Kogukond loob võimalusi ka kriisi ajal

Meie kogukonnatöö lektor Dagmar Narusson kirjutas, miks on kogukond oluline ja seda ka kriisi olukorras.

"Kuigi COVID 19 toob kaasa ärevust ja koguni paanikat üle maailma, siis vastukaaluks leiavad inimesed viise, kuidas üksteist toetada. Kogukond ja kogukonnad on muutunud eriolukorra tingimustes nähtavaks ja oluliseks.

Ma usun, et me mõistame hetkel rohkem kui varem, et meil on vaja kogukondlikku mõtlemist. Äratundmist, et me oleme sellesse olukorda sattunud kõik ühiselt. Keegi meist ei saa ennast olukorrast väljapoole asetada. Me oleme väga seotud. Selles olukorras aitab meid koostööle orienteeritud käitumine kogukondades ja pikaajaliste ühishuvide esiplaanile seadmine isiklike lühiajaliste huvide ees.

Kriisis on normaalne tunda end kurvana, muretseda, olla segaduses, pinges, hirmunud või vihane. Kogukonnas võib hirm olla nii inimeste lahutaja kui ka ühendaja. Tabades aga ära, et me ise või keegi meie kogukonnas tunneb end eelpool mainitud viisil, tuleb mõelda abile ja mitte jääda üksi. Kogukondliku suhtluse kaudu saab vähendada üksilduse ja sotsiaalse eraldatuse kogemise riski. Me peame hoidma füüsilist distantsi, kuid me ei pea hoidma sotsiaalset distantsi. Van Bavel jt. (2020) soovitavad praeguses olukorras eristada füüsilise ja sotsiaalse kontakti mõisteid.

Kogukonnad saavad pakkuda väärtuslikku tuge, tegevusi ja võimalusi sotsiaalseteks kontaktides. Võttes telefoni või muu kanali kaudu ühendust, saab oma kogukonna inimestelt küsida, kas inimesega on kõik korras ja natuke lobiseda. Saab julgustada omavahel suhtlema neid, kes kuuluvad küll samasse kollektiivi, kuid kes senini omavahel otse, väljaspool (tööülesandeid), ei ole suhelnud. Saab julgustada inimesi püsima eneseisolatsioonis ja soovitada neil küsida selleks vajadusel pereliikmete, sõprade ja naabrite abi. Kui aga on teada, et keegi võib vajada kogukonnas abi (st võib olla jäänud sotsiaalsesse isolatsiooni), siis anda temast teada kogukonna võtmeinimestele või omavalitsusele.

Uurimused (Van Bavel jt. 2020; Dal  Bo ja Dal Bo, 2014)) näitavad, et inimesed teevad meelsamini koostööd kui nad näevad, et teised teevad koostööd. Seega, meie igaühe võimalus on rääkida ja näidata, kuidas inimesed teevad koostööd ning seeläbi suurendada enda ning teiste koostöö tahet.

Veelgi enam, me ei tohi unustada sotsiaalse suhtluse otsest mõju tervisele. Sotsiaalse isolatsiooniga (üksildusega) kaasnev stress ja negatiivsed emotsioonid avaldavad halba mõju vaimsele tervisele, kardiovaskulaarsete haiguste sümptomite avaldumisele ja immuunsüsteemi vastupanuvõimele. Meie omavahelised suhted sõpradega, pereliikmetega ja kogukonnaliikmetega aitavad meil paremini toime tulla ja immuunsüsteemi vastupanu hoida.

Ja veel – ennast ei tohi unustada. Enesehoidmise saab meist igaüks valida. Me saame enese heaks rääkida inimestega, keda tõeliselt usaldame ja olla turvalises kontaktis sõprade ja pereliikmetega telefoni, e-kirja, sotsiaalmeedia platvormide kaudu. Eneseisolatsioonis olles on oluline säilitada tervislik elustiil. Tervisliku elustiili juurde kuulub sotsiaalsete kontaktide hoidmine. Veel tasub läbi mõelda varem rasketel aegadel kasuks tulnud oskustele. Julgustav on meenutada oskuseid, mis mõnel varasemal keerulisel ajal aitasid toime tulla emotsionaalse pinge ja allaandmistundega. Nüüd on aeg kohandada need oskused tänasesse päeva ja jagada oma hakkamasaamise kogemusi oma kogukondades."

Juba praegu saab SAISis esitada sisseastumisavaldusi magistriõppesse. Loe "Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu" õppekava kohta lähemalt: https://www.yti.ut.ee/et/sisseastumine/kogukondade-arendamine-sotsiaaln…