Kadri Soo kaitseb doktoritööd „School as a source of child subjective well-being in the framework of children’s rights: perspectives of children and young adults“

13. juunil kell 14.15 kaitseb Kadri Soo sotsioloogia erialal doktoritööd „School as a source of child subjective well-being in the framework of children’s rights: perspectives of children and young adults“ („Kool lapse subjektiivse heaolu allikana laste õiguste raamistikus: laste ja noorte täiskasvanute vaade“).

Juhendaja:
kaasprofessor Dagmar Kutsar, Tartu Ülikool
                    
Oponent:
professor Sabine Andresen, Frankfurdi Goethe Ülikool (Saksamaa)

Kokkuvõte
Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal, võttes riigina kohustuse kooskõlastada seadused konventsioonis sõnastatud õigustega ja arendada lapse heaolu tagavaid meetmeid. Laste subjektiivse heaolu uuringud on suhteliselt uus teadmusvaldkond, kus laste heaolu käsitletakse lapse õiguste konventsiooni normatiivses raamistikus. Käesolev doktoritöö keskendub laste subjektiivsele heaolule koolis kui laste jaoks olulisele eluvaldkonnale. Uurimuse empiiriliseks aluseks on 8-aastaste laste hinnangud rahvusvahelises laste subjektiivse heaolu uuringus ISCWeB, 12-aastaste laste fookusgrupiintervjuud ja noorte täiskasvanute tagasivaatelised arvamused oma koolielust. Uurimuse teoreetiliseks lähtekohaks on lapsepõlvesotsioloogiline suund sotsioloogias, mille kohaselt laps on aktiivne sotsiaalne tegutseja, kellel on oma vanusele vastav kompetentsus ja usaldusväärsus arvamustes ning hinnangutes. Doktoriuurimuse eesmärgiks oli välja selgitada laste subjektiivset heaolu suurendavad ja kahandavad aspektid lapse õiguste täidetuste raamistikus. 
Uurimusest selgusid järgmised olulised tulemused: 
1.    Heaolu on subjektiivselt kõrgem nendel lastel, kelle õigused on paremini täidetud. Selgus, et juba 8-aastased, kes tundsid end kodus ja koolis hoolituna, austatuna ning turvaliselt, olid kõrgema subjektiivse heaolu hinnanguga kui need lapsed, kes end nii ei tundnud. 
2.    Eesti lapsed on küll tublid PISA testi sooritajad, kuid maade võrdluses ühed kriitilisemad koolikeskkonna suhtes. Teiste riikidega võrreldes langeb Eesti laste koolimeeldivus vanusega enam. Doktoritööst ilmnes, et Eesti koolis jääb vajaka laste arvamusega arvestamise ning koolieluga seotud otsustusprotsessidesse kaasamise praktikast. Suur õppetöökoormus ning akadeemilise edukuse ootus paneb lapsi tundma end „õpimasinana“ ja kahandab nende koolirõõmu.
3.    Probleemid seoses kooliga on ajas püsivad, st uurimuses selgusid praeguste ja endiste kooliõpilaste vastustes sarnased jooned. Näiteks koolikiusamine ja vähene abi sel puhul, samuti autoritaarne ja ebaõiglane kohtlemine kahandasid laste ja noorte täiskasvanute (tagasivaatelistes) hinnangutes nende eneseväärikust, õpimotivatsiooni ja kuuluvustunnet koolis. 

Kokkuvõtvalt näitas doktoritöö, et laste heaolu on tagatud ja nende akadeemiline areng toimub paremini sõbralikus, toetavas ja kaasavas koolikeskkonnas. See aga eeldab täiskasvanutelt/õpetajatelt suuremat laste õiguste teadvustamist ja nendega arvestamist.

Simone Eelmaa kaitseb doktoritööd „The social categorization of sexual abuse“

23. aprillil kell 14.15 kaitseb Simone Eelmaa sotsioloogia erialal doktoritööd „The social categorization of sexual abuse“ („Seksuaalse väärkohtlemise ühiskondlik määratlus ”).
Teadushuvi

Värske teadusbaromeeter kinnitab Eesti elanike usaldust teaduse ja teadlaste vastu

Viivika Eljand-Kärp kaitseb doktoritööd „Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes”

Viivika Eljand-Kärp kaitseb doktoritööd „Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes”.