Aare Kasemetsa doktoritöö kaitsmine

18. detsembril kell 14.00 kaitseb TÜ senati saalis Aare Kasemets doktoriväitekirja ”Institutionalisation of Knowledge-Based Policy Design and Better Regulation Principles in Estonian Draft Legislation” („Teadmistepõhise poliitika kujundamise ja parema õigusloome põhimõtete institutsionaliseerumine Eesti õigusloomes”) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks sotsioloogia erialal.

Juhendajad:
emeriitdotsent Henn Käärik
emeriitprofessor Peeter Vihalemm

Oponent:
emeriitprofessor Jyrki Tala, Helsingi Ülikool

Kokkuvõte

Eesti pöördus pärast iseseisvuse taastamist (1991) Läände tagasi ühinedes EL-iga (2004) ja OECD-ga (2010). Selle pöörde kontekstis keskendub mu eri sotsioloogia harusid lõimiv doktoritöö õigusriigi põhimõtete rakendamisele Eesti õigus-, siseturvalisus- ja korruptsiooni-poliitikates. Töö põhineb viiele publikatsioonile aastatest 2003-2018.

Töö eesmärk on analüüsida nii teoreetilises kui empiirilises vaates vastuolu õigus(loom)e normide ja ametiisikute käitumise vahel, selgitada teadmistepõhise poliitika/õiguse kujundamise takistusi ja teha lahenduste leidmiseks uuringu- ja poliitikasoovitusi.
Nii poliitika- ja õiguseloome uuringud (I–II, V) kui ka korruptsiooni uuringud (III–IV) aitavad tõendada, kuivõrd ministeeriumid järgivad õigusloome norme mõjude hindamise, viitamise ja kaasamise osas, ning milline on õiguspoliitika suundade (2011) mõju otsustusrutiinidele. Soov on mõista, miks sotsiaalteaduste info on lünklik ja millised eeldused vajavad tugevdamist, et seaduseelnõude mõjusid ühiskonnale, ettevõtetele ja loodusele hinnataks. Olen uurinud neid küsimusi 12 institutsionaalse eelduse, poliitikatsükli 6 etapi ja korruptsiooni sotsiaalse kontrolli 4 dimensiooni kaudu.
Tulemused. Teooriapeatükk hõlmab sotsioloogilisi õiguse, teaduse, demokraatia, riskiühiskonna ja sotsiaalse kontrolli teooriate, samuti poliitökonoomia ja institutsiooniteooria rakendusi. Empiirilised andmed tõendavad edusamme õigusloome mõjude hindamise rutiinides (nt 2009-15 valitsuse ‘õigusloomekuulekuse’ kasv 18%); demokraatia defitsiiti EL-is; õigus- ja siseturvalisuspoliitikate nõrka sidet; positiivseid trende teadmistepõhise õiguspoliitika institutsionaalsetes eeldustes (küsitlused); samuti korruptsiooni kontrolli taseme seoseid poliitilise eliidi, teadlaste, meedia ning vabakonna rollide ja õigusloome rutiinidega.
Kokkuvõttes, kuigi mu uuringud tõendavad positiivseid muutusi, on vastuolu modernsete õigusnormide ja nende täitmise vahel üsna suur - teadmistepõhise õigusloome institutsioonide tugevdamist tuleb jätkata.
Doktoritöös esitatud seniste uuringute tulemused võtab kokku mu haiku:
...sõna on antud
teaduspõhine õigus
tulgu, aga ei...

URI: http://hdl.handle.net/10062/62643

Kõik on oodatud!