Homme kaitseb doktoritööd Marianne Leppik

3. detsembril kell 10.00 kaitseb Marianne Leppik doktoriväitekirja ”Eesti venekeelse elanikkonna segmenteeritud integratsioon ja vahendatud hargmaisus” (“The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations”) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks meedia ja kommunikatsiooni erialal. Juhendaja prof Triin Vihalemm, oponent dr Koen Leurs, Utrechti Ülikool, Holland.

Eesti venekeelse elanikkonna puhul on tegemist sisemiselt heterogeense rahvastikurühmaga, keda ühendab küll ühine keel, ent kelle kohanemine Eesti ühiskonnas on aset leidnud eri viisidel. Kuigi neid erinevusi on uuritud varemgi, näiteks on lõimitust vaadeldud eeskätt riigispetsiifilise kapitali nagu kodakondsus ja keeleoskus abil (vt Lauristin 2012, Rikmann jt 2013), siis minu doktoritöö pakub välja detailsema empiirilise mudeli kirjeldamaks venekeelse elanikkonna lõimumise viise. Doktoritöös võetakse lõimumise lahtimõtestamisel arvesse venekeelse elanikkonna meedia kaudu vahendatud  hargmaisust ehk eri meediaruumides osalemist ning piiriüleste (virtuaalsete) sidemete alahoidmist.

Lõimumise ja hargmaisuse vahelisi seoseid ei ole Eesti kontekstis senini põhjalikult analüüsitud. Lõimituse aspektist on Venemaa mõju peetud kui mitte ohtlikuks, siis kindlasti mitte kohalikku lõimumist toetavaks. Käesolevast doktoritööst selgub, et opereerimine erinevates kultuuri- ja inforuumides ning laialdane venekeelse ja –maise meedia jälgimine ja kommunikatsioonipraktikad suhestuvad kohaliku lõimitusega erinevalt. See tähendab, et kohalik lõimitus ja meedia kaudu vahendatud hargmaisus on omavahel seotud, ent see vastastikmõju avaldub lõimrühmades erinevalt ning sõltub ka lõimrühmadele kättesaadavatest ressurssidest ja nende kasutamisest.

Doktoritöö tulemused osutavad, et Eesti venekeelse elanikkonna saab tinglikult jagada neljaks.
Multiaktiivne kosmopoliitne lõimrühm on tugevasti lõimitud kõikidesse ühiskonna sfääridesse, omab mitmekesist meediamenüüd ja suhtlusvõrgustikku, mis võimaldab aktiivselt ühiskonnaelus kaasa rääkida. Institutsionaalselt lõimunud usaldavad riigi institutsioone, neil on kõrgem haridus ning stabiilne majanduslik olukord, ent ebapiisav riigikeele oskus võib ühiskonnaelus osalemist pärssida. Kui regulaarne uudiste jälgimine hoiab kursis kohaliku eluga, siis venekeelse meedia  jälgimine toidab hargmaisust ning võimaldab seeläbi säilitada ja arendada ajaloolis-kultuurilist identiteeti. Kolmas ehk etnokultuuriline lõimrühm paistab silma tugeva etnokultuurilise identiteediga ning lööb aktiivselt kaasa kodanikuühiskonnas. Samal ajal Venemaa kodakondsus ning Venemaaga seotud meedia- ja kommunikatsioonipraktikad ei toeta kohaliku poliitilise- ja kodanikuidentiteedi arengut ega suhteid põhirahvusega, ent seostuvad kohaliku tasandi kollektiivsete tegevustega ning hoiavad seeläbi ühiskonda sidustatuna. Neljast lõimrühmast problemaatilisim on nõrgalt lõimunud, kel puudub ligipääs ressurssidele, misläbi ühiskonnaellu kaasatud olla. Selle rühma hargmaisust, aga ka ühiskondlikku passiivsust toetavad meelelahutuslikku laadi tegevused virtuaalruumis, eeskätt sotsiaalmeedias.

URI: http://hdl.handle.net/10062/70189

Toimumiskoht: videosilla vahendusel (MS Teams).