osa.

Magistritöö

Magistritöö eesmärk on rakendada sotsiaalteaduslikku lähenemist erialase probleemi uurimuslikuks ja uudseks lahendamiseks. Magistritöö tõendab üliõpilase teoreetilist ja analüütilist pädevust, samuti teadlikkust sotsiaalteaduslike uuringute eetilistest aspektidest. Magistritöö võib olla teoreetilise, empiirilise või rakendusliku suunaga. 15 EAP magistritöö põhiteksti pikkus on 50 – 70 lk.

Teoreetilise magistritöö põhiline eesmärk on luua uus teadmine mingi olulise uurimisvaldkonna teoreetiliste aluste läbitöötamise ning uurimisprobleemi sõnastamise ja analüüsimine kaudu. Töö koosneb uurimisteema, -probleemi ja uurimiseesmärgi tutvustusest ja teoreetilistele allikatele tuginevast analüüsist.

Empiirilise või rakendusliku suunaga magistritöö teoreetilise ning empiirilise analüüsi vahekord võib varieeruda vastavalt töö teemale ja eesmärgipüstitusele. Rakendusliku orientatsiooniga töö keskendub mingile praktilisele probleemile ning selle põhirõhk on empiirilise uuringu põhjal tehtud rakenduslikel järeldustel ja soovitustel.

Töö koosneb järgmistest osadest:

Uurimisprobleemi tutvustus, mis on koostatud kirjanduse põhjal ja sisaldab endas vajalikke teoreetilisi lähenemisi ning konteksti kirjeldust. Töö see osa lõpeb uurimisprobleemi püstitusega.
Ülevaade kasutatud metoodikast ning selle põhjendus: mida/keda ja kuidas uuritakse; uurimuses osalejad (valim) või allikmaterjal ning andmekogumise käik, analüüsimeetodi ja - protsessi kirjeldus. Uurimuse eetilised aspektid ja eneserefleksioon.
Uuringus leitud empiirilised tulemused ja järeldused ning rakendusettepanekud.
Lisaks on tööl ka sissejuhatus, kokkuvõte ning ingliskeelne kokkuvõte (1 – 1,5 lk) koos ingliskeelse pealkirjaga. Tööle lisatakse kasutatud kirjanduse loetelu ning vajadusel lisad.

Rakendusliku töö erivariant on loovprojekt. Loovprojekti eesmärk on luua ajakirjandusliku, kommunikatsioonitöö, haridusliku suunaga rakenduslik sisu. Loovprojekti vormis magistritöö koosneb loovprojektist ja saatetekstist (20 – 25 lk + lisad). Saatetekstis põhjendab üliõpilane nii teoreetilistest kui praktilistest teadmistest ja oskustest lähtuvalt teema teoreetilist tagamaad, projekti tehnilist ja sisulist teostust.

Saatetekst koosneb järgmistest osadest:

Lühike, kuid sisuliselt ammendav ülevaade teoreetilisest kontekstist.
Projekti vajalikkuse põhjendus.
Projekti elluviimise ülevaade ja (tehniline) kirjeldus (sh realistlik eelarve).
Projekti elluviimise refleksiivne analüüs.
Võimalusel lisada projekti käigus loodud materjalid (nt ajakirjanduslikud tööd jne) või tuua nende kirjeldus ära töö lisas.

Magistritöö erivariandiks on teaduslik artikkel, mis on avaldatud või esitatud avaldamiseks ETISe klassifikatsiooni 1.1., 1.2. või 1.3. kategooria ajakirjas või eelretsenseeritud artiklikogumikus (3.1.). Teadusartikkel kirjutatakse üldjuhul koostöös juhendajaga ning on struktureeritud vastavalt publitseerimiseks kavandatud ajakirja nõuetele. Magistritöö koosneb teadusartiklist ning saatetekstist. Saatetekstis üliõpilane mõtestab ja põhjendab uurimisprotsessi ning enda rolli teaduspublikatsiooni valmimise protsessis, lahkab ja selgitab retsensentidelt saadud tagasisidet ning vastavalt sisse viidud täiendusi ja muudatusi. Saateteksti pikkus on 10 – 15 lk (+ lisad).

Sotsiaalteaduste valdkonna ja üksuste juhendid ja korrad

Sellelt lehelt leiad olulisemad õppekorraldust ja ülikoolis õppimist puudutavad head tavad, juhendid ja korrad:
1) Juhendamise hea tava sotsiaalteaduste valdkonnas
2) Akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
3) Doktorantide teadustöös edasijõudmise hindamise ja atesteerimise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
4) Tasemeõppes varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord sotsiaalteaduste valdkonnas
5) Vabade õppekohtade täitmise kord ja konkursitingimused sotsiaalteaduste valdkonnas
6) Lõputööde ja -eksamite nõuded

Vaata lähemalt

ÜTI seminari- ja lõputööde teemad

Ühiskonnateaduste instituudis on võimalik tegeleda väga paljude erinevate uurimisteemadega. Siin lehel näete õppejõudude väljapakutud teemasid, kuid alati saate õppejõule välja pakkuda ka oma teema. Kui pole kindel, millise õppejõu poole oma teemaga pöörduda, küsi nõu õppekorraldajalt või programmijuhilt.

Mare Ainsaar

ruum 404, mare.ainsaar@ut.ee

Perepoliitika, heaolu teemad (eakad ja pered), immmigrandid ja lõimumine, uuringute metoodika

Bakalaureusetööde teemad:

Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus
Heaolu muutus Euroopas/Eestis eri ühiskonna rühmades
Kuidas lapsevanemad plaanivad kasutada Eesti uut vanemapuhkust

Magistritööde teemad:

Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus
Heaolu muutus Euroopas/Eestis eri ühiskonna rühmades
Maailma (Euroopa) riikide rahvastikupoliitika võrdlus
Miks noored inimesed tahavad/ei taha lapsevanemaks saada

Mai Beilmann

ruum 406, mai.beilmann@ut.ee

Empriilise sotsioloogia kaasprofessor

Bakalaureusetööde teemad:

X-ministeeriumi/asutuse tellitud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute metoodika analüüs
Üliõpilase poolt pakutud laste- ja/või noorteosalust puudutav teema

Magistritööde teemad:

X-ministeeriumi/asutuse tellitud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute metoodika analüüs
Üliõpilase poolt pakutud laste- ja/või noorteosalust puudutav teema

Marju Himma

marju.himma@ut.ee

53 410 997

Ajakirjandusuuringute kaasprofessor

Bakalaureusetööde teemad:

Paaristöö, kus mõlemad tudengid kasutavad mõlemat meetodit andmete korjel, kuid lõputöös fokusseeruvad kumbki oma meetodi järgi:

Sooline ja vanuseline tasakaal arvamus- ja persoonilugudes (sisuanalüüs kontentanalüüsi põhimõttel)
Sooline ja vanuseline tasakaal arvamus- ja persoonilugudes (intervjuud toimetajatega)
Miks inimesed teadusinfot ekslikult tõlgendavad ning kuidas selle kaudu vähendada infohäirete võimalust ühiskonnas? Sellisel uurimisküsimusel tugineb 2025. aastal algav teadusprojekt, kuhu värbame vähemalt kolm tudengit tegema oma lõputöid. Teha saab fookusgrupi ja semistruktureeritud intervjuusid erinevate ekspert- ja vanuserühmadega. See on sinu teema, kui sind huvitab teaduskommunikatsioon ja valeinfouuringud.
Paku välja oma teema ajakirjanduse, teaduskommunikatsiooni või infohäirete kokkupuutekohal! Kui teema on piisavalt julge ja huvitav, võtame töösse.

Magistritööde teemad:

Praktiline projekt: Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni aluste e-kursuse väljatöötamise juures ajakirjanduse- ja/või kommunikatsiooni teemamoodulite väljatöötamine (video- ja/või audioloengud, lisamaterjalid). VÕI Kursuse kasutajamugavuse ning sisu testimine ja tagasi- ja edasisidestamine.
Teaduskommunikatsioon: uurimisprojektide kommunikatsiooniplaanide analüüs ning ettepanekud arutleva teaduskommunikatsiooni mudeli rakendamiseks. Tugineb arutleva teaduskommunikatsiooni teoreetilisel lähenemisel, mille oleme TÜs välja arendanud. Tarvis on seda testida praktikas. Meetodid: kvalitatiivne tekstianalüüs, semistruktureeritud intervjuud.
Miks inimesed teadusinfot ekslikult tõlgendavad ning kuidas selle kaudu vähendada infohäirete võimalust ühiskonnas? Sellisel uurimisküsimusel tugineb 2025. aastal algav teadusprojekt, kuhu värbame vähemalt kolm tudengit tegema oma lõputöid. Teha saab fookusgrupi ja semistruktureeritud intervjuusid erinevate ekspert- ja vanuserühmadega. See on sinu teema, kui sind huvitab teaduskommunikatsioon ja valeinfouuringud.
Paku välja oma teema ajakirjanduse, teaduskommunikatsiooni või infohäirete kokkupuutekohal! Kui teema on piisavalt julge ja huvitav, võtame töösse.

Veronika Kalmus

ruum 219, veronika.kalmus@ut.ee

Sotsioloogia professor

Magistritööde teemad:

„Jälgimisühiskond nõukaajal ja digiajastul: kahe põlvkonna kogemused ja hoiakud seoses riigipoolse ja korporatiivse jälgimisega“ (olemasolevate intervjuude põhjal)
Projekti PlatFAMs („Pereelu platvormistumine“) raames 3 põlvkonna esindajatega tehtud intervjuudel põhinevad teemad, nt: „Põlvkondade vaheline õppimine: kuidas lapsed, vanemad ja vanavanemad üksteisele platvormitarkust õpetavad?“; „Ideaalse digiplatvormi otsingul: eri põlvkondade ettekujutused“; „Meediapõlvkonnad ja digiplatvormid: kuidas aitavad põlvkondlikud kogemused ja mõtteviisid platvormidel hakkama saada?“
Kvantitatiivse analüüsi sõpradele: 3-etapilise kooliküsitluse „Noorte digioskused“ analüüs (täpsem teema leitakse koos juhendajaga, andmed on kogutud projekti ySKILLS raames)

Katrin Kannukene

ruum 209, katrin.kannukene@ut.ee

Õpilaste andmestumine ja andmejälgimine Eesti üldhariduses.

Seminari- ja lõputööde teemad:

Andmeanalüütik/andmespetsialist ja hariduse infosüsteem(id)
Infotöötaja ja X üldhariduskooli infosüsteem(id)
Üldhariduskooli andmestumine ja andmejälgimine: õpilase vaade
Üldhariduskooli andmestumine ja andmejälgimine: lapsevanema vaade

Kaspar Kruup

kaspar.kruup@ut.ee

Kommunikatsiooniteaduste nooremlektor

Teemad:

Kõnelemine, presenteerimine, kõneanalüüs ning retoorika

Brit Laak

brit.laak@ut.ee

teleajakirjanduse õpetaja

Bakalaureusetööde teemad:

Traagilise sündmuse kajastamine teleuudistes
Teleajakirjandusega seotud teemad kokkuleppel

Magistritööde teemad:

Uudisnarratiivi visuaalne konstrueerimine
Narratiivi uudisteülene kujunemine (ühe narratiivi arenemine, täpsustumine ja hargnemine ajas)

Maris Männiste

ruum 208, maris.manniste@ut.ee

Kriitiliste andmeuuringute lektor (0,5k); Södertörni Ülikooli järeldoktor (AUTO-WELF projektis)

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

Lõputööde teemad mõlemale õppeastmele (sobivad ka tudengi enda poolt pakutud teemad, mis on seotud andmestumise ja tehisintellektiga)

Konkreetsemalt pakun enda poolt välja kaks teemat:
Kasutajate kogemused juturobotite kasutamisega avalikus või erasektoris *Juturobotite kasutamise uurimine X organisatsiooni näitel

Oliver Nahkur

ruum 405, oliver.nahkur@ut.ee

Sotsiaalse heaolu uuringute teadur

Bakalaureusetööde- ja magistritööde teemad (juhendatavaga koos saame teemat täpsustada):

Heaolu olukord/muutus/ebavõrdsus elanikkonna rühma(de)s Eestis või mitme riigi võrdluses
Laste vaimne heaolu ja/või suhted koroonaajal Eestis või mitme riigi võrdluses
Kuidas on lood Eesti laste arenguliste ressurssidega (developmental assets)?
Mitteformaalsed vabatahtlikud kriisihalduses
Võimalused ja väljakutsed seoses laste heaolu andmete ja indikaatoritega
Isikutevahelise vägivalla taseme muutus viimastel kümnenditel maailmas

Tiina Palu

ruum 223, tiina.palu@ut.ee

Erinevad kommunikatsiooni formaadid organisatsioonis: suhtlus teiste organisatsioonidega, klientidega, üksuste ja kolleegide vaheline suhtlus. Milliseid formaate kasutatakse erinevates situatsioonides (koosolekud, koosolekud veebis, otsuste vormistamine ja säilitamine, kättesaadavus jne). Teabe haldamise mõõdikud.

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

Kuidas kasvatada organisatsiooni kasumlikkust läbi teabehalduse organiseerimise?
Teabehaldur organisatsioonis, kas ainult kulu?
Teabe auditeerimise võimalused ja vajalikkus

Sirli Peterson

sirli.peterson@ut.ee

Sotsioloogia doktorant

Bakalaureusetööde teemad:

Erituge vajavate laste toetamine ja abistamine
Omavalitsuse lastekaitse, hoolekande küsimused, nt kasutuselolevad laste ja perede hindamisvahendid omavalitsustes

Magistritööde teemad:

Haavatavad sihtgrupid: puuetega lapsed, lastekaitse, hoolekanne

Külliki Seppel

ruum 223, kulliki.seppel@ut.ee

Meedia- ja ühiskonnauuringud

Bakalaureusetööde teemad:

Eesti venekeelsete elanike meediaeelistuste muutumine (Integratsiooni monitooringu andmetel)
Mõne rahvusvahelise sündmuse/nähtuse meediakajastuse võrdlev analüüs

Magistritööde teemad:

Teaduskommunikatsioon ülikooli või teadlaste vaates
Teaduse ja teadlaste meediarepresentatsioon
Poliitilise kommunikatsiooni erinevad aspektid *Eesti venekeelsete elanike meediaeelistuste muutumine

Andra Siibak

ruum 208, andra.siibak@ut.ee

Meediauuringute professor

Bakalaureusetöö teemad:

AI-põhiste tehnoloogiate kasutamine töökeskkonnas - kasutajate vaade
AI-põhiste tehnoloogiate kasutamine hariduses - õpetajate/õpilaste/juhtide vaade. Juhendamine koos Kristjan Kikerpilliga
Jälgimistehnoloogiad igapäevakeskkonnas. Juhendamine koos Kristjan Kikerpilliga Maksimaalselt 2 juhendatavat

Magistritööde teemad:

Tööle kandideerija ja töötaja andmestunud töökeskkonnas (algoritmipõhine töö/smart work/töö mängustumine/ jälgimisrakendused töökeskkonnas)
Lapsepõlve andmestumine (rasedusäpid/beebimonitorid/ targad mänguasjad/laste kasvatamise rakendused - kasutajate kogemused (intervjuud; platvormide analüüs, tekstianalüüs)
Hariduse andmestumine (Eesti edtech sektor - loojad ja kasutajad); personaliseeritud õpirajad ning AI-kasutamine õppetöös - õpetajate/õpilaste/koolijuhtide vaade; vaimse tervise rakenduste kasutamine koolis nt. Clanbeat). Juhendamine koos Kristjan Kikerpilliga.
Jälgimistehnoloogiad igapäevakeskkonnas. Juhendamine koos Kristjan Kikerpilliga.

Tarmo Strenze

ruum 405, tarmo.strenze@ut.ee

Sotsioloogia lektor

Bakalaureusetööde teemad:

Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest.
Mingisse huvitavasse gruppi kuuluvate inimeste arvamused ja väärtused.
Põlvkondade analüüs Eestis ja teistes riikides. Rahvusvaheliste või Eesti andmete põhjal.
Era- ja avaliku sektori töötajate arvamuste ja väärtuste võrdlus Eestis ja teistes riikides. Rahvusvaheliste andmete põhjal.
Eesti inimeste finantskäitumine 3. pensionisamba andmete põhjal.
Muu teema mida mina oskan juhendada ja tudeng suudab teha.

Magistritööde teemad:

Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest.
Muu teema mida mina oskan juhendada ja tudeng suudab teha.

Toomas Saarsen

ruum 409, toomas.saarsen@ut.ee

Infoprotsesside analüüsid

Magistritööde teemad:

Protsessimudelite kasutuse analüüs organisatsioonis
Protsessi (või protsessimudeli) kvaliteedi hindamine organisatsioonis
Protsesside analüüsi meetodite kasutamine; muudatuste juurutamine ja mõju hindamine organisatsioonis

Mari-Liis Tikerperi

mari-liis.tikerperi@ut.ee

Üldihariduskoolide kommunikatsioonijuhtimine (peamiselt väliskommunikatsioon) ja hariduskommunikatsioon üldiselt.

Bakalaureusetööde teemad:

Teema kokkuleppel üliõpilasega

Magistritööde teemad:

Võimusuhted üldhariduskoolide kommunikatsioonis
Üliõpilase oma teema, mis seotud üldhariduskoolide kommunikatsiooni või hariduskommunikatsiooniga

Avo Trumm

ruum 223, avo.trumm@ut.ee

Organisatsiooni info- ja teadmusprotsesside analüüs
Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse haldamine ja arendamine (SJKK)

Bakalaureuseõppe teemad:

Militaarsotsioloogiat käsitlevate teaduspublikatsioonide bibliomeetriline analüüs.
SJKK veebilehe analüüs
Üliõpilaste distantsõppe kogemused

Magistriõppe teemad:

Organisatsiooni infovajadus ja organisatsiooniprotsessid organisatsiooni X näitel

Marko Uibu

marko.uibu@ut.ee

Terviseuskumused ja -kommunikatsioon; kaasamine ja koosloome; (sub)kultuuride uuringud; disainiuuringud (kasutaja, sihtrühma, osapoolte uuringud); ühiskondliku muutuse loomine ja parimate praktikate leidmine rakenduslikes projektides.

Bakalaureusetööde teemad:

Kuidas eri olukordades kasutatakse koosloomet ja mida see tähendab? (võimalik teha töö nii kirjanduse kui ka intervjuude põhjal; võimalik koostöö Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga)
Põhikooli ja/või gümnaasiumiõpilaste arvamused liikumisest ja võimalik roll kooli liikumisvõimaluste loomisel (võimalik teha ka praktiline miniprojekt)

Magistritööde teemad:

Sekkumisprogrammi skaleerimise võimalused Liikuma Kutsuva Kooli näitel
Põhikooli ja/või gümnaasiumiõpilaste arvamused liikumisest ja võimalik roll kooli liikumisvõimaluste loomisel (võimalik teha ka praktiline miniprojekt)
Koosloome tähendused ja praktikad Eestis eri osapoolte nägemuses (KOVid, politsei, päästeamet jne) (koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga)
Õppijate ja õppejõu koosloome ülikoolis (võimalik analüüsida 2022/23 õa loodavat kursust)
Võrgustikutöö ja kaasamine probleemide lahendamisel (koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga)
Sotsiaalse innovatsiooni tähendused ja kasutusviisid

Ilmar Vaaro

ruum 209, ilmar.vaaro@ut.ee

Eesti raamatukogunduse ajalugu, Haldusreformi mõjud raamatukogude arengule, Erialahariduse areng, Eestikeelne raamat (1918-1940), Eesti bibliograafia tüpoloogia.

Bakalaureusetööde teemad:

Eestikeelse trükise liigiline või tüübiline areng
Eesti trükimeedia 2005-2023 (bibliograafiline aspekt)
Konkreetse raamatukogu tegevuste analüüs
Informatsiooni raamatukogunduslik koondumine (konkreetse raamatukogu või piirkonna näitel)
Erialaharidus

Magistritööde teemad:

Rahvaraamatukogude arenguvõimalused (ühe regiooni kontekstis)
Eesti rahvaraamatukogusid oluliselt mõjutanud tegurid (konkreetse raamatukogu või piirkonna konkektis)

Triin Vihalemm

ruum 412, triin.vihalemm@ut.ee

Kommunikatsiooniuuringute professor

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad 2024/25. õppeaastal on seotud Ida-Viru õiglase üleminekuga. Eeldavad võimekust ja huvi kohapeal andmeid koguda. Huvi korral võtta ühendust teema täpsustuseks.

Simone Eelmaa

simone.eelmaa@ut.ee

Bakalaureusetööde teemad:

Narkokuritegude sotsioloogiline analüüs
Narkokurjategijate tüpoloogia
Lapspornoga seotud süüteod
Inimkaubandus alaealise suhtes
Retsidiivsus lastevastaste seksuaalkuritegude puhul

Signe Opermann

ruum 220, signe.opermann@ut.ee

Meediasotsioloogia teadur

Magistritöö teemad:

Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 mõju Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielule ning teistele valdkondadele (nt ettevõtlus, turism, linnaruum, keskkond, kommunikatsioon, turundus jne). Uurimistöö fookust saab töö autor sõltuvalt erialasest huvist valida. Kultuuripealinn on väga mahukas ja mitmekesine programm, mille toimumise eel ja ajal kogutakse palju erisuguseid andmeid. Neile tuginev töö saab olla nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse iseloomuga (viimasel juhul juhendame koos Mai Beilmanniga).

Eesti elanike meediarepertuaarid. Andmeid koguvad BA-tudengid ainekursusel „Eesti meediasüsteem ja meediakasutus“, magistritöös saab neid analüüsida ja tõlgendada. NB! Vajalik kvantitatiivse andmeanalüüsi ja eriti faktoranalüüsi oskus.

Dagmar Kutsar

dagmar.kutsar@ut.ee

Sotsiaalpoliitika kaasprofessor

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

Elamine (lapsena) lasterikkas peres: lapse vaade (võib olla ka noore täiskasvanud retrospektiiv)
Perede lasterikkus Eesti poliitilises ja sotsiaalses praktikas: sotsiaalsed representatsioonid, diskursused
Kärgpere (leibkondlikus ja perekond kui võrgustik tähenduses) lasterikkus ja subjektiivne heaolu
Isad lasterikastes peredes
Kasuemade narratiivid

Judit Strömpl

ruum 410, judit.strompl@ut.ee

Sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor

Bakalaureusetööde teemad:

Lapse osalemisõigus elu erinevates valdkondades
Lapsepõlve traumade tagajärjed: kirjanduse ülevaade
Noorte kuritegevus Eestis – viimaste aastate arengud

Magistritööde teemad:

Asendushooldusel olevate laste identiteedi toetamine Elulootöö meetodil
Traumateadlik lähenemine töös laste ja noortega
Kinnipeetavate vanemate laste õigused ja heaolu

Kadri Soo

kadri.soo@ut.ee

Sotsiaalpoliitika nooremlektor

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

Laste ajakasutus ja heaolu. Millised ajakasutusviisid suurendavad laste heaolu ja millised mitte? Mis iseloomustab erineva ajakasutusega lapsi? Ajalised trendid laste ajakasutuses.
Laste vaade nende õigustele ja õiguste täidetusele, laste õigustega arvestamine täiskasvanute seas.
Mõni muu üliõpilase poolt välja pakutud teema, mis käsitleb lapsi, noori ja peresid; heaolu või vägivalda.

Halliki Harro-Loit

halliki.harro@ut.ee

Ajakirjanduse professor

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

21. sajandi meedia arengute riskid ja võimalused. MEDIADEM-iga koostöös tuleks teha 16 intervijuud. Akadeemia liikmed, poliitikud, meedia juhid ja ajakirjanikud, nelja domeeni (täpsustan hiljem) tippeksperdid. Võimalus osaleda rahvusvahelises uuringurühmas. Uurimisküsimuste kohta saab täpsemalt küsida Halliki Harro-Loitilt. Töö on eestikeelne. Intervjuude tegemise aega on oktoober ja november. Anname ette inforeeritud nõusoleku vormi (ka õppimise võimalus). Ja detsembrist on võimalus olla rahvusvahelises grupis, mis analüüsib. Individuaalse töö saab aga teha MEDADEMi teooria baasil Eesti intervjuude baasil. See on üsna selge rada, ei ole väga ekslemise võimalusi.
Milliseid kompetentse tunnevad ajakirjanikud, et neil on, mida oleks vaja, mida tööandjad hindavad ja kuidas see mõjutab nende positsiooni tööturul üleüldse. Ajakirjanike kompetentsid kohalikes ja üleriigilistes väljaannetes. 16 kvalitatiivintervjuud. Sobib ka kahele tudengile paaristööks.

Kairi Kasearu

ruum 418, kairi.kasearu@ut.ee

Empiirilise sotsioloogia professor

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

Perekonna mitu nägu – pereväärtused ja sündimuskäitumine. Andmestik "Eesti pere- ja sündimusuuring 2020"
Ajateenistuse kui institutsiooni muutus
Reservteenistus - reservväelaste ootused ja hoiakud
Kaitsetahte tähenduse konstrueerimine
Üliõpilase enda poolt valitud teema, mis lahkab mõnda sotsiaalset nähtust või protsessi

Tegemist on laiade teemadega, mille raames iga töö fookuse täpsustame koos üliõpilasega

Diana Poudel

diana.poudel@ut.ee

Infovastupidavuse nooremteadur

Lõputööde teemad:

Desinformatsioon ja infomanipulatsioon
Psühholoogiline mõjutustegevus sotsiaalmeedias
Propaganda ja valeinfo levik läbi meemide
Muud infovastupidavusega seotud teemad
Nursipalu teema kajastus meedias
ChatGPT-ga seotud teemad

Krista Lepik

Ei juhenda 2024/25. õppeaastal.

krista.lepik@ut.ee

Infoteaduse lektor

Infokäitumine ja infokultuur, sotsiaalse aja kiirenemine organisatsioonis, mäluasutused ühiskonnas ja kogukonnas

NB! Magistritöö juhendamisel on eelistatud need, kes soovivad vormistada oma magistritöö teadusartiklina.

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

Töö kogukonnaga / kultuuriosalus mäluasutustes
Infokäitumine grupis X või organisatsioonis Y
Infotöötajate (vali grupp X) töökultuuri ajalised aspektid kiireneva ajaga ühiskonnas (kval lähenemine!), ehk, kuhu see tööpäev täna õigupoolest haihtuski?!
Eesti külaraamatukoguhoidjate töö kulg kiireneva ajaga ühiskonnas (kval lähenemine!), ehk, ta ju ei ulata lihtsalt raamatut üle leti ja ei joo kogu aeg kohvi!
Tekstirobotite tungimine õppetöösse või infotöösse, infoteaduslik vaade; samuti tekstirobotite kasutamise sotsiomateriaalne vaade mäluasutuste kontekstis

Merle Linno

merle.linno@ut.ee

Sotsiaalse heaolu nooremlektor

Lõputööde teemad:

Lastekaitse ja laste heaolu
Laste asendushooldus (perekonnas hooldamine, asutuses hooldamine)
Sotsiaaltöötajate praktiseerimise viisid infoühiskonnas
Töö kogukondades/kogukondadega
Ankurasutuste põhised kogukonnad

Maie Kiisel

Ruum 418, maie.kiisel@ut.ee, 5169933

Analüütik, Skytte instituut, kestliku arengu koostöösuhete edendamise töörühm RAKEs

Bakalaureusetöö teema:

Elurikkus avalikus debatis ja inimeste kogemuses

Magistritöö teemad:

Sekkumiste kavandamine elurikkuse edendamiseks maal ja linnas
Energiakogukonna mudelite mitmekesisus ja loomise-arendamise protsessi analüüs
Ida-Virumaa elanike valmidus renoveerida elamuid

Ragne Kõuts-Klemm

ragne.kouts@ut.ee

Ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor

Magistritööde teemad

Eesti uudismeedia mitmekesisus ja tasakaalustatus

Suuremate uudisteportaalide sisuanalüüs neis esitatud vaadete paljususe tuvastamiseks. Normatiivse teooria kohaselt peaks ajakirjandus andma sõna erinevate maailmavaadete esindajatele. Üldaudtiooriumile suunatud meedia peaks olema oma sisult mitmekesine, esindamaks erinevaid maailmavaateid. Uurimistöö annaks vastuse küsimusele, kas see on nii ja kuidas on see muutunud.

Andmekasutus Eesti uudismeedias

Andmeajakirjandus jõuab auditooriumini mitmesugustes vormides - kasutatakse infograafikat, refereeritakse uuringutulemusi, tehakse ise küsitlusi ja andmekaevet. Andmed annavad uudisele või jutustatavale loole faktilise aluse. Milliseid vahendeid selleks kasutatakse, et viia info auditooriumini? Sellele annab vastuse sisuanalüüs. Teine võimalus on läheneda teemale ajakirjaniku vaatepunktist. Kui vilunud on ajakirjanikud arvude, statistika või infograafika kasutamisel? See eeldaks ajakirjanike intervjueerimist ja küsitlemist.

Valeri (Vallo) Nuust

valeri.nuust@ut.ee

Loovmeetodite nooremteadur

Loov kirjutamine laiemas ajakirjandusliku loovuse kontekstis: žanriülene võttestik, mida kasutatakse lisaks olemusloole ka uudistes, arvamuslugudes etc.

1. Žanriülese võttestiku loomine/kirjeldamine (aluseks seni tehtud olemuslugu käsitlevad üliõpilastööd)

Maria Žuravljova

maria.zuravljova@ut.ee

Noorte ja lapsepõlve sotsioloogia nooremteadur

Bakalaureusetööde teemad:

Noored kinnistes lasteasutustes ja vanglas: Eesti ja rahvusvahelised praktikad. Asutuste sisekliima uuringud.

Karen-Pauliin Konks

karen-pauliin.konks@ut.ee

sotsiaalse heaolu nooremlektor

Bakalaureusetööde teemad:

Huvihariduse turvalisus
Lastega töötavate spetsialistide roll lapse heaolu toetamisel ja tagamisel (abivajaduse märkamine, teavitamine, võrgustikutöö tegemine)
Laste heaolu valdkond ja ennetus
Lastekaitsetöötajate/sotsiaalvaldkonnatöötajate tööalane toetamine

Maria Murumaa-Mengel

maria.murumaa@ut.ee

meediauuringute kaasprofessor

Magistritööde teemad:

Misogüünia klassiruumis - õpetajate vaade Andrew Tate'i jt manfluencerite sotsiaalmeediasisu käsitlemisest klassiruumis

Riski ja kerksuse uurimisrühm

Kati Orru

kati.orru@ut.ee

kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor

Sten Hansson

sten.hansson@ut.ee

kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor

Rühmaga liituvad magistrandid otsivad vastuseid küsimustele:

Millised on riski- ja kriisikommunikatsiooni õppetunnid viimaste aastate hädaolukordadest Euroopas?
Milline on sotsiaaltöötajate ja vabatahtlike roll riski- ja kriisikommunikatsioonis?
Millised on vabatahtlike kaasamise kogemused ja õppetunnid hiljutistes hädaolukordades?
Kuidas hinnata sotsiaalset haavatavust hädaolukordades?
Kuidas hindavad inimesed ise oma haavatavust hädaolukordades ja kuidas suurendavad kerksust?
Kuidas kaasata haavatavaid rühmasid kriisihaldusesse?
Millised on arenguseire ja tulevikuloome praktikad Euroopa kriisihalduses?
Kuidas arendada asutuste ja organisatsioonide protsessi- ja riskianalüüsi metoodikaid ühiskondlike mõjudega arvestamiseks?

Sten Hansson

sten.hansson@ut.ee

kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor

Magistritööde teemad:

Argumentatsioon poliitilises kommunikatsioonis: kuidas poliitikaid õigustatakse või kritiseeritakse?
Riskikommunikatsioon: kuidas paremini tagada inimeste valmisolekut mitmesugusteks hädaolukordadeks?

Dagmar Narusson

dagmar.narusson@ut.ee

kogukonnatöö lektor, sotsiaalse innovatsiooni teadur

Bakalaureusetööde teemad:

Vaimse tervise raskustega inimeste personaalse taastumise toetamine kogukondades
Kaasamine ja kogukonnad

Magistritööde teemad:

Kogukondade arendus
Kogukondade algatused
Suhete kujundamine kogukondades

Maia Klaassen

meediapädevuse nooremteadur

tel 5545559

maia.klaassen@ut.ee

Magistritööde teemad:

Meediapädevuste arendamine galeriides, arhiivides ja muuseumites

Sten Torpan

kriisisotsioloogia nooremteadur

sten.torpan@ut.ee

Bakalaureuse- ja magistritööde teemad:

Väärinfol põhinevate uskumuste teke sotsiaalselt haavatavate gruppide seas: analüüs informatsiooni tajumisest

Bakalaureuse- või magistritöö kirjutamise eesmärk on mõista, kuidas sotsiaalselt haavatavad grupid (nii stratifikatsiooni kui dünaamilise haavatavuse alusel) satuvad infokülluses uskuma väärinfot ning leida viise selle ennetamiseks. Selleks on tarvis intervjuude abil uurida mehhanisme, mis on seotud nende gruppide informatsiooni vastuvõtmise ja tajumisega ning selgitada välja, kas mõned tegurid (nt sotsiaal-majanduslik taust, haridustase, juurdepääs usaldusväärsetele infoallikatele jne) võivad oluliselt mõjutada, kuidas inimesed väärinfo ohvriks langevad. Oodatav tulemus: tõhusamad strateegiad väärinfo negatiivsete mõjude ennetamiseks.

Lauaõppuste kasutamine teadusliku andmekogumise meetodina: strateegiad raskesti ligipääsetavate haavatavate gruppide kaasamiseks

Eesmärk: bakalaureuse- või magistritöö eesmärk on uurida lauaõppuse (ingl k table-top exercise) potentsiaali teadusliku andmekogumise meetodina. Uuring keskendub sellele, kuidas neid harjutusi saab kavandada ja rakendada nii, et nendes oleks võimalikult tõepäraselt esindatud ka raskesti ligipääsetavad haavatavad grupid (nii stratifikatsiooni kui dünaamilise haavatavuse alusel). Uuringu käigus korraldatakse (või simuleeritakse) lauaõppus,mille tulemused aitavad paremini mõista õppimisviise sotsiaalse haavatavuse vähendamiseks (infokorratuse kontekstis); Oodatav tulemus: tõhusamad strateegiad sotsiaalse haavatavuse vähendamiseks ja/või väärinfo negatiivsete mõjude ennetamiseks.