Akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise kord sotsiaalteaduste valdkonnas

Tartu Ülikooli senati 26. aprilli 2013. a määruse nr 5 "Õppekorralduseeskiri" punkti 206 alusel.
1. Akadeemilise petturlusena (edaspidi: petturlus) käsitatakse õppekorralduseeskirja (edaspidi: ÕKE) punktis 203 nimetatud juhtumit.
2. Petturluse kahtlusega juhtumite menetlemiseks moodustatakse igas teaduskonnas, instituudis ja kolledžis vastava üksuse juhi korraldusega alaline viieliikmeline komisjon. Komisjoni võivad kuuluda vastava üksuse akadeemilised töötajad ja programmijuhid.
3. Petturluse kahtlusega juhtumit menetleb selle valdkonna, teaduskonna, instituudi või kolledži komisjon, mille õppeaines petturluse kahtlusega juhtum aset leidis. Sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilase suhtes rakendab ÕKE punktis 205 sätestatud tagajärgesid sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaan.
4. Petturluse kahtlusega juhtumi avastajal on kohustus teavitada komisjoni juhtumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kolme tööpäeva jooksul juhtumi avastamisest arvates. Juhtumi teavituses tuuakse välja petturluse kahtlusega teo toime pannud üliõpilaste nimed (edaspidi: üliõpilane), juhtumi kirjeldus, petturlusele viitavad tõendid ning muude asjassepuutuvate isikute nimed koos nende seotuse kirjeldusega.
5. Kui petturluse kahtlusega juhtumi on toime pannud doktorant, esitab juhtumi avastaja eelmises punktis esitatud info vastava üksuse juhile. Üksuse juht moodustab selle juhtumi menetlemiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad sama üksuse töötajad, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
6. Komisjon teavitab üliõpilast menetlusest, esitab talle ülevaate komisjonile teadaolevatest asjaoludest ning küsib temalt juhtumi kohta selgituse kolme tööpäeva jooksul petturluse kahtlusega juhtumi teavituse saamisest arvates. Kui menetluse käigus lisandub olulisi tõendeid, annab komisjon üliõpilasele võimaluse esitada nende kohta omapoolsed selgitused kolme tööpäeva jooksul.
7. Komisjon võib menetluse käigus konsulteerida valdkonna õppekomisjoni liikmetega, juhtumi ainevaldkonnas pädeva ülikooli töötajaga ning muude asjatundjatega.
8. Komisjon peab uurima kõiki juhtumiga seotud asjaolusid igakülgselt ning objektiivselt. Kui komisjoni liige on juhtumiga vahetult seotud või muud asjaolud tekitavad kahtluse tema erapooletuses, ei osale komisjoni liige juhtumi menetlemisel. Kvoorumi tagamiseks võib vastava üksuse juht nimetada komisjonile sama juhtumi menetlemiseks uue liikme.
9. Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osaleb vähemalt kolm komisjoni liiget.
10. Akadeemilise petturluse tuvastamisel teeb komisjon õppeprodekaanile esildise üliõpilasele noomituse tegemiseks või ettepaneku teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks. Esildis või ettepanek tehakse, kui selle poolt on hääletanud üle poole otsustamisel osalenud komisjoni liikmetest. Esildises või ettepanekus esitatakse põhjendused, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes komisjon petturluse tuvastas ning millistel kaalutlustel otsustati esildis või ettepanek teha. Esildis või ettepanek esitatakse õppeprodekaanile 14 päeva jooksul üliõpilase menetlusest teavitamise päevast arvates. Komisjon võib nimetatud tähtaega mõjuval põhjusel pikendada, teavitades üliõpilast menetluse pikendamise põhjusest ning uuest tähtajast. Kui komisjon ei tuvastanud akadeemilist petturlust, teavitab komisjon üliõpilast menetluse lõpetamisest sama tähtaja jooksul. Komisjon teavitab vastava üksuse juhti ning petturluse kahtlusega juhtumi avastajat seisukohast, milleni komisjon juhtumi menetlemise tulemusel jõudis.
11. Õppeprodekaan esitab komisjoni esildise või ettepaneku enne ÕKE punktis 205 nimetatud otsuse tegemist petturluse toime pannud üliõpilasele arvamuse või vastuväidete esitamiseks kolme tööpäeva jooksul esildise või ettepaneku saamisest arvates. Õppeprodekaan võib pärast üliõpilaselt arvamuse või vastuväidete saamist tagastada sama juhtumi koos oma põhjendustega komisjonile täiendavaks menetlemiseks.
12. Õppeprodekaan teeb ÕKE punktis 205 nimetatud otsuse seitsme tööpäeva jooksul esildise või ettepaneku laekumisest arvates. Õppeprodekaan võib nimetatud tähtaega mõjuval põhjusel pikendada, teavitades üliõpilast menetluse pikendamise põhjusest ning uuest tähtajast. Otsuses tuleb põhjendada, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on petturlus tuvastatud ning millistest kaalutlustest otsuse tegemisel lähtuti.
13. Üliõpilasel on õigus õppeprodekaani otsust vaidlustada õppekorralduseeskirjas kehtestatud
korras.
14. Komisjoni, õppeprodekaani, üliõpilase ja muude asjassepuutuvate isikute vaheline suhtlus
toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Komisjon või õppeprodekaan annab
üliõpilasele komisjoni või õppeprodekaani pöördumisele vastamiseks aega kolm tööpäeva
pöördumise teatavakstegemise päevast arvates.
15. Vääritu käitumise juhtumite (ÕKE punkt 204) menetlemine toimub vastavalt käesolevale
korrale. Vääritu käitumise juhtumeid menetleb käesoleva korra punktis 2 nimetatud komisjon.
16. Käesolev kord jõustub 1. märtsil 2016.