Abiks retsensendile
See lehekülg koondab nõuanded bakalaureusetöö või magistritöö retsenseerimiseks. Oleme välja toonud peamised juhised, millest teadustöö hindamisel lähtuda.
Bakalaureusetööde retsenseerimine.
Magistrantidel on võimalik retsenseerida bakalaureusetöid oma õppetöö osana. SVUH.00.032 Pedagoogiline praktika kõrgkoolis (4 EAP) raames tuleb magistrandil retsenseerimiseks valida kaks bakalaureusetööd, millele tuleb kirjutada retsensioonid eelkaitsmiseks ja kaitsmiseks. Retsenseeritavad tööd tuleks magistrandil valida lähtuvalt enda uurimishuvidest ja tegevusvaldkonnast.
Palume pidada silmas seda, et eelkaitstavad tööd ei ole veel täielikult valmis, mistõttu retsensendi peamiseks ülesandeks on anda töö autorile soovitusi töö väljaarendamiseks ja viimistlemiseks.
Retsensendil tuleb hiljemalt üks päev enne eelkaitsmist või kaitsmist saata töö autorile, juhendajale ja õppekorraldajale kirjalikult oma arvamus tööst. Töö autor lepib ise kokku töö retsensendini toimetamise viisi.
Tööde kaitsmise järjekorra koostamisel võetakse võimalusel arvesse ka retsensendi soove (nt püütakse paigutada tema poolt retsenseeritavad tööd ühele päevale). Retsensendi osalemine eelkaitsmisel ja kaitsmisel on soovitav. Kui retsensent ei saa kaitsmisel osaleda, peaks retsensioonis sisalduma ettepanek töö hinde kohta.
Retsensiooni koostamisel on oluline silmas pidada, et tegemist on 10 EAP mahus bakalaureusetööga. Vaata bakalaureusetöö nõudeid.
Retsenseerimisel palume järgida järgmist:
- Kas töö ülesehitus on loogiline ja otstarbekas?
- Kas uurimisküsimused on selgelt püstitatud?
- Kas antud metoodika ja empiiriline materjal võimaldab küsimustele vastata?
- Kas kasutatud metoodika on selgelt esitatud?
- Kas põhitulemused on selgelt esitatud?
- Kas järeldusi on küllaldaselt esile toodud?
- Kas järeldused ja soovitused on küllaldaselt argumenteeritud?
- Kas teoreetiline ja empiiriline osa on omavahel küllaldaselt seotud?
- Kas vormistus (keel, tabelid-joonised ja nende kirjeldus, viited, kasutatud kirjandus jms) on korrektne?
Üleskerkivate probleemide puhul palume pöörduda töö juhendaja poole.
Bakalaureusetööle lõpphinnangu andmisel võtab kaitsmiskomisjon arvesse:
- töö sisu ja vormistamist;
- tudengi esinemist kaitsmisel (ettekande sisu ja selle esitamist, küsimustele vastamist);
- retsensendi arvamust.
Tööde hinded teatab kaitsmiskomisjon vahetult pärast kaitsmisprotokolli vormistamist.
Instituudi nõukogu on koostanud retsenseerimise juhendi magistritööde kaitsmisteks. Magistritöö retsenseerimise eest on võimalik saada arvestatud 1,5 EAP mahus pedagoogilist praktikat.
Töö autor lepib retsensendiga kokku, kuidas ja millisel kujul ta töö edastab (vastavalt sellele, kas soovite tööd saada elektrooniliselt või paberil).
Retsensendil tuleks hiljemalt päev enne kaitsmist saata lõpetajale, juhendajale ja Nele Nemvaltsile (Nele.Nemvalts@ut.ee) kirjalikult oma arvamus tööst.
Retsensendi osalemine kaitsmisel on soovitav. Kui retsensent ei saa kaitsmisel osaleda, peaks retsensioonis sisalduma ettepanek töö hinde kohta.
Retsenseerimisel palume järgida järgmist:
- Kas töö ülesehitus on loogiline ja otstarbekas? (magistritöö soovitatav struktuur)
- Kas uurimisküsimused on selgelt püstitatud?
- Kas antud metoodika ja empiiriline materjal võimaldab küsimustele vastata?
- Kas kasutatud metoodika on selgelt esitatud?
- Kas põhitulemused on selgelt esitatud?
- Kas järeldusi on küllaldaselt esile toodud?
- Kas järeldused ja soovitused on küllaldaselt argumenteeritud?
- Kas teoreetiline ja empiiriline osa on omavahel küllaldaselt seotud?
- Kas vormistus (keel, tabelid-joonised ja nende kirjeldus, viited, kasutatud kirjandus jms) on korrektne?
Üleskerkivate probleemide puhul palume pöörduda töö juhendaja poole.
Retsensendi ülesandeks on anda tööle objektiivne hinnang ning teha konkreetne ettepanek töö hinde osas kehtivas hindamissüsteemis (skaalal A kuni F).
Retsenseerimisel tuleb variantide A, B ja C (uurimisaruanne ja artiklid) puhul hinnata järgmist:
- Teema aktuaalsust ja piiritletust;
- Eesmärgipüstitust ja uurimisülesandeid (nende selgus, realiseeritavus jne);
- Töö ülesehitust (terviklikkus, tasakaalustatus, loogilisus);
- Erialakirjanduse tundmist, selle piisavust, seotust empiirilise materjaliga;
- Valitud uurimismetoodika sobivust ja esitamise selgust, kasutatud empiirilise materjali piisavust ja usaldusväärsust;
- Töö sisu, hüpoteeside ja väidete esitamise ning nende testimise korrektsust, töö tulemuste vastavust püstitatud eesmärgile ja uurimisülesannetele;
- Töö originaalsust, töö autori oma panuse olemasolu ja selle taset;
- Uurimistöö põhjal tehtavaid üldistusi ja järeldusi, nende argumenteeritust;
- Viitamise ja vormistamise (sh tabelid-joonised ja nende kirjeldus) korrektsust;
- Keelelist korrektsust.
Variandi E ehk kommunikatsiooniprojekti puhul on retsensendi ülesandeks hinnata järgmist:
- Projekti valikut (aktuaalsus, mastaap);
- Erialakirjanduse tundmist ja sobivate mudelite/kontseptsioonide/mõistete läbivat rakendamist kogu töös;
- Projekti eesmärkide seadmise täpsust, adekvaatsust;
- Projekti kommunikatsiooniplaani sihtrühmade määratluse ja analüüsi sisukust ja adekvaatsust (sh kommunikatsiooniprobleemide äratundmise ja sõnastamise oskust);
- Keskkondade analüüsi sisukust;
- Tegevuskava vastavust eesmärkidele, sihtrühmadele, kasutatavatele ressurssidele, kava teostatavust;
- Projekti teostunud osa empiirilise analüüsi uurimismetoodika sobivust, küsimuste sisukust;
- Analüüsi sisu korrektsust, vastavust püstitatud küsimustele;
- Analüüsist tulenevate rakenduslike soovituste sisukust, realistlikkust, põhjendatust;
- Töö autori oma panuse olemasolu ja selle taset;
- Viitamise ja vormistamise (sh tabelid-joonised ja nende kirjeldus) korrektsust;
- Keelelist korrektsust.
Variandi F ehk teoreetilise töö puhul on retsensendi ülesandeks hinnata järgmist:
- Valitud autorite, teoste ja põhikontseptsioonide sobivust ja vastavust püstitatud teemale/uurimisülesandele;
- Autorite põhiseisukohtade tundmist, kesksete teeside ja ideede leidmist ja konteksti asetamist;
- Erinevate autorite omavahelist suhestatust;
- Kesksete teoreetiliste probleemide/küsimuste püstitamist;
- Isiklikku panust ja diskuteerimisoskust autoritega (sh referatiivsuse ja diskutiivsuse vahekorda töös);
- Viitamise ja vormistamise (sh tabelid-joonised ja nende kirjeldus) korrektsust;
- Keelelist korrektsust.
Tööle lõpphinnangu andmisel võtab komisjon arvesse:
- töö sisu ja vormistamist;
- magistrandi esinemist kaitsmisel (ettekande sisu ja selle esitamist, küsimustele vastamist);
- retsensendi arvamust.
Tööde hinded teatab kaitsmiskomisjon vahetult pärast kaitsmisprotokolli vormistamist.
