Tartu Ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa sõnul peab valdav osa Eestisse jäänud ukrainlastest ennast ise üleval, vaid 4% vajavad abirahasid. Eamets tõi taskuhäälingus “Dialoogia” välja, et ehkki poliitiliselt laetud sõnumites tuuakse mõnikord välja, et ukrainlased on Eestis vaid abirahade pärast, siis tegelikult soovib ukrainlane ikkagi ise töötada ja raha teenida. Samuti soovib enamik ukrainlasi siiski kodumaale naasta, isegi kui pole teada, kas nende kodugi enam alles on.
Ukraina sõjapõgenike küsitlusuuringust selgus, et pooled Eestisse saabunud ukrainlastest on kõrgharidusega, mistõttu soovivad nad siin endale leida ka hea töökoha. See aga pole Eestis nii lihtne, kuna Ukraina kõrgharidust ei hinnata Eesti kõrgharidusega samaväärselt. See aga tähendab sageli vajadust ümber õppida, leida uusi karjäärivõimalusi ja alustada uuesti.
Eamets rääkis taskuhäälingus töökohakindluse üldisest vähenemisest - mitte ainult sõjapõgenikud, vaid paljud teisedki peavad end oma karjääritee jooksul pidevalt täiendama ja vajadusel ka ümber õppima.
Peaks sellele mõtlema juba õpingute ajal, et kui õppida näiteks semiootikale turundust juurde, siis võimalused tööturul on väga suured. Sellist risti-rästi õpetamist oleks palju rohkem vaja.
Lisaks tuli taskuhäälingus Raul Eametsaga juttu ka tulevikust, majandussüsteemide elujõulisusest ning inimeseks olemisest kriisiolukorras. Isikliku kujunemisloo juures aga kõneles professor sellest, kuidas juhus talle eriala andis ning sellestki, kuidas millimallikad ta kooliajal bioloogia juurest eemale peletasid.
“Dialoogia” on kord kuus kuulajate kõrvu jõudev Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste podcast, kus saatejuhid Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen räägivad inimestega, kes uurivad inimesi. Mida on sotsiaalteadlased oma uuringutes teada saanud? Mida nende teadmistega pihta hakata?