HEAEesti

Heaolu arendamine on paljude ühiskondade eesmärk ning väärtuslik teaduslik uurimisteema. Inimese hea elu mõõdikuid on palju. Näiteks inimese eluga rahuolu on üheks olulisemaks individuaalse elukvaliteedi ja subjektiivse heaolu koondnäitajaks, sest väljendab inimeste üldist hinnangut oma elu erinevatele aspektidele. Eluga rahulolu põhjal saab teha järeldusi selle kohta, kui suur on lõhe kujutletava hea elu ning tegelikkuse vahel. Eluga rahulolu on eelkõige elusihtide ning nende saavutamisele antud hinnangu tulemus ning sobib hästi inimese elu üldiseks hindamiseks. Subjektiivsel eluga rahulolul on seos kõigi oluliste eluvaldkondadega nagu tervis, majanduslik toimetulek, demokraatia tunnetus riigis, sotsiaalsed suhted, töö jt.

Pikaajaliste uuringutega on võimalik teha tänapäeval kõrgetasemelisi teadusuuringuid. 2025.–2026. aasta küsitlusvoor ei ole oma olemuselt veel longituudne, kuid teeb selleks ettevalmistusi. Pikas perspektiivis on kavas kujundada sellest uuringust longituudne heaolu seire uuring, kus teatud ajalise sammuga mõõdetakse sarnaseid tunnuseid. Selleks küsitakse antud uuringus osalejatelt nõusolekut.

Image

Peamised teemad, mis 2025.–2026. aasta ankeedis on esindatud:

1. heaolu ja selle erinevate näitajate omavaheline seos rahvastiku eri rühmades,
2. inimeste digitehnoloogia kasutus ning selle mõju heaolule,
3. isiksus, vaimne tervis ja heaolu.

Teemad kujunesid uuringu teadusnõukogu ja teiste Eesti teadlaste koostöö tulemusena. Kuna tegemist on heaolu uuringuga, on oluline katta uuringus erinevad heaolu kategooriad ja neid võimalikult hästi mõõta. Selle nimel tehti palju süstemaatilist tööd ning ankeedis on küsimuste optimaalne versioon.

Digiühiskond ja selle seos heaoluga on Eestis vähe uuritud teema ja see valiti välja üle-Eestilise teadusteemade konkursi korras. Nimelt on hüpoteeside kohaselt digiühiskonnal suur mõju inimeste heaolule tänapäeva maailmas.

Isiksus, vaimne tervis ja heaolu on selle laine nn eriteema, kus anname inimestele ka konkreetset tagasisidet nende isiksuse ja selle võimalike mõjude kohta heaolule. See on ühelt poolt praktiline tagasiside ning kasu inimesele uuringus osalemise eest, kuid teisalt on isiksuse näitajad ka olulised heaolu ennustajad.

Uuringus osalevate inimeste andmete kaitse on põhjalikult läbi mõeldud ja saanud loa eetikakomiteelt. Uuringu jooksul kasutatakse vaid neid isikuandmeid, mis on möödapääsmatult vajalikud uuringu läbiviimiseks, näiteks kontakti võtmise andmed. Isikuandmete töötlemine on lubatud vaid teadusuuringute läbiviimiseks ning selle käigus tekkinud teavet hoitakse konfidentsiaalsena.

Andmete vastutav töötleja on Tartu Ülikool. Andmete arhiveerimise tingimused on kirjeldatud andmete tüüpide järgi allpool.

Uuringu ajal kasutatakse järgmisi faile:

1. Puhastatud lõplik vastustega andmebaas. Küsitlusvooru andmed on ilma otseste isikuandmeteta. Andmeid hoitakse pseudonümiseeritult ning kasutatakse analüüside tegemiseks. Neid andmeid säilitatakse teadustöö jaoks igavesti. Vastamise andmed hoitakse eraldi isikuandmetega valimi failist. Faile saab ühendada ainult vastava krüpteeritud koodiga. Ühendamine toimub ainult kas inimese enda nõusolekul või eetikakomitee loal. Nendes failides ei ole isikud tuvastatavad.
2. Algne puhastama andmefail. Hoitakse krüpteeritult ainult hädaolukordadeks kui on vaja pöörduda tagasi uuringu algandmete juurde. Seda hoitakse 5 aastat pärast andmete kogumise algust, seega selle faili puhul kuni 2030. aasta detsembrini. Juurde pääseb vaid uuringu korraldamise kitsam meeskond.
3. Anonüümne inimeste vastamiskäitumise fail andmete kogumise protsessi kohta (millal saadeti kutsed välja ja mis meetodiga, millal saabus vastus, keeldumine jms). Need säilitatakse igavesti.
4. Valimifail, mis hoitakse lahus vastamise andmetest. Seda kasutab vaid uuringu korraldamise kitsam meeskond. Hoidmine on ülikooli turvatud serveris.
5. Andmete ühendamise koodide fail, mis säilitatakse kuni kogu uuringu toimumise ajal ja 10 aastat pärast viimast lainet (st vähemalt kuni 2035. aasta detsembrini). See on selleks, et põhimõtteliselt saaks jätkata andmete kogumist ja inimeste nõusolekul teha erinevaid kõrvaluuringuid. Säilitatakse Tartu Ülikooli kaitstud Onedrive'i andmekaustas (sellest tehakse ülikooli IT osakonna poolt koopiaid, et turvata andmeid). Juurde pääsevad vaid uuringu korraldamisega tegelevad inimesed.

Uuringus osalejate isikuandmeid säilitatakse terve osalusperioodi vältel. Teiste valimis olnud inimeste isikuandmed hävitatakse kahe aasta pärast. Kaks aastat on vajalik metodoloogiliste analüüside läbiviimiseks vastanute ja mittevastanute profiilide kohta, et parandada uuringu esinduslikkust.

Andmete avaldamine ja edastamine

Uuringu andmeid avaldatakse teadusanalüüsides ainult anonümiseeritud kujul.

Andmete edastamine uurimistööks koos otsest või kaudset tuvastamist võimaldavate isikuandmetega on võimalik respondendi nõusolekul või vastava eetikakomitee nõusolekul. Inimestel on õigus igal ajahetkel paluda enda isikuandmete kustutamist.

Eesti pikiuuringu eesmärk on teha koostööd teiste rahvusvaheliste uuringutega.

Siin on nimekiri mõnedest teistest tunnustatud pikiuuringutest:

• Soomes - https://sites.utu.fi/seurantatutkimus/en/front-page/
• Austraalias - https://melbourneinstitute.unimelb.edu.au/hilda#who
• Saksamaa - https://www.gesis.org/en/gesis-panel
• Suubritannia - https://www.understandingsociety.ac.uk/
• Rahvusvaheline ESS uuringuga seotud CRONOS - https://www.europeansocialsurvey.org/methodology/methodological-research/modes-data-collection/cronos