Autor:
/Unsplash

Instituudi teadlased koostavad kriisivalmiduse heade praktikate atlast üleeuroopalise projekti raames

Instituudi riski ja kerksuse uurimisrühm aitab SYNERGIES projekti raames arendada kriisivalmiduse lahendusi, mis hoiavad hädaolukorda sattunud inimeste elu, tervist ja vara.

Kriisivalmidus on inimeste ja asutuste valmisolek olukordadeks, kui äärmuslike olude tõttu on meie tavapärane elu halvatud või ohustatud. Et edendada kriisivalmidust, on vaja teada, missugused elanikkonna rühmad on haavatavad ning kuidas edastada neile selgeid sõnumeid ja juhiseid. SYNERGIES projekti üheks ülesandeks on seega kaardistada kriisidega seotud osapooli ning testida ja täiustada varasemaid lahendusi. Ühiskonnateaduste instituudi poolt panustavad projekti kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru, kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson, sotsiaalse heaolu uuringute teadur Oliver Nahkur, kriisisotsioloogia nooremteadur Kristi Nero ja tudengid.

Eelnevate kogemuste analüüs näitas, et traditsioonilised kriisikommunikatsiooni viisid, näiteks inimeste informeerimine infovoldikute abil, ei valmista neid piisavalt kriisiolukordadeks. Paremaks toimetulekuks on vaja motiveerida ühiskonnaliikmeid teha omavahel koostööd. Üks võimalus on suunata inimesi koostama enda kogukonna kriisihaldusplaane ehk kokkuleppeid, kuidas kriisiolukorras käituda ja üksteist aidata. Kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru sõnul on see eriti oluline Eesti piirkondade puhul, kus ametliku abi saamine võib võtta rohkem aega. Ametlik kriisihaldusvõrk vajab omakorda ka vabatahtlike panust. 

Lisaks koolitatud vabatahtlikele, kellel on kindel roll kriisiennetustöös või hädaolukorrale reageerimisel, võetakse projektis luubi alla ka spontaansete vabatahtlike tegevust. Need on inimesed, kes jõuavad tihti esimesena sündmuskohale ning tahavad spontaanselt aidata ja jagada vajalikku teavet, ilma et nad oleksid seotud ametiasutustega. Et kriisiolukorras võimalikult efektiivselt kasutada seda väärtuslikku inimressurssi, uurivad teadlased, millised on spontaansete vabatahtlike ja ametlike kriisihaldusorganisatsioonide parimad koostööpraktikad.  

Projektis võetakse arvesse erinevate riikide kogemusi ja kohandatakse neid nii, et välja töötatud lahendusi saaks rakendada ka mujal

Näiteks meie varasemas Horisont 2020 projektis BuildERS ja Päästeametiga koostööprojektis oleme välja töötanud kriisihaavatavuse hindamise vahendi, mis on kriisiplaneerimises osalejatele kättesaadav Eesti kriisiõppuse platvormil. Projektis selgitamegi, kuidas see hindamisvahend võiks toimida teistes maades hädaolukorras haavatavate tuvastamisel ja neile abi korraldamisel,"

ütleb uurimisrühma juhendaja Kati Orru.

36 kuud kestva projekti tegevused hõlmavad 17 partnerit teadusasutustest ja ettevõtetest, kriisihaldusasutustest ja vabakonna esindajaid. Eestist on projekti kaasatud veel Eesti Päästeamet ja maakondlikud arenduskeskused.

Veebiloeng „The Truth about Deception and AI“

22. märtsil kell 18.00-19.00 toimub professor Derek Hanseni (Birgham Young University, USA) avalik veebiloeng „The Truth about Deception and AI“. 
ESS kiri

ESS infokiri | veebruar 2024

üti

Avalik loeng desinformatsiooni kujundamisest sotsiaalmeedias