HEAEesti

Heaolu arendamine on paljude ühiskondade eesmärk ning väärtuslik teaduslik uurimisteema. Inimese hea elu mõõdikuid on palju. Näiteks inimese eluga rahuolu on üheks olulisemaks individuaalse elukvaliteedi ja subjektiivse heaolu koondnäitajaks, sest väljendab inimeste üldist hinnangut oma elu erinevatele aspektidele. Eluga rahulolu põhjal saab teha järeldusi selle kohta, kui suur on lõhe kujutletava hea elu ning tegelikkuse vahel. Eluga rahulolu on eelkõige elusihtide ning nende saavutamisele antud hinnangu tulemus ning sobib hästi inimese elu üldiseks hindamiseks. Subjektiivsel eluga rahulolul on seos kõigi oluliste eluvaldkondadega nagu tervis, majanduslik toimetulek, demokraatia tunnetus riigis, sotsiaalsed suhted, töö jt.

Pikaajaliste uuringutega on võimalik teha tänapäeval kõrgetasemelisi teadusuuringuid. 2025.–2026. aasta küsitlusvoor ei ole oma olemuselt veel longituudne, kuid teeb selleks ettevalmistusi. Pikas perspektiivis on kavas kujundada sellest uuringust longituudne heaolu seire uuring, kus teatud ajalise sammuga mõõdetakse sarnaseid tunnuseid. Selleks küsitakse antud uuringus osalejatelt nõusolekut.

Image

Peamised teemad, mis 2025.–2026. aasta ankeedis on esindatud:

1. heaolu ja selle erinevate näitajate omavaheline seos rahvastiku eri rühmades,
2. inimeste digitehnoloogia kasutus ning selle mõju heaolule,
3. isiksus, vaimne tervis ja heaolu.

Teemad kujunesid uuringu teadusnõukogu ja teiste Eesti teadlaste koostöö tulemusena. Kuna tegemist on heaolu uuringuga, on oluline katta uuringus erinevad heaolu kategooriad ja neid võimalikult hästi mõõta. Selle nimel tehti palju süstemaatilist tööd ning ankeedis on küsimuste optimaalne versioon.

Digiühiskond ja selle seos heaoluga on Eestis vähe uuritud teema ja see valiti välja üle-Eestilise teadusteemade konkursi korras. Nimelt on hüpoteeside kohaselt digiühiskonnal suur mõju inimeste heaolule tänapäeva maailmas.

Isiksus, vaimne tervis ja heaolu on selle laine nn eriteema, kus anname inimestele ka konkreetset tagasisidet nende isiksuse ja selle võimalike mõjude kohta heaolule. See on ühelt poolt praktiline tagasiside ning kasu inimesele uuringus osalemise eest, kuid teisalt on isiksuse näitajad ka olulised heaolu ennustajad.

Uuringus osalevate inimeste andmete kaitse on põhjalikult läbi mõeldud ja saanud loa eetikakomiteelt. Uuringu jooksul kasutatakse vaid neid isikuandmeid, mis on möödapääsmatult vajalikud uuringu läbiviimiseks, näiteks kontakti võtmise andmed. Isikuandmete töötlemine on lubatud vaid teadusuuringute läbiviimiseks ning selle käigus tekkinud teavet hoitakse konfidentsiaalsena.

Andmete vastutav töötleja on Tartu Ülikool. Andmete arhiveerimise tingimused on kirjeldatud andmete tüüpide järgi allpool.

Uuringu ajal kasutatakse järgmisi faile:

1. Puhastatud lõplik vastustega andmebaas. Küsitlusvooru andmed on ilma otseste isikuandmeteta. Andmeid hoitakse pseudonümiseeritult ning kasutatakse analüüside tegemiseks. Neid andmeid säilitatakse teadustöö jaoks igavesti. Vastamise andmed hoitakse eraldi isikuandmetega valimi failist. Faile saab ühendada ainult vastava krüpteeritud koodiga. Ühendamine toimub ainult kas inimese enda nõusolekul või eetikakomitee loal. Nendes failides ei ole isikud tuvastatavad.
2. Algne puhastama andmefail. Hoitakse krüpteeritult ainult hädaolukordadeks kui on vaja pöörduda tagasi uuringu algandmete juurde. Seda hoitakse 5 aastat pärast andmete kogumise algust, seega selle faili puhul kuni 2030. aasta detsembrini. Juurde pääseb vaid uuringu korraldamise kitsam meeskond.
3. Anonüümne inimeste vastamiskäitumise fail andmete kogumise protsessi kohta (millal saadeti kutsed välja ja mis meetodiga, millal saabus vastus, keeldumine jms). Need säilitatakse igavesti.
4. Valimifail, mis hoitakse lahus vastamise andmetest. Seda kasutab vaid uuringu korraldamise kitsam meeskond. Hoidmine on ülikooli turvatud serveris.
5. Andmete ühendamise koodide fail, mis säilitatakse kuni kogu uuringu toimumise ajal ja 10 aastat pärast viimast lainet (st vähemalt kuni 2035. aasta detsembrini). See on selleks, et põhimõtteliselt saaks jätkata andmete kogumist ja inimeste nõusolekul teha erinevaid kõrvaluuringuid. Säilitatakse Tartu Ülikooli kaitstud Onedrive'i andmekaustas (sellest tehakse ülikooli IT osakonna poolt koopiaid, et turvata andmeid). Juurde pääsevad vaid uuringu korraldamisega tegelevad inimesed.

Uuringus osalejate isikuandmeid säilitatakse terve osalusperioodi vältel. Teiste valimis olnud inimeste isikuandmed hävitatakse kahe aasta pärast. Kaks aastat on vajalik metodoloogiliste analüüside läbiviimiseks vastanute ja mittevastanute profiilide kohta, et parandada uuringu esinduslikkust.

Andmete avaldamine ja edastamine

Uuringu andmeid avaldatakse teadusanalüüsides ainult anonümiseeritud kujul.

Andmete edastamine uurimistööks koos otsest või kaudset tuvastamist võimaldavate isikuandmetega on võimalik respondendi nõusolekul või vastava eetikakomitee nõusolekul. Inimestel on õigus igal ajahetkel paluda enda isikuandmete kustutamist.

Pikiuuringu kõiki teemasid ning struktuuri ei ole võimalik praegu veel täpselt määratleda. Siin on kirjas mõned üldised põhimõtted andmete halduseks. See kirjeldus kehtib kõigi võimalike teaduslike jätku- ja kõrvaluuringute kohta (küsitlused, teatud rühmade eriuuringud, registri andmete linkimine, Hea Eesti uuringu andmete lisamine x kogusse, eksperimendid ja muud teadusuuringud).

Andmevoor on üks uuringu kord, näiteks üks küsitlusvoor, üks eksperiment, registrite andmete liitmine jne.

1. Pikiuuringu andmete halduse üldised põhimõtted

1. Igal voorul on oma DOI ja autorid. Autorid on inimesed, kes on intellektuaalselt panustanud andmete loomisse. Autoritel on autorluse õigused, mitte rahalised õigused.
2. Uuringu andmete kasutamisel tuleb andmevoorule alati korrektselt viidata.
3. Autoritel on õigus saada kutse oma andmetel põhinevate artiklite kirjutamiseks (tekib koostöö). Juhul kui kutse saajal ei ole aega või huvi aktiivselt osaleda, võib sellest kutsest loobuda.
4. Andmeid saab kasutada, kui andmed on puhastatud ja kontrollitud.
5. Üldine põhimõte on, et anonümiseeritud andmed on kõigile teadus- või õppetööks kasutatavad, kuid üksikute andmevoorude kasutajaskond võib sõltuda eetikakomitee poolt antud loast andmevooru kasutamisele (näiteks vooru nr x eriprojekt on kasutamiseks esialgu vaid meeskonnale C).
6. Info andmebaasi olemuse ja kasutamise reeglite kohta on üleval uuringu kodulehel.

7. HeaEesti uuringuga seotud andmevoorude algandmeid arhiveeritakse üldjuhul pikiuuringu juures.

2. Andmete avaldamine

Uuringu andmeid publitseeritakse ainult anonümiseeritud kujul.

Andmete edastamine ja lisamine

Andmete edastamine toimub kas teadustööks või õppetööks. Andmeid väljastatakse lähtudes minimaalsuse printsiibist. Juhul kui andmete väljastamiseks on vaja teha lisatööd (näiteks eelnevalt liita mingite muude andmetega), võib olla vajalik sõlmida kokkulepe töö finantsilise poole katmiseks, töö mahus ja ajas.

Andmete edastamine toimub kahel võimalikul viisil.

1. Anonümiseeritud andmete edastamine. Sellised andmed on kasutamiseks laiale teadlaskonnale. Seni kuni uuringul ei ole finantse veebis andmete edastamiseks, tuleb selleks pöörduda uuringu meeskonna poole. Taotluse vorm selleks on uuringu veebilehel. Täielikult anonümiseeritud andmeid võib välja anda (aga ei pea) lepingu alusel teistele osapooltele. Uuringu meeskond tagab andmete täieliku anonümiseerimise enne väljastamist.
2. Andmete edastamine või lisamine koos otsest või kaudset tuvastamist võimaldavate isikuandmetega on võimalik respondendi nõusolekul, eetikakomitee või andmekaitse Inspeksiooni nõusolekul.

Isikuandmete edastamisel sõlmitakse teise poolega konfidentsiaalsusleping. Leping sisaldab informatsiooni, et andmeid ei avaldata isikustatud kujul ja kasutatakse ainult teadustöö jaoks. Selle teadustöö tulemused arhiveeritakse üldjuhul Hea Eesti uuringu juures. Igast uuringust jääb valimi juurde vastav märge.

Isikuandmetega informatsiooni edastatakse teadlastele, kellel on selleks vastav eetikakomitee või andmekaitse inspektsiooni luba. Uuringu eesmärgi täitmiseks võidakse küsida täiendavaid nõusolekuid. Isikuandmetega informatsiooni võib edastada avaliku huvi alusel (eetikakomitee või AKI luba).

3. Andmekoguga seotud andmete kogumise taotluste menetlemise protsess

See kirjeldus kehtib kõigi võimalike teaduslike jätku- ja kõrvaluuringute kohta (küsitlused, teatud rühmade eriuuringud, registri andmete linkimine, Hea Eesti uuringu andmete lisamine, eksperimendid ja muud teadusuuringud).

1. Jätku-uuringu taotleja võtab (jooksvalt) ühendust Hea Eesti meeskonnaga lühikeseks konsultatsiooniks jätku-uuringu tehnilise võimalikkuse küsimustes. See võiks toimuda soovitavalt hiljemalt 3–4 kuud enne plaanitava uuringu algust. Selleks on olemas ka vorm uuringu lehel.
   Minimaalsena on vaja teada, a) kes hakkab uuringut tegema – vastutav täitja; b) milliste rahaliste vahenditega; c) mis on uuringu teema, d) millist infot soovitakse paneeluuringust (valim, valimi väljavõte, sisu).
2. Uuringu juures olev vähemalt kolmest inimesest koosnev pikiuuringute ekspertkogu arutab vajadusel ettepanekut, võttes arvesse tehnilisi võimalusi, paneeluuringu vastajakoormust ning teaduseetika eripärasid. Vastus taotlusele saadetakse üldjuhul seitsme tööpäeva jooksul (va puhkuste perioodid jne).
3. Pärast positiivse tagasiside saamist punkt 1 osas teeb jätku-uuringu taotleja vajadusel taotluse vastavale eetikakomiteele või AKI-le andmete kogumiseks.
4. Pärast positiivset eetikakomitee või AKI otsust toimuvad vajalikud tegevused.
5. Arhiveerimine. Pärast paneeluuringuga seotud uuringu andmete kogumist vormistavad üldjuhul uuringu vooru autorid oma andmeid kirjeldavad failid ja meta-andmed koos originaalse andmefailiga ette paneeluuringu arhiivi andmiseks (täiendavad juhised projektist sõltuvalt). Andmete omapärast tingitult on siin erinevaid võimalusi, kuid minimaalne on info, mis sisaldab teavet selle kohta, milliste inimestega millised uuringud läbi viidi, kes viis, kus või kellel on juurdepääs algandmetele.
6. Andmete avaldamisel kehtivad punkt 2 all kirjeldatud põhimõtted.

Eesti pikiuuringu eesmärk on teha koostööd teiste rahvusvaheliste uuringutega.

Siin on nimekiri mõnedest teistest tunnustatud pikiuuringutest:

• Soomes - https://sites.utu.fi/seurantatutkimus/en/front-page/
• Austraalias - https://melbourneinstitute.unimelb.edu.au/hilda#who
• Saksamaa - https://www.gesis.org/en/gesis-panel
• Suubritannia - https://www.understandingsociety.ac.uk/
• Rahvusvaheline ESS uuringuga seotud CRONOS - https://www.europeansocialsurvey.org/methodology/methodological-research/modes-data-collection/cronos