Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialade traditsioonid

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala inimesed on ajast aega olnud väga kokkuhoidvad. Sellise ühtehoidmiseni on aidanud jõuda pikaajalised erialatraditsioonid.

Rebaste kastmine

Esimese aasta üliõpilasel on hea võimalus kanda tiitlit „rebane“ - see on aeg astuda esimesed sammud erialamaailmas ning kohaneda ülikoolieluga. Tartusse õppima asumine sümboliseerib nii mõnegi noore jaoks iseseisva elu ja uute tutvuste loomise algust.

Kursusel, kellega uus tudeng kolm aastat koos veedab, on inimesi eri nägu ja tegu. Saamaks teada, mis inimene peitub näo ja nime taga, annab aimu rebaste kastmine. See on õhtupoolik, kus linnapildis on näha tegusaid noori ajakirjanikke ja tulevasi kommunikatsioonispetsialiste, kes üksteisega lähemalt tuttavaks saamise eesmärgil II kursuse poolt korraldatavaid mänge mängivad ja ülesandeid täidavad.

Lisaks toredale tutvumisprotsessile ja meelelahutusele seatakse sammud ka auväärt professorite Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma akna alla aastast-aastasse kõlanud laulu „Massikommunikatsioon“ laulma.

Rebaste kastmine toimub septembrikuu keskpaigas.

Rebaste ristimine

Rebaste ristimine toimub tavaliselt septembri lõpus või oktoobri alguses. Ristimise viivad läbi kolmanda kursuse tudengid.

Ristimisel saab värskest tudengist ajakirjanduse, kommunikatsiooni- ja infoteaduste instituudi õppejõudude, vanemate tudengite ja teiste kolleegide sõber ja partner nii teadus- kui ka erialamaastikul.

Rebaste ristimisel leiab aset traditsioon aastast 1976 – peegliga löömine. Peegliga löömine tuleneb instituudi vaimsest isast Juhan Peeglist. Traditsiooni alustasid ja Peegliga lõid tol ajal ajakirjanduse viienda kursuse tudengid. Esimene peegel oli kaasa võetud ühiselamu seina pealt – tänaseks on aga instituudil ametlik ristimise peegel.

Rebaste ristimise ajal on traditsiooniks ka esmakursuslaste etteasted ja nende proovilepanek – etendus või videoesitlus oma nägemusest etteantud teemal on nii vanematele tudengitele kui õppejõududele meeleolukas vaadata. Rebaste vaimujõudu on aastate vältel pandud proovile näiteks järgmiste küsimuste ja ülesannetega:

- Kui palju sambaid on Tartu Ülikooli ja EPA peahoone ees? (Õige vastus: Tartu Ülikooli peahoone ees 6 sammast. EPA kui praeguse Kaitseliidu hoone ees 9 – ka Lenini ausammas on sammas EPA ees)
- Miks on raudteejaam peahoonest nii kaugel? (Õige vastus: Kui ta oleks peahoonele lähemal, jääks raudteejaam raudteest kaugele)
- Ülesanne: mine ühika kolmandale korrusele ja võta kolmandas toas elava inimese käest intervjuu. Tee peal on kohustuslik jäädvustada, lisaks intervjuule, lindile ka oma hääle soojendusharjutused.

Toredaks traditsiooniks on tudengite seas kujunenud ka oksjon. Oksjonil on kaubaks läinud näiteks nii Katrin Lendoki 3-liitrised hapukurgipurgid, kui auväärt Juhan Peegli lips, mis leidis uue omaniku lausa 900 krooni eest, ja palju muud. Oksjoni tulude eest täiendatakse instituudi raamatukogu väärt kirjandusega.

Jõulupidu

Jõulupidu on üritus, kus saab kokku kogu instituut. Asi ei olegi jõuluvanas, kes mõni aasta ehk tulemata jätab ja kingid lihtsalt postiga meile saadab, vaid seltskonnas, kes detsembrikuus II kursuse poolt korraldatavale üritusele kohale tuleb.

Olenemata jõuluvana graafikust võib iga kursus kindel olla, et pärast toredat etteastet on neid ootamas ka kingikott.

Jõulupeo korraldajatel on loominguline vabadus läheneda ürituse korraldamisele vastavalt oma äranägemise järgi. Näiteks meenutab raamatukoguhoidja Maio Vaniko aastal 2005 toimunud teistlaadset jõuluõhtut – sokipidu, mida ta peab üheks omalaadsemaks ja meeleolukamaks:

„Pidu toimus tollal Tartu Lauluväljaku all, kuhu oli pandud uus põrand ja sinna ei tohtinud saabastega minna. Põrand oli aga kole külm. Korraldaja kursus ei laskunud sellest ennast aga häirida ja pidu tehti sokipeo-teemaline, kus igaüks sai demonstreerida parimat valikut vanaema kootud villastest sokkidest.“

Etteastete, muusika, jõuluvanaga või ilma ning kindlasti kingitustega moodustab jõulupidu toreda õhtupooliku.

Osakonna päev ehk Juhanipäev

Osakonna päevale panid alguse Juhan Peegli tudengid. Päeva peetakse igal aastal Juhan Peegli sünnipäevale (s. 19.05.1919) lähimal reedel. Teiste osakonnasiseste tegevuste seas mälestatakse sel päeval Juhan Peeglit ning külastatakse tema hauda. Tulenevalt päeva seostamisest Juhan Peegliga, nimetab instituudirahvas seda ka juhanipäevaks.

Algselt tähistati osakonna päeva tudengite poolt pidulikult ajakirjandusliku (sel ajal oli vaid üks õppekava) aukoodeksi allkirjastamisega. Allakirjutamine toimus tol ajal Tartu Ülikooli nõukogu saalis pidulikus õhkkonnas. Aukoodeksi allkirjastamise näol oli tegemist olulise rituaaliga, kuna rebased said sellega esimese õppeaasta kevadel oma rebaseseisusest lahti.

Academia Journalistica aukoodeks

Ma ei unusta, et selle järgi, milline olen mina, otsustatakse, milline on Academia Journalistica.
Ma ei tee ajakirjandust endale ega ülemustele, vaid oma rahvale.
Ma kaitsen oma tegevusega avalikkust ja tõde.
Ma ei propageeri neid väärtusi, mida ma ise õigeks ei pea.
Ma püüan enne avalikku sõnavõtmist jõuda asja juurteni.
Ma võitlen tardumuse vastu ajakirjanduses ja elus.
Ma ei pea ausaks millegi tegemist karjääri pärast.
Ma ei õienda ajakirjanduse kaudu isiklikke arveid ega taotle omakasu.
Ma suhtun oma loo kangelasse kui inimesse, mitte kui materjali.
Ma austan mitte ainult enda, vaid ka teiste õigust isiklikele arusaamadele.
Ma hindan nii enda kui teiste aega.
Ma aitan Academia Journalistica liikmeid.
Ma jään Academia Journalistica liikmeks ka pärast osakonna lõpetamist.

Aukoodeksile alla kirjutamise traditsioon katkes hetkel, mil õppekava läks üle 3+2 süsteemile. Unne suikunud traditsioon ootab uuesti ellu äratamist. Oluline on märkida, et aukoodeks sai juba algusajal sõnastatud nii oskuslikult, et koodeksis välja toodud tõed kehtivad ka tänapäeval.

Juhanipäeval peab koosolekut ka Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, mille liikmed on paljud meie tudengid, õppejõud kui ka vilistlased.

Juhani mälestuspäev

6. novembril peetakse instituudis Juhan Peegli mälestuspäeva. Sel päeval austatakse ja meenutatakse suurt õpetajat ja akadeemilise ajakirjandushariduse loojat Tartu Ülikoolis.

VAATA Juhan Peegli 5. mälestuspäeva salvestust, kus rääkisid Marju Lauristin, Krista Aru ja Hillar Palamets.

Sportlikud traditsioonid

Meie üliõpilased on alati lugu pidanud mõnusast spordielust. 1987. aasta sügisel korraldasid ajakirjandustudengid esimese kümnevõistluse, mille võitis Vahur Kersna. Kümnevõistlust korraldati kokku neli aastat. Samuti on peetud kursustevahelisi korvpalli- ja jalgpallimatše, millest viimane on saanud toredaks traditsiooniks.

Vilistlaspäev ja aastakonverents

Vilistlaspäev ja sellega kaasanev aastakonverents on saanud paljudele vilistlastele meeldivaks kohtumispaigaks ning pidepunktiks õppejõudude, tudengite ja vilistlaste vahel. Üritus toimus esmakordselt aastal 2010. Konverentsi üheks eesmärgiks on taaslähendada instituuti oma vilistlastega. Konverents annab külastajale võimaluse end läbi ühiste arutelude ja koostöö arendada.

Konverentsil osalevad ettekannetega vilistlased, instituudi õppejõud, tudengid ja külalised väljastpoolt instituuti. Pärast ettekandeid arutletakse kuuldud teemade ja muude päevakorral olevate maailmaasjade üle.

2010.-2012. aasta konverentsid

Kuldsule konkurss

Kuldsule konkurss on Tartu Ülikooli instituudi ning Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi poolt korraldatav konkurss.

Kuldsule auhinda hakati välja andma 1980. aastatel, et väärtustada ajakirjandustudengite ajakirjanduslikku tegevust.

Üliõpilaste ajakirjanduslikku loomingut hinnatakse kolmes kategoorias: parim ajakirjanduslik trükis ilmunud lugu, parim raadiolugu ja parim telelõik või saade. Hindamiskriteeriumideks on nii ajakirjanduslik probleemipüstitus ja ühiskondlik aktuaalsus kui žanriline ja vormiline meisterlikkus. Lugusid hindab tuntud ajakirjanikest ja õppejõududest koosnev žürii.