Internetiturvalisuse õppus DigiÄKK täitis Tähtvere pargi õpihimuliste koolieelikutega

Eile, 13. mail oli Tähtvere park täis rõõmsaid lapsi ja elevil tudengeid, sest toimus esimene koolieelikutele suunatud digiturvalisuse välkõppus ehk DigiÄKK.

Juba enne ürituse ametlikku algust oli Tähtvere pargis suur melu: ligi 200 lasteaialast laulis kaasa taustaks mängivatele lastelauludele ja iseeneslikult hakkasid rühmad mängima ringmänge. Nendega koos lõbutsesid ka kassikostüümides päevajuhid ja Tartu Ülikooli maskott Tiksu. Kuigi Tiksu oli enamikele lastele võõras tegelane, tundsid nad tema vastu huvi ning tahtsid temaga koos tantsida ja pilti teha.

Kui kassid olid tervitussõnad öelnud ja lastega kiire tantsu teinud, oli aeg asuda õppima digiturvalisuse kohta. Kümme rühma Tartu erinevatest lasteaedadest said kokku mängida kümmet mängu, mis õpetasid neid internetis turvalisemalt tegutsema. Mänge viisid läbi tulevased õpetajad ja noorsootöötajad, kes läbivad kevadsemestril ainet “Meediapädevuste mänguline arendamine”.

Digiteemade õppimine ilma digivahenditeta

Kuigi ürituse fookus oli internetil ja ekraanil toimuval, ei olnud kohapeal ühtegi ekraani. Õppimine toimus hoopis läbi eakohaste ning arutlema ja liikuma kutsuvate mängude. Näiteks tuli lastel otsustada, kas mängujuhendaja luges ette kahjuliku või kasuliku veebisisuga seotud lause, ning oma vastusest märku anda kokkulepitud liigutusega. Lisaks said koolieelikud tutvust teha erinevate reklaamide, veebipolitseiniku töö, küberkiusamise ja isiklike andmete jagamise riskidega. Pargis kostuv laste kilkamine, rõõmsad näod ja uudishimulikud silmad andsid aimu, et osalejad nautisid üritust ja uute teadmiste saamine oli osavalt mängudesse põimitud.

Taolise ürituse vajalikkusest ja huvist veebiturvalisuse vastu andis märku see, et nii suursündmuse harjutuspäeva kui ka DigiÄKK-i kohad said registreerumisel täis juba pooleteise tunniga. Proovipäeval said üliõpilased Ristikheina lasteaias enda väljamõeldud mänge esimest korda katsetada, et neid vajadusel lihvida. Aine vastutavate õppejõudude Maria Murumaa-Mengeli ja Inger Klesmenti sõnul on sellise ürituse korraldamisel proovipäev ülioluline.

“Siin on tudengeid, kes on alles oma õpingute alguses ja mõnel võib-olla pole olnud pikalt kokkupuudet väikeste lastega. Nad ei kujutagi ette, mida lapsed teavad või ei tea, kuidas nendega rääkida ja milline on nende meediamaailm. Seda kõike saab õppida sõna otseses mõttes “probleemipõhises” õppes – kui näed, et mängus osalev laps ei saa sinust aru, pead käigu pealt tegevuse ümber tegema,”

selgitas Murumaa-Mengel.

Digiteemad murravad jõuliselt laste eludesse

Lisaks tudengitele ja lasteaialastele pakkus üritus elevust ka õpetajatele, kes suhtusid üliõpilastesse kui tulevastesse kolleegidesse ja olid isegi pisut kadedad, et nemad õpingute ajal selliseid asju proovida ei saanud. Üritus võimaldas neilgi oma mängude pagasit ja teadmisi täiendada.

Tähepärlite rühmaga üritusele tulnud Tartu Karlova Lasteaia õpetaja Airi Koorberg rääkis, et lasteaialapsed puutuvad digivahenditega kokku aina enam. “Neil kõigil on telefonid, neil on tahvelarvutid. Mõnel on lausa kaks telefoni – üks laeb, teist kasutab. Kui lasteaiast koju lähevad, siis sukelduvad nendesse seadmetesse,” kirjeldas Koorberg. Tema sõnul võiksid lapsevanemad nutivahendite otsmisel lastega neist teemadest rääkida ja jälgida, mida laps näiteks YouTube’ist vaatab. Koorberg lisas, et lapsed mängivad digivahendites ka mänge, mis pole neile eakohased, kuid ei saa aru, et see ei mõju neile hästi. Ta tõi näite, et lapsed näevad digivahendite kasutamise tõttu õudusunenägusid. Sestap on tema sõnul taolised üritused väga olulised.

Pikaaegse õpetajakogemusega Kristiina Ess, kes oli üritusel Tartu Lasteaia Hellik Haldjate rühmaga, nõustus, et internet ja digivahendid pakuvad lastele huvi. Kui enne üritust üheskoos olulisemad mõisted üle vaadati, sai selgeks, et laste teadmised digiturvalisusest on paraku väga erineval tasemel. Ess rääkis, et nende rühmas on digiteemadest varasemalt juttu olnud näiteks seoses arvutimängude mängimisega ning kasutajate ja paroolide jagamisega. “Sellised üritused on olulised, sest internetiajastu tuleb nii jõudsalt peale, et on hea, kui lapsed on kursis nende teemadega, eriti küberkiusamine ja muuga, mis neil koolis ees ootab,” rääkis Ess.

Esimene DigiÄKK ei jää kindlasti viimaseks

Õppejõudude Murumaa-Mengeli ja Klesmenti sõnul õnnestus üritus väga hästi ja tegelikult isegi paremini, kui nad olid ette kujutanud. Praegu on aine “Meediapädevuste mänguline arendamine” planeeritud kolmeks aastaks ja õppejõududel on plaanis DigiÄKK-i koraldada ka järgnevatel aastatel.

“Olen juba vaimselt valmistunud, et ostan järgmisel aastal uue õhupalli number viiega,”

sõnab Klesment, viidates registreerimislaua juures lendlevatele numbrikujulistele õhupallidele, mis moodustavad praeguse aastanumbri.

Kuigi kõik on ühel meelel, et taoline üritus on väga vajalik ja esimene DigiÄKK õnnestus väga hästi, tõdevad õppejõud, et taolise kursuse ja ürituse läbi viimine pole lihtne. “Sellist kursust on tunduvalt raskem teha kui kursust, kus on 16 kohtumist ning iga kord loetakse õpilastele ette loeng ja loodetakse, et see jutt maagiliselt transformeerub praktiliseks teadmiseks,” lausub Murumaa-Mengel. Õppejõudude jaoks oli paras väljakutse ka kontrolli ära andmine ja tudengite usaldamine, sest kui üks lüli kaob ära, on kogu süsteem katki. Ürituse järel olid õppejõud aga ühel meelel, et üliõpilaste üle võib uhke olla ning Klesment ja Murumaa-Mengel ootavad juba pikisilmi järgmist DigiÄKK-i.

Üritust toetasid Tartu Ülikool, Lasteabi, Tartu2024 ja Autospirit ning rahastas Balti Infohäirete Sekkekeskus (BECID) ja TÜ tulevikuoskuste arendamise õppeainete konkursifond.

Tekst: Annaliisa Post