JÄRELVAADATAV: Töökäte nappust saab leevendada ka ulatusliku sisserändeta

Ehkki seni on arvatud, et töökäte nappust Eestis aitab leevendada vaid välistööjõud, ei ole see ainus tee. RITA-ränne projekti värskes aruandes leiti, et tulevikus ei sõltu Eesti tööturg ulatuslikust sisserändest. Üks lahendus on üleminek ühtsele Eesti koolile, mis aitab paremini lõimuda ja tööturule jõuda siin juba elavatel eesti keelest erineva emakeelega noortel. Veebikonverentsil „Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile“ tutvustavad teadlased muu hulgas viit mudelit, kuidas edukalt ühtsele Eesti koolile üle minna.

2017. aastal ilmunud Eesti inimarengu aruandes „Eesti rändeajastul“ märgiti, et rahvaarvu vähenemist on võimalik kompenseerida sündimuse suurendamise ja sisserändega.

Tartu Ülikooli professori, akadeemiku ja RITA-ränne projekti juhi Tiit Tammaru sõnul näitavad RITA-ränne projekti käigus tehtud analüüsid, et rahvastiku vähenemine ei tähenda automaatselt töötavate inimeste arvu vähenemist.

„Esiteks ei pruugi meil tulevikus olla vaja nii palju töökäsi, sest olemasolevate töötajate tootlikkus kasvab ja suure osa tööst teevad ära tehnoloogilised lahendused. Teiseks vähendab ulatusliku sisserände vajadust haridustaseme ja pensioniea kasv ning eesti keelest erineva emakeelega inimeste veelgi parem lõimumine. Kolmandaks saab tööturu probleeme osaliselt lahendada ajutise tööjõu kasutamisega. Seepärast on RITA-ränne projekti üks põhijäreldustest see, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks,“ rääkis Tammaru.

Projekti käigus töötati välja ka rändekalkulaator, mis annab vajaliku tööriista tööturu planeerimiseks, ning rände kulumudel, mis arvutab välja sisserändajate kulu ja tulu riigile. „Rände kulumudel näitab, et tööränne on Eesti riigile majanduslikult kasulik. Mida kõrgema haridusega on töörändaja, seda suurem on tema panus riigieelarvesse,“ rääkis Tammaru.

Näiteks kolmekümneaastaselt Eestisse tulnud ja siin kümme aastat töötanud keskharidusega mees maksab Eestis töötamise ajal riigieelarvesse 220 000 eurot rohkem makse, kui saab sealt finantseeritud toetusi ja teenuseid.

RITA-ränne projekti teine põhijäreldus on see, et kuigi Eesti on rahvusriik ning riigi toimimise mõte on eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmine läbi aegade, võidavad kõik sellest, kui ühiskonna sidusus kasvab ning kõik Eestis elavad inimesed olenemata oma rahvusest või emakeelest suudavad tänapäevases avatud ja tihedalt põimunud maailmas edukalt hakkama saada.

Projekti autorid näevad lõimumise võtmelahendust koolis kui miniühiskonnas, mis seob lapsi, vanemaid ja kogukondi, ning pakuvad välja viis mudelit, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda.

„Küsimus on iga õppija ja iga inimese potentsiaali avamises ja aluse loomises edukale tööelule,“ rääkis Tammaru. „Varem me ei teadnud, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda, nüüd on meil tänu haridusteadlaste põhjalikule uurimusele olemas konkreetsed mudelid ja tööriistad. Meil on nüüd veel selgemad argumendid, miks ühtne Eesti kool on mõistlik. Varasem arutelu on olnud keelepõhine ja rõhutanud probleeme, nüüd oskame paremini öelda, mida on nii Eesti riigil kui ka inimestel sellest võita.“

Projekti käigus töötati välja terve hulk tööriistu koolidele ja kohalikele omavalitsustele, et aidata targalt ja läbimõeldult välismaalasi kogukonda lõimida – alates eesti keele õppest ja lõpetades juhistega, kuidas käsitleda tundlikke ajalooteemasid. Mudelid töötati välja koostöös mitme kooliga, arvestades kohalikke olusid.

Tammaru sõnul on rahvuslike ja keelepõhiste erinevuste taastootmise vähendamiseks vaja teha haridussüsteemis hästi läbi kaalutud poliitilisi otsuseid. „Selleks, et teisest rahvusest noored ei lahkuks parema hariduse ja töö saamiseks välismaale ning et meie tööturg ei sõltuks sisserändest, on oluline minna üle ühtsele Eesti koolisüsteemile, kus õpivad võimalikult palju koos erinevad lapsed, sõltumata vanemate emakeelest. Konkreetsed lahendused on erinevad sõltuvalt kooli asukohast. Koos õppimisest on aga kasu kõigile, ka eesti emakeelega noortele, kes asuvad tööle avatud maailmas ning suhtlevad muust rahvusest inimestega enam kui ükski varasem põlvkond,“ rõhutas Tammaru.

Tutvu lõppraporti ja haridusvaldkonna raporti materjalidega projekti RITA-ränne kodulehel ranne.ut.ee. 

Konverentsi saab jälgida Worksupi keskkonnas (parool: ritaranne).

Lisateave:
Tiit Tammaru, RITA-ränne projekti juht, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik, 737 6842, tiit.tammaru@ut.ee
Helin Vaher, OÜ Agenda Public Relations asutaja ja partner, 5340 8556, helin.vaher@agendapr.ee