Kaitseväe inimressursi kompleksuuring
Kaitseväe inimressursi kompleksuuringu eesmärk on saada teavet ajateenistuses olevate inimeste arvamuste ja hoiakute kohta, et teha paremaid otsuseid teenistuse juhtimiseks ja korraldamiseks. Samuti annab see võimaluse analüüsida muutust ajateenistuses olnud isikute hoiakutes ja arvamustest aastate lõikes. Ajateenijate seas korraldatakse küsitlust kahel korral: teenistuse alguses ja lõpus. Küsitlus viiakse läbi Kaitseväe ja Tartu Ülikooli koostöös.
Uuringus osalemine jääb rangelt konfidentsiaalseks, mis tähendab, et küsitlejate poolt antud vastuseid ei seostata nende isikutega. Uuringus kasutatav kood on vajalik kahe küsitluslaine sidumiseks, mida kasutatakse vaid küsitluse läbiviimise hetkel, analüüsi käigus koodi ja nime omavahel ei seostata. Koodidega nimekirjad hävitatakse peale ajateenistuse lõpu küsitluse toimumist. Küsimustikule antud vastuseid analüüsitakse Tartu Ülikooli teadlaste poolt ainult statistiliselt üldistatud kujul ning uuringu tulemused avaldatakse üldistatult. Uuringu tulemused avaldatakse aruannetena ennekõike Kaitseministeeriumi valitsemisala siseseks kasutamiseks ning uuringutulemuste esitlemine väljaspool Kaitseministeeriumi valitsemisala toimub ainult kooskõlastatult Kaitseväe ja Kaitseministeeriumiga.
Uuringule on väljastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee luba.
Uuringus osalemine on vabatahtlik ja sellest on õigus sellest igal hetkel loobuda ilma, et sellega kaasneks probleeme küsitletule või tema tegevusele ajateenistuses.
Kompleksuuringu koordinaator Kaitseväe Akadeemias on Kadri Kallip. Kompleksuuringu koordinaator Tartu Ülikoolis on Elen Lina.
Lisateavet uuringu ja raportite kohta saab aadressil kompleksuuring@ut.ee.
Kompleksuuring toimus esimest korda 2016. aastal teenistust alustanud ajateenijatega. Uuringu kohta koostatakse iga aasta vaheraport ja lõppraport, mis on asutusesiseseks kasutamiseks. Lisateavet uuringu ja raportite kohta saab aadressil kompleksuuring@ut.ee
Uuringu põhitulemused
Riigikaitsjate ootused, hoiakud ja suhted muutunud julgeolekuolukorras
Kompleksuuringu 2022/2023 aasta uuringu kokkuvõte
2022/2023. aasta kompleksuuringu aruandes olid fookuses ajateenijate ootused ajateenistusele ja hinnang saavutatule, probleemsed suhted ajateenistuses, ajateenijate kaheline võimekus, riigikaitses osalejate kaitsetahtelised hoiakud, kohakonflikti mõju õppusel Ussisõnad 2023 ning naised ajateenistuses – sealhulgas naiste motivatsioon, hoiakud ja kaasajateenijate suhtumine naistesse. Lisaks ajateenijate kompleksuuringu andmetele on 2022/2023. aasta aruandes kasutatud ka 2023. aastal õppuste Kevadtorm ja Ussisõnad järgselt kogutud andmeid.
Ajateenistuse alguses on ajateenijad orienteeritud iseenda individuaalsele arengule, kuid ajateenistuse läbides mõistetakse, et olulisemad eesmärgid, mida saavutati, on seotud reservväelaseks kujunemisega. Ajateenistusse astunud naised on rohkem huvitatud tegevväelase karjäärist, vaatamata sellele, et enamus nendest on tajunud nende soost tulenevat kõrgendatud tähelepanu, sealhulgas negatiivset. Kui ajateenistuse alguses arvas kolmandik noormehi, et naiste osalemine teenistuses toob kaasa probleeme igapäevaelu korralduses, siis teenistuse lõpus tõdes vaid viiendik, et see oli probleemiks. Keskmine ajateenija vanus on nihkunud tunduvalt nooremasse ikka. Kui 2016. aastal ajateenistust alustanud ajateenijatest veerand olid kuni 19-aastased, siis 2022. aastal teenistust alustanutest 2/3. Sellega seoses on muutunud paremaks ka ajateenijate tervisehinnangud ja füüsiline võimekus, kuid see ei tulene üldise vormi paranemisest, vaid nooremaealiste ajateenijate suuremast osakaalust. Selgus, et ajateenistust peab enda jaoks ajaraiskamiseks kolmandik ajateenijatest. Ajateenistust peavad ajaraiskamiseks mitmekordselt enam teenistusse vastumeelselt tulnud ajateenijad kui hea meelega või oma kohust täitma tulnud ajateenijad. Ajateenistuse ajaraiskamiseks hindavad ajateenijad jaotuvad kolmeks: 1) ajateenistuses pettunud, 2) ajateenistuse kriitikud ja 3) ajateenistuse suhtes ükskõiksed. Küsitlusest selgus, et ligi kolmveerand ajateenijatest jäi suhetega kaasajateenijatega rahule, suhteid ülematega hindasid aga positiivselt enam kui pooled ajateenijaist.
2021.–2022. aastal ajateenistuse läbinud ajateenijate küsitlustulemuste põhjal valmisid artiklid, mis ilmusid ajakirjas Occasional Papers.
Artiklite teemad:
Kasearu, K. ja Tooding, L-M. (2023). Teenistusrühma rollist kehalise võimekuse ja füüsilise vormi kujunemisel ajateenistuses. Occasional Papers, 16, 76–107.
Kivirähk, J. (2023). Vene emakeelega ajateenijate hoiakud riigikaitse ja ajateenistuse suhtes. Occasional Papers, 16, 56–75.
Leete, U., Lillemäe, E. (2023). Ajateenijate teenistusmotivatsiooni ja vaimse vastupidavuse seosed. Occasional Papers, 16, 43–55.
Lillemäe, E. ja Tulk, M-L. (2023). Ettekujutus ajateenistusest ja selle muutumine: etnograafilise uuringu tekstikaeve. Occasional Papers, 16, 24–42.
Trumm, A. (2023). Ajateenijate suhtumine mehitamata maismaasõidukite kasutamisse. Occasional Papers, 16, 108–123.
Truusa, T-T. (2023). Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis ja Kaitseväe Akadeemias ajateenijate kompleksuuringu andmetele tuginevad tudengitööd läbi aastate. Occasional Papers, 16, 9–23.
Vaata lähemalt SIIT
Riigikaitseõpetus ja ajateenistuse erinevad tahud pandeemia ajal
Kompleksuuringu 2020/2021 aasta uuringu kokkuvõte
2020. aastal teenistust alustanud ajateenijate seas olid põhifookuses riigikaitseõpetus rõhuga kursuses käsitlevatele teemadele ning ajateenistuse erinevad tahud pandeemia ajal. Selgus, et riigikaitseõpetuse läbimine tagab parema informeerituse ning riigikaitseõpetuse läbinud ajateenijad on ajateenistuse suhtes keskmisest positiivsemate hoiakutega kui mitteläbinud. Aasta aastalt on riigikaitseõpetuse kursuse läbinute osakaal kasvanud, peamiste mitteläbimise põhjustena tuuakse välja huvipuudust või asjaolu, et koolis selle kursuse läbimiseks võimalus puudus. Riigikaitseõpetuse juures hindavad ajateenijad kõige enam selle praktilist sisu: relvaõpet, esmaabi-oskusi, topograafia ja orienteerumise oskust. Koolis riigikaitseõpetuse läbinud ajateenijad on oma ajateenistusega rohkem rahul, nad lõpetavad selle sagedamini nooremallohvitseri auastmes, nende seas on suurem valmisolek asuda teenistusse tegevväelasena ning nad osaleksid kursust mitteläbinutest meelsamini reservõppekogunemisel. COVID-19 pandeemiast tingitud väljalubade vähesus ja isolatsioon tekitasid stressi, pingeid kaaslaste ja ka tegevteenistujatega. Samuti oli raske leida muid motivatsiooniallikaid ajateenijate innustamiseks, sest senini oli väljaluba olnud peamiseks premeerimise ning motiveerimise võimaluseks.
Ajateenijate teenistuses edasijõudmine
Kompleksuuringu 2019/2020 aasta uuringu kokkuvõte
Uuringu tulemustest selgub, et ajateenistusega rahulolu on aasta-aastalt kasvanud ning kõige enam jäävad ajateenistuse läbinud rahule ajateenijate omavaheliste suhete, elamistingimuste ja sportimisvõimalustega, aga ka suhetega ülematega. Rahulolu teenistusega varieerub teenistuskoha lõikes ning on seotud ajateenija karjääriga teenistuses. Ajateenijate teenistuses edasijõudmine on ka 2019. aastal teenistusse astunud ajateenijate aastaraporti keskseks teemaks. Uurimistulemustest ilmneb, et varasem enesehinnanguline liidriks olemise kogemus suurendab soovi osaleda nooremallohvitseride kursusel (NAK), samuti suurendab seda varasem riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsioonides osalemine. Samas ajateenijad, kel puudus teenistuse alguses NAK eelistus, kuid kes tõusid teenistuse jooksul nooremseersandi auastmesse, hakkasid oma väljaõppe kogemuse kaudu rohkem väärtustama juhtimisoskuste, sotsiaalsete oskuste õpetamist ajateenistuses ning paremini mõistma ajateenistuse rolli reservväe väljaõpetamisel mobilisatsiooniks. Otse koolipingist teenistusse astuvad ajateenijad soovivad enam jätkata eestvedamise oskuste kujundamist võrreldes eelnevalt tööturul osalenud ajateenijatega.
Probleemsed suhted ajateenistuses
Kompleksuuringu 2018/2019 aasta uuringu kokkuvõte
Aastal 2018 teenistusse asunud ajateenijate küsitlemisel pöörati kompleksuuringus enam tähelepanu probleemsetele suhetele ning nende mõjule ajateenistuse kogemusele. Uurimistulemustest selgus, et suhteprobleemid ajateenistuses on mitmetahulised ning teatav narrimine ja lõõpimine käib teenistusega kohanemise juurde, seda ei tõlgendata alati probleemina. Isiksuseomaduste seoseid probleemsete suhete tajumisega uurides selgus, et nii neurootilisusele kalduvad kui ka ekstravertsemad ajateenijad tajuvad probleemseid suhteid rohkem ning teravamalt. Samas eelnev positiivne hoiak ajateenistuse suhtes kaitseb probleemsetesse olukordadesse sattumise eest ajateenistuses. Teenistusse asudes on ajateenijate ootused kõrgemad, võrreldes ajateenistuse jooksul saavutatud eesmärkidega ning ajateenija motivatsioon teenistusse panustamiseks on läbi põimunud sellega, kuivõrd ajateenija tajub panuse tunnustamist ja isiklikku väärtustamist ülemate poolt. Aspirantide hinnangul saavad nad oma rühmaga hästi hakkama, vähem kui pooled tõid esile, et neil on mõnel üksikul korral alluvatega probleeme, mille puhul oli vajalik ülemate sekkumine. Samas ajateenijate omavahelised probleemsed suhted ei pruugi jõuda aspirandi ja ülemate vaatevälja, nimelt aspirandi hinnang rühma sidususele ning probleemsete suhete määr ei ole omavahel üksüheselt seotud. Ajateenija vaates kujuneb ajateenistuse läbimine edukaks ajateenistuse jooksul toetatud positiivse eelhäälestuse säilitamise korral, mille omavahel seotud komponendid on üldine suhtumine Kaitseväkke, isiklik panustamisvalmidus ja ootused ajateenistuses omandatavatele oskustele ja teadmistele.
Eestvedamise, motivatsiooni ja füüsilise heaolu individuaalsed ja rühmatasandi tegurid
Kompleksuuringu 2017/2018 aasta uuringu kokkuvõte
2017. aasta ajateenijate kompleksuuringu tulemuste analüüsil keskenduti eestvedamise ja ajateenijate motivatsiooni teemadele. Kokkuvõtlikult saab välja tuua, et ajateenistusega rahulolu teenistuse lõpus hinnatakse seda kõrgemalt, mida kõrgem positiivne hinne antakse eestvedamise efektiivsusele, aga ka selle usalduslikkusele ja kaasavusele. Samuti ilmnes eestvedamis-stiilide mõju motivatsioonile ja selle muutustele ajateenistuse jooksul. Mida enam kinnitatakse ülema usaldavat, kaasavat ja efektiivset eestvedamis-stiili, seda suurem on ajateenistuse lõpul ajateenija sisemine ja välimine motivatsioon. Selgus, et ajateenistusele eelnev kogemus kaitsevaldkonnas toetab sisemist teenistusmotivatsiooni ning mida enam on ajateenistusse tulek vaba tahte väljendus panustada riigikaitsesse, seda rahulolevamana lahkub ajateenija teenistusest. Seega on lisaks eestvedamis-stiilile ajateenijate teenistusega rahulolu puhul olulised ka enne teenistusse asumist saadud kaitsevaldkonnaga seotud kogemused ja selle põhjal kujunenud hoiakud.
Ajateenijate hoiakute, tervise ja käitumise muutumine ajateenistuse käigus
Kompleksuuringu 2016/2017 aasta pilootuuringu kokkuvõte
Kompleksuuringu 2016. aasta uuringutsükli andmete longituudne analüüs toob esile olulised tahud ajateenijate profiili (hoiakud, tervis), selle muutuse ning teenistuskogemuse vahel. Tõlgendades uuringus esile toodud uurimistulemusi ühe tervikahelana saab teha järgneva üldistuse: teenistusse astuvad väga erineva hoiakulise ajateenistusvalmidusega ajateenijad. Ajateenistust pooldav hoiakuline ja käitumuslik eelsoodumus tagab parema hakkama saamise teenistuses (madalam väljalangevus, suurem soov tegevteenistuseks), kõrgema rahulolu teenistusega, mis omakorda on seotud nii Kaitseväe mainega, suhetega ülemate ja kaasajateenijatega. Seega on teenistusse astumiseks sobivaim aeg kohe pärast gümnaasiumi lõppu, mil noored on kõige parema tervise ja füüsilise võimekusega, samuti on motiveeritus ja soov ajateenistust läbida antud eluetapis kõrgem kui seda vanemas eas, mil seotus tsiviilsfääris (pere, töökohustused, karjäär) on suurem.
Täisraportid on kättesaadavad Kaitseväe Akadeemia kodulehelt, mille leiate SIIT.