Eesti- ja venekeelsete noorte väärtushinnangud

Andu Rämmer

Artiklile viitamine: Rämmer, A. (2023). Eesti- ja venekeelsete noorte väärtushinnangud. M. Ainsaar (toim). Muutuv ja mitmekesine Eesti Euroopa Sotsiaaluuringus. Tartu Ülikool.

Väärtuste kultuuriline olemus

Väärtused on seotud lahutamatult kultuuriga (Hofstede jt 2010, 2001, Inglehart ja Welzel 2005).

Hofstede defineerib kultuuri kui kollektiivset vaimulaadi orienteeritust, mis eristab ühte rühma kuuluvaid inimesi teistest. Kultuuri omandatakse sotsialiseerumise käigus suhtlemise teel. Seega on kultuuri näol tegemist mõttekaaslaste seas jagatud kogemustega. Hofstede (2010:6) järgi on kõigi kultuuride tuumaks väärtused, kuid nad erinevates sotsiaalsetes tingimustes kujunenud rühmade jaoks erineva tähtsusega.

Väärtused on kas vahenditeks soovitud eesmärkide (lugupeetud staatus ühiskonnas, töö eest saadav hea palk) saavutamiseks või kujutavad endast hüvesid ja seisundeid (õnn, loovus, heaolu) mida ihaldatakse nende endi pärast (Smith ja Schwartz 1997). Inglehart (Inglehart ja Welzel 2005) selgitab väärtuste muutust ühiskonnas läänelike heaoluühiskondade näitel, kus igapäevase toimetuleku pärast enam mitte muretsema pidavad nooremad põlvkonnad on orienteeritud üha enam eneseväljenduslikele eesmärkidele tähtsustades vanematest põlvkondadest kõrgemalt sallivust ning eelistades poliitikas osalemist majanduslikule kindlustundele. Schwartzi (2007) poolt loodud väärtusteooria kohaselt võtab väärtushinnangute omavahelise suhte kokku kümnest kultuurideülesest alusväärtusest koosnev ringmudel, mis on aluseks kaheks bipolaarseks teljeks koonduvale neljale kõrgema tasandi väärtusorientatsioonile. Esimesel teljel vastandub eneseületamine eneseupitamisele ja teisel avatus kogemustele alalhoidlikkusele.

Väärtuste uurijad (Hofstede jt 2010, Inglehart ja Welzel 2005, Rezsohazy 2001) on enam-vähem ühel meelel selles, et väärtused kujunevad välja noores eas sotsialiseerudes ja jäävad edasise elukäigu jooksul suures osas stabiilseks, teisenedes ainult mastaapsemate muutuste poolt esile kutsutud elusündmuste käigus. Ühiskonnas domineerivad väärtused muutuvad siis, kui tuleb leida lahendusi olulistele inimtegevust mõjutavatele põhimõttelistele probleemidele (Rämmer 2019b).

Noorte väärtuste uurimine annab aimu, millises suunas võiks väärtused ühiskonnas edaspidi areneda. Basáñez (2016) järgi kujundavad noore väärtusi esmalt kodukeskkond ja kool ning hilisemal eluteel üha enam religioon, meedia, poliitikad ja seadusandlus. Mitmekultuurilise riigina elab Eestis mitmeid rahvusi, kes on sotsialiseerunud erinevates tingimustes. Eestikeelse emakeelega inimeste kõrval elavad Eestis ka enamasti venekeelsetest piirkondadest sisserännanud ja nende järglased. Suure osa jaoks neist on endiselt esimeseks koduseks keeleks vene keel. Ühiskonna sidususe ja tulevikuperspektiivide seisukohalt on huvitav heita pilk just eri kultuuri taustaga noorte väärtustele. Varasemad uuringud näitavad, et nõukogudeaja järgsel siirdeperioodil muutusid mitmed eesti- ja venekeelsete eestimaalaste väärtushinnangud sarnasemaks (Rämmer 2017).  

See artikkel otsib vastust kahele uurimisküsimusele: (1) kuidas erinevad Eestis elavate eesti- ja venekeelsete eesti noorte väärtushinnanguid, (2) millised on eesti- kui venekeelsete noorte väärtushinnangud võrreldes Soome ja Venemaa noortega võrreldes. Venekeelsete ja eesti kodukeelega inimeste väärtushinnangud on kujunenud eri kultuurikeskkonnas ja mineviku kogemustest võiks arvata, et nende väärtushinnangud on mõnevõrra erinevad. Teisalt võib arvata, et nooremate venekeelsete eestimaalaste põlvkondade sotsialiseerumist mõjutab samasugune institutsionaalne keskkond nagu ka nende eestikeelseid eakaaslasi.

Metoodika

Eestis on Euroopa Sotsiaaluuringu raames kogutud Schwartzi teooriast lähtuvalt andmeid perioodil 2004 kuni 2021. Esmalt vaatame 10 alusväärtuse ja nendel baseeruvate kõrgema järgu väärtusorientatsioonide erinevusi eesti- ja venekeelsete 15-29 aastaste noorte seas. Seejärel võrdleme Eesti eestikeelseid (EST) ja venekeelseid (RUS) noori ka Venemaa (RF) ja Soome (FI) eakaaslastega.  Noorte väärtushinnanguid võrreldakse ka vanemate (30+) inimestega. Riikide võrdluseks kasutatakse ESS 2016. aasta andmeid, sest need on viimased, kus on ka Venemaa andmed võrreldavas andmebaasis.

Eesti- ja venekeelsete 15- kuni 29-aastaste noorte väärtushinnangute võrdlus

Joonis 1 näitab erinevusi eesti- ja venekeelsete noorte eneseupitamise orientatsiooni kuuluvates alusväärtustes saavutus ja võim. Joonis 1 näitab, et süstemaatilised erinevused ilmnevad orientatsioonis eneseupitamisele – venekeelsed vastajad olid selgelt rohkem eneseupitamisele orienteeritud, sest nad väärtustasid eestikeelsetest noortest oluliselt kõrgemalt mõlemaid eneseupitamise vundamendiks olevaid alusväärtusi – nii võimu kui saavutamist. Sama kehtib ka kui vaadata vene- ja eestikeelsete Eestis elavate noorte väärtuste erinevusi pikema aja jooksul (Lisa 1).

Joonis 1. Eneseupitamise orientatsiooni kuuluvate alusväärtuste (saavutused ja võim) võrdlus 15- kuni 29-aastaste eestikeelsete ja venekeelsete eestimaalaste võrdluses 2004–2021 (keskmised skaalal: 1 – pole üldse minu moodi … 6 – väga minu moodi. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring, autori arvutused).

 

Eneseupitamise orientatsioonile vastandub Schwartzi teoorias eneseületamise orientatsioon. Sinna kuuluvate heatahtlikkuse ja eriti kõikehaaravuse väärtustamises (Lisa1) ilmnesid kogu perioodi jooksul vaid üksikud statistiliselt olulised erinevused vene ja eesti noorte vahel. Erinevuste ilmnemisel olid eestikeelsed vastajad venekeelsetest rohkem eneseületamisele orienteeritud.

Joonis 2. Alalhoidlikkuse orientatsiooni kuuluvate alusväärtuste (turvalisus, mugandumus, traditsioonide järgimine) võrdlus 15- kuni 29-aastaste eestikeelsete ja venekeelsete eestimaalaste võrdluses 2004–2021 (keskmised skaalal: 1 – pole üldse minu moodi … 6 – väga minu moodi. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring).

 

Venekeelsed noored olid eestikeelsetest eakaaslastest rohkem alalhoidlikkusele orienteeritud, sest nad väärtustasid neist kõrgemalt turvalisust, konformsust ja traditsioonide järgimist (joonis 2). Ka varasemad Indrek Tarti (Tart jt 2012) ja Laur Lilleoja (2012) tulemused näitavad, et  eestivenelaste väärtustes on rohkem püüdlust rikkusele ning soov teisi inimesi endale allutada.

Alalhoidlikkuse orientatsioon vastandub Schwartzi teoorias kogemustele avatuse orientatsioonile. Sõltumatute rühmade t-test näitas, et kogemustele avatuses olulisi erinevusi ei ilmnenud – eesti- ja venekeelsete noorte hinnangutes hedonismi ja enesemääratlemise alusväärtuste tähtsustamises süstemaatilisi erinevusi ei olnud.

Eestimaalaste väärtushinnangute võrdlus naabermaade elanike omadega

Alljärgnevalt asetame noorte, 15- kuni 29-aastaste  eestimaalaste väärtusorientatsioonid laiemasse rahvusvahelisse konteksti ja võrdleme neid naabermaade Soome ja Vene Föderatsiooni[1] eakaaslaste ning taustal ka üle 30-aastaste kaasmaalaste omadega. Eri maade respondentide vastamisstiili ühtlustamiseks tsentreerisime nende hinnangud. Selleks lahutatasime igast väärtushinnangust respondendi kõigi 21 väärtushinnangu keskmise. Nelja väärtusorientatsiooni kahel bipolaarsel teljel kokku võtvad tsentreeritud keskmised on kujutatud joonisel 3.

Kõigi rühmade hinnangud on eneseupitamise – eneseületamise mõõtme plusspoolel ehk kõik rühmad on orienteeritud rohkem eneseületamisele kui eneseupitamisele. Kõrgeimad skoorid on soome noortel ja 30+ rühmal. Eestikeelsete noorte keskmised olid kõrgemad kui Eesti venekeelsetel noortel ning Vene noortel oluliselt madalamad (joonis 3). Näeme, et eestikeelsete noorte väärtused on sarnasemad Soome eakaaslaste omadele kui venekeelsete noorte väärtused. Eesti vene noorte hinnangud on lähedasemad Vene Föderatsiooni noorte hinnangutega.

Joonis 3. 15- kuni 29-aastaste ja üle 30-aastaste (EST – eestikeelsed eestimaalased, RUS – venekeelsed eestimaalased, FI – soomlased, RF – venemaalased) keskmised bipolaarsete väärtusorientatsioonide lõikes tsentreeritud skaaladel: eneseupitamine vs eneseületamine; alalhoidlikkus vs avatus kogemustele. Andmed: Euroopa Sotsiaaluuring, 2016, autori arvutused.

 

Alalhoidlikkuse – kogemusele avatuse dimensioonis ilmnesid suurimad erinevused eesti- ja venekeelsete noorte vahel (joonis 3). Statistilisi erinevusi noorte eestikeelsete vastajate ja nende Soome eakaaslaste positsioonide vahel ei olnud, samuti ei olnud venekeelsete eestimaalaste ja noorte venemaalaste vahelised erinevused olulised.

Ka vanemate eestikeelsete ja venekeelsete eestimaalaste väärtuste vahel olid statistiliselt olulised erinevused. Leidis kinnitust Ingleharti ja Welzeli (2005) väide nooremate vanuserühmade madalamast konservatiivsusest – joonisel 3 on vanemad inimesed kõigis maades noorematest alalhoidlikumad. Samuti on nooremad ka pisut vähem eneseületamisele orienteeritud.

Kokkuvõte

Euroopa Sotsiaaluuringu andmete analüüs toob välja mitmeid huvitavaid suundumusi erinevate kultuuriliste rühmade hinnangutes. Elutingimustes aset leidavad muutused kujundavad kõige tugevamini just sotsialiseerumiseas olevate noorte väärtusi, seega on nende eelistused sageli esimesteks indikaatoriks ühiskonnas muutuma hakkavatest väärtuseelistustest. Selles analüüsis pöörasime tähelepanu 15- kuni 29-aastaste noorte väärtustele. Peamiselt analüüsisime variatiivsust kahes bipolaarses väärtusorientatsioonide dimensioonis (avatus kogemustele vs alalhoidlikkus ja eneseupitamine vs eneseületamine).

Süstemaatilised erinevused ilmnesid eneseupitamise orientatsiooni kuuluvates alusväärtustes (võimu omamine ja saavutuste tähtsustamine), mis olid olulisemad venekeelsete noorte jaoks. Eesti noored olid seevastu enam eneseületamisele orienteeritud.

Võrdlus naabermaade noorte väärtushinnangutega tõi välja, et eestikeelsetest noortest veelgi rohkem olid eneseületamisele orienteeritud nende Soome eakaaslased ja venekeelsete eestimaalaste suhtumine oli lähedane Venemaa noorte omale, kes püüdlesid märksa rohkem eneseupitamise poole.

Kogemustele avatuse skaala alusväärtused viitavad individualistlikele ja eneseväljenduslikele eesmärkidele, mille poole inimesed püüdlevad (Welzel, 2009). Varasemad uuringud (Kaprāns jt 2022) näitavad, et noored vaatavad tulevikku optimistlikult ja väärtustavad kõrgelt uute kogemuste omandamist. Analüüs näitas, et eestikeelsete noorte väärtused ei erine venekeelsete noorte omadest, sest sellesse orientatsiooni kuuluvates väärtustes ei ilmnenud süstemaatilisi statistilisi erinevusi.

Seevastu ilmnes selge muster eesti- ja venekeelsete eestimaalaste alalhoidlikkuse orientatsiooni kuuluvate alusvääruste tähtsustamises. Kokkuvõttes olid venekeelsed noored oma eestikeelsetest kaasmaalastest rohkem alalhoidlikkusele orienteeritud.

Kõigi rühmade noored olid orienteeritud pigem kogemustele avatusele kui alalhoidlikkusele. Selles dimensioonis püüdlesid Eesti eestikeelsed noored nii venekeelsetest eestimaalastest kui ka Venemaa noortest tugevamini kogemustele avatuse poole. Samas puudusid erinevused Eesti eestikeelsete ja Soome noorte orienteerituse vahel.

Rahvusvaheline võrdlus kinnitab samade keelerühmade kultuurilist mõju - venekeelsetest eestimaalastest veelgi tugevamini olid eneseupitamisele orienteeritud Venemaa noored. Seega võib öelda, et eestimaalaste väärtused sarnanevad sarnaste minevikukogemustega kultuuriliste  rühmade omadele (vt Ainsaar ja Strenze 2019, Basáñez 2016). Ühelt poolt on Eesti eestikeelsete noorte hinnangud lähedased eneseväljenduslikke  alusväärtusi kõrgelt tähtsustavate soomlaste omadele, aga teiselt poolt on venekeelsete noorte omad väga sarnased Venemaa noorte eelistustele. Basáñez (2016) liigitab Eesti ja Soome koos teiste läänelike riikidega saavutamisele[2]  orienteeritud ja Venemaa koos õigeusklike maadega lugupidamist tähtsustavate kultuuride hulka. Saavutamist väärtustavates kultuurides  väärtustatakse kõrgelt produktiivsust ja eesmärkide saavutamist ning tähtaegadest kinnipidamist, aga ka kokkuhoidu ja säästlikkust –  igasugust töökust, mille juured on Eestis ajalooliselt domineerinud protestantlikus eetikas. Lugupidamist tähtsustavate kultuuride liikmed väärtustavad ka traditsioonide järgimist, austavad hierarhiaid, lojaalsust ja kuulekust. Sellesse gruppi kuulub koos õigeusklike maadega Venemaa. Kuna venekeelne elanikkond Eestis on kujunenud välja nõukogude perioodi sisserändajatest, siis võib neid erinevusi selgitada venekeelse kultuurikeskkonna jätkuva mõjuga. Seetõttu pole ka üllatav, et esimese koduse keelena vene keelt rääkivate sisserändajate järglaste väärtused on ka sarnasemad Venemaa eakaaslaste omadele kui eestikeelse kodukeelega noorte omad. 

Kui vanusega muutuvad inimesed kõikjal alalhoidlikumateks ja on rohkem eneseületamisele orienteeritud, siis kultuurirühmad on mõjutatud ajalooliste tegurite poolt, mis antakse noorematele põlvkondadele edasi igapäevase sotsialiseerumise kaudu.

 

Kirjandus

Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.). (2019). Väärtused kui inimvara ja nende mõju ühiskonna arengule. Tallinn: Arenguseire Keskus. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-Keskus_Väärtused-kui-inimvara_2019.pdf

Basáñez, M. (2016). A world of three cultures: honor, achievement and joy. New York: Oxford University Press.

Hofstede, G. (2001). Culture’s Consequences: Comparing Values, Behaviors, Institutions and Organizations across Nations. Teine, täiendatud väljaanne. Thousand Oaks, California: Sage.

Hofstede, G., Hofstede, G. J., Minkov, M. (2010). Cultures and organizations: software of the mind: intercultural cooperation and its importance for survival. New York: McGraw-Hill.

Inglehart, R.; Welzel, C. (2005). Modernization, cultural change, and democracy: the human development sequence. Cambridge: Cambridge University Press.

Kaprāns, M., Rämmer, A., Külm, M. L., Labanauskas, L., Rasnaca, L. (2022). Youth Study Baltic Countries 2021. Bonn: Friedrich-Ebert-Stiftung. https://library.fes.de/pdf-files/id/19168-20220509.pdf 

Lilleoja, L. (2012). Sünnikohortide alusväärtused ja nende muutumine nullindate Eestis. Aarelaid-Tart, A.; Kannike, A. (Toim.). Nullindate kultuur II: Põlvkondlikud pihtimused. (247−265). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Rezsohazy, R. (2001). Values, Sociology of. Smelser, N. J., Baltes, P. B. (toim.). International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences (16153–16158). Oxford: Elsevier Science Ltd.

Rämmer, A. (2017). Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://dspace.ut.ee/handle/10062/58658

Rämmer, A. (2019a). Väärtustes peegelduvad ühiskonna kogemused. Sirp, 5.juuli. https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/vaartustes-peegelduvad-uhiskonna-kogemused/ 

Rämmer, A. (2019b). Väärtustest ja neid kujundavatest teguritest. Akadeemia, 365 (8), 1347−1381. https://www.researchgate.net/profile/Andu-Rammer/publication/337000243_Vaartustest_ja_neid_kujundavatest_teguritest/links/5de8e01e299bf10bc3406a41/Vaeaertustest-ja-neid-kujundavatest-teguritest.pdf

Schwartz, S. H. (2007). Value orientations: measurement, antecedents and consequences across nations. Jowell, R., Roberts, C., Fitzgerald, R., Eva G. (toim.). Measuring Attitudes Cross-Nationally (169–203). Los Angeles, London, New Delhi, Singapore: SAGE Publications.

Smith, P. B., Schwartz, S. H. (1997). Values. Berry, J. W.; Kagitcibasi, C.; Segall, M. H. (toim.). Handbook of Cross-Cultural Psychology. Volume 3: Social Behavior and Applications (77–118). London: Allyn and Bacon.

Tart, I. (2008). Alusväärtused Eestis – lõimumise ressurss? Ainsaar, M.; Kutsar, D. (Toim.). Eesti Euroopa võrdlustes. (101−113). Eesti: Tartu University Press.

Tart, I., Sõmer, M., Lilleoja, L. (2012). Alusväärtused Eestis teise laine perioodil. Aarelaid-Tart, A.; Kannike, A. (toim.). Nullindate kultuur I: Teise laine tulemine. (44−70). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Welzel, C. (2009). How selfish are self-expression values? A civicness test. Journal of Cross-Cultural Psychology 20(10), 1-23.

 

Lisa 1. Kuni 29-aastaste eestimaalaste alusväärtused ja neli nendel baseeruvat kõrgema tasandi väärtusorientatsiooni keskmised (Skaala 1 – pole üldse minu moodi … 6 – väga minu moodi. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring).