Konverents „Eesti sotsioloogia eile ja täna: sotsioloogiaõpe Tartu Ülikoolis 35 ja Eesti Sotsioloogide Liit 25“
15. novembril toimus Tartus konverents, millega tähistatati 35 aasta möödumist sotsioloogiaõppe algusest Tartu Ülikoolis ja Eestis üldse ning Eesti Sotsioloogide Liidu 25. sünnipäeva. Eriala rajajad, õppejõud, vilistlased ja praegused tudengid rääkisid sotsioloogia kujunemisloost ja tähendusest. Konverentsi on võimalik järelvaadata veebiportaalis UTTV.
Tänast ühiskonda iseloomustab killustatus, mis mõjutab ja suunab inimeste valikuid. Et mõista ühtpidi ohtraid eri maailmavaateid ja teistpidi näha läbi kõlakambritesse koondatud sarnastest käitumismustritest, tuleb inimese ja ühiskonna vastasmõju põhjalikult uurida. Sellega tegelevad sotsioloogid, kes koguvad andmeid inimeste väärtuste ja arvamuste kohta ning otsivad nende vahel seoseid. Eestis hakati sotsioloogiat õpetama 1989. aastal Tartu Ülikoolis. Sotsioloogiaõppe 35. juubelile pühendatud konverentsil esinesid need, kes on ühe või kahe käepigistuse kaugusel sotsioloogia ala rajajatest Eestis või on ise tegutsenud sotsioloogia algusaegadel.
Sotsioloogia õpetamise küsimus Tartu Ülikoolis tuli korduvalt päevakorrale veel enne 1989. aastat. Erinevatel põhjustel aga ei õnnestunud sotsioloogia õppetooli avada. 1920-ndatel kirjutas ülikooli kuraator Peeter Põld: “Nii puuduwad wastawad jõud Eestimaa majandusajaloo ja sotsioloogia jaoks täiesti”. 1940-ndatel takistasid valdkonna arengut poliitilised huvikonfliktid ning pärast nõukogude võimu kehtestamist kuulutati sotsioloogia „kodanlikuks väärteaduseks“.
„Sotsioloogia ilu ja valu seisneb selles, et tegemist on ühiskonnateadusega, mille ülesanne on ühiskonda ja (riigi)institutsioone kriitiliselt analüüsida, see tähendab sisuliselt hammustada kätt, mis seda toidab. See kriitilise analüütiku roll seletab ka seda, miks sotsioloogia nõukogude ajal suures ebasoosingus oli ja miks Eesti sotsioloogia rajajatel tuli Moskva kinnises raamatukogus Lääne päritolu sotsioloogia raamatute lugemiseks taotleda eriluba.“
Muutus toimus 1960-ndatel aastatel, mil hakati lubama empiiriliste andmete kogumist ning sealt alates on Eesti uurijad suutnud jätta sügava jälje sotsioloogia kujunemisele nii Eestis kui laiemalt. Eesti Sotsioloogide Liidu presidendi Mai Beilmanni sõnul on sotsioloogia ja sotsioloogiaõpe jätkuvalt vajalikud, sest iseäranis murrangulistel aegadel on vaja inimesi, kes oleksid võimelised ühiskondlikke arenguid analüüsima ja mõtestama.
60-ndatel tegutsenud sotsioloogia laborist ja perelaborist rääkisid konverentsil Tartu Ülikooli emeriitprofessorid Peeter Vihalemm ja Ene-Margit Tiit. Samuti mõtestavad sotsioloogia ajalugu ja missiooni Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus, emeriitprofessor Marju Lauristin ja dotsent Liina-Mai Tooding ning Tallinna Ülikooli dotsent Triin Roosalu. Mälestusi õppeaegadest jagasid vilistlased Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal, sotsioloog Margus Paas ja Tartu Ülikooli keelesotsioloogia kaasprofessor Kadri Koreinik. Sotsioloogiaõppest tänapäeval kõnelesid Tartu Ülikooli tudengid.
Ürituse lõpus toimus esmakordselt professor Paul Kenkmanni nimelise sotsioloogiaalase doktoritöö preemia üleandmine ning Eesti Sotsioloogide Liidu auliikmete tänamine. Paul Kenkmann oli Eesti esimene sotsioloogiaprofessor ja sotsioloogiaõppe käivitaja Tartu Ülikoolis. Temanimelise preemia pälvis Kadri Soo, kes kaitsis sotsioloogia eralal doktoritöö „School as a source of child subjective well-being in the framework of children’s rights: perspectives of children and young adults“ („Kool lapse subjektiivse heaolu allikana laste õiguste raamistikus: laste ja noorte täiskasvanute vaade“). Eesti Sotsioloogide Liidu auliikmeteks olid üritusel promoveeritud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin, emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, Tartu Ülikooli dotsent Liina-Mai Tooding, emeriitprofessor Peeter Vihalemm ja Tallinna Ülikooli emeriitteadur Jüri Kruusvall.
