Lapsevanemate heaolu muutus Eestis

Mare Ainsaar

Artiklile viitamine: Ainsaar, M. (2023). Lapsevanemate heaolu muutus Eestis. M. Ainsaar (toim). Muutuv ja mitmekesine Eesti Euroopa Sotsiaaluuringus. Tartu Ülikool.

Sissejuhatus

Heaolu on üks keskseid kontseptsioone inimeste elu edukuse mõõtmisel. Arvukad uuringud tegelevad selle välja selgitamisega ning mitmed riigid ja poliitikud peavad eluga rahulolu suurendamist tänapäeval ihaldusväärseks eesmärgiks.  Selle artikli eesmärk on analüüsida lastega vanemate heaolu muutust Eestis aastatel 20042021.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et laste ja noorte uuringud näitavad järjekindlalt, et noorelt ollakse eluga rohkem (Ainsaar 2006; 2008a; 2008b; 2011; 2017), kuid pärast kooliaega eluga rahulolu langeb (Clark et al 2018). Selleks võib olla mitmeid põhjuseid. Eluga rahulolu vähenemine võib olla seotud murega töö ja toimetuleku pärast või suurema vastutusega elus. Lapsevanemate eluga rahulolu on seotud ka riigi üldise eluga rahuloluga (Ainsaar ja Nahkur 2022). Perekonna mõju eluga rahulolule on erinev. Partneri leidmine aitab küll suurendada õnne – partnerluses elavad inimesed on eluga enam rahul kui üksi elavad – kuid laste saamise mõju eluga rahulolule ei ole nii selge (Ainsaar, Rootalu 2015; Ainsaar 2017). Senised longituudsed uuringud näitavad, et esimene laps suurendab küll eluga rahulolu (Behrman ja Skytthe 2005, Myrskylä ja Margolis 2014), kuid järgnevad lapsed võivad seda vähendada, eriti emade eluga rahulolu. Enamasti tähendab enam lapsi just suuremat kodust töökoormust emadele. Riigiti on mõjud siiski erinevad ja lapsevanemate eluga rahulolu näib mõjutavat ka riigi perepoliitika (Ainsaar ja Rootalu 2015).

Metoodika

Selles artiklis analüüsime lastega vanemate heaolu muutust Eestis aastatel 20042021 ning võrdleme seda ka Soome ja Leedu peredega. Heaolu mõõtmise viise on mitmeid. ESS mõõdab läbi aastate sarnaselt üldist eluga rahulolu ning õnnelikkuse tunnet. Selles analüüsis käsitleme ainult eluga rahulolule. Eluga rahulolu küsitakse ESSis küsimusega „Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete praegu? Vastamiseks kasutage 10-pallist skaalat, kus 0 tähendab, et ei ole üldse rahul ja 10 tähendab, et olete väga rahul“.

Image
Joonis 1. Summaarne sündimuskordaja Eestis, Soomes ja Leedus (Andmed: Eurostat).

Joonis 1. Summaarne sündimuskordaja Eestis, Soomes ja Leedus (Andmed: Eurostat).

 

Lapsevanemate peretüüpidest analüüsime eraldi üksikvanemaga peresid (leibkonnas on vähemalt üks laps kuid ei ole partnerit), peresid kus 1-2 last ning 3 ning enama lapsega peresid. Neid kõiki võrreldakse sama vanade inimestega kellel lapsi leibkonnas ei ole. Vanuselise erinevuste vähendamiseks analüüsime vaid 2555-aastaseid täiskasvanuid Eestis.

Eestit võrdleme veel Leedu ja Soomega. Mõlemad on geograafiliselt lähedased riigid, kuid samas erinevad nii oma perepoliitika kui demograafilise olukorra poolest (joonis 1). Soomes oli sündimus, st ka laste arv pika aja jooksul suur (1,81,7), kuid hakkas alates 2010. aastast väga kiiresti vähenema ning jõudis 2020. aastaks 1,37 peale, mis on väga madal. Leedus oli sündimus 2004. aastal veel madalam kui Eestis (1,31,4), kuid hakkas siis kasvama. Kasv kestis kuni 2015. aastani, et siis uuesti langeda. Eestis on sündimus suhteliselt kõige stabiilsem olnud.

Heaolu muutus 2004-2021

Nii üksikvanemaid kui ilma lasteta inimesi iseloomustab sageli olukord, et neid ei ole partnerit, kes on iseenesest oluline eluga rahulolu allikas. Seega on kahe partneriga leibkondade eluga rahulolu ootuspäraselt suurem, kuid mitte alati selle tõttu, et neil on lapsed.

Image
Joonis 2. Lapsevanemate eluga rahulolu eri tüüpi leibkondades Eestis, Soomes ja Leedus, 2555-aastased ilma lastete, 1-2 lapsega, 3 lapsega inimesed ja üksikvanemad. ESS 59 voorud kokku.​​​

Joonis 2. Lapsevanemate eluga rahulolu eri tüüpi leibkondades Eestis, Soomes ja Leedus, 2555-aastased ilma lastete, 1-2 lapsega, 3 lapsega inimesed ja üksikvanemad. ESS 59 voorud kokku.

 

Kui varasemad uuringud (Ainsaar ja Rootalu 2015) näitasid, et üksikvanemad on enamasti oma eluga oluliselt vähem rahul kui nüüd lastega pered ning isegi ilma lasteta inimesed siis Eestis ei ole üksikvanemate eluga rahulolu oluliselt halvem kui ilma lasteta inimeste eluga rahulolu (joonis 2). 20042018 aasta koondandmete võrdlus (joonis 2) näitab, et Eestis ja Soomes ei erine 2555-aastase üksikvanema eluga rahulolu ilma lasteta sama vanade ilma lasteta inimeste rahulolust. Leedus oli üksikvanemate elu oluliselt kehvem kui ilma lasteta sama vanadel inimestel. Kahe vanemaga peredes on siiski eluga rahulolu kõrgem kui üksikvanematel, olememata laste arvust leibkonnas (joonis 2).

Joonis 3 näitab perede võrdlust 2021. aastal, koroona kriisi ajal. 2021. aasta andmetes sai liidetud kõik lastega pered üheks rühmaks, sest ühe vooru andmete maht ei pruugi anda suuremate perede kohta piisavalt head ülevaadet. Kõigepealt paistab silma, et kõigi perede eluga rahuolu tase on Eestis 2021. aastaks tõusnud. Teiseks, üksikvanemate eluga rahulolu ei erine Eestis teiste rühmade eluga rahulolust, kuid selle variatiivsus on suur. Kui Leedus on kahe vanemaga lastega pered enam eluga rahul, kui teised rühmad, siis Eestis selline vahe puudub.

Image
Joonis 3. Lapsevanemate eluga rahulolu eri tüüpi leibkondades Eestis, Soomes ja Leedus, 2555-aastased lastega inimesed, üksikvanemad, võrdlus sama vanade ilma lasteta inimestega, ESS 2021.

Joonis 3. Lapsevanemate eluga rahulolu eri tüüpi leibkondades Eestis, Soomes ja Leedus, 2555-aastased lastega inimesed, üksikvanemad, võrdlus sama vanade ilma lasteta inimestega, ESS 2021.

 

Lastega leibkondade eluga rahulolu muutus ajas Eestis

Joonis 4 näitab eluga rahulolu muutust lastega leibkondade rühmades Eestis perioodil 20042021. Koos üldise eluga rahulolu kasvuga paranes kõigi inimeste eluga rahulolu, kuid siiski on erinevusi rühmade vahel. Näiteks on näha üksikvanemate eluga rahulolu kiire kasv alates 2014. aastast. Üksikvanemad olid teistest vähem eluga rahul Eestis 2004. kuni 2010. aastani, kuid alates 2012. aastast ei saa seda enam  väita, et üksikvanemate elu oleks tervikuna kehvem kui teistel rühmadel. Sama kehtib ka 2021. aasta kohta.

2014. aastast muutub selgemaks ka kahe vanemaga 1-lapsega perede heaolu kasv, millele järgneb 2016. aastal 3 ja enama lapsega perede eluga rahulolu suurenemine.

Image
Joonis 4. Lapsevanemate eluga rahulolu muutus Eestis 2004–2021, 25–55 aastased ilma lasteta, 1-2 lapsega, 3 lapsega inimesed ja üksikvanemad.

Joonis 4. Lapsevanemate eluga rahulolu muutus Eestis 20042021, 2555 aastased ilma lasteta, 1-2 lapsega, 3 lapsega inimesed ja üksikvanemad.

 

Ühiskonnas mõjutavad mitmed komponendid samaaegselt inimeste heaolu. Üheaegsete mõjude arvestamiseks kasutatakse enamasti mudeleid, mis võimaldavad nende tegurite kaasmõjusid  arvesse võtta. Tabel 1 analüüsib eri tüüpi leibkondades lapsevanemate eluga rahulolu allikaid Eestis ajavahemikul 2012–2018. Mudelis vaatame järgmiste asjaolude mõju heaolu hinnangutele: majanduslik toimetulek, tervis, teiste usaldamine, rahulolu demokraatia toimimisega, rahulolu haridusega, inimeste arv, kellega saab rääkida isiklikest asjadest. Kõik need asjaolud on varasemate uuringute alusel olulised eluga rahulolu allikad.

Tabel 1. Tegurid, mis mõjutavad eluga rahulolu erinevates rühmades Eestis 2012–2018 (lineaarne regressioon, Beta = standarditud seosekordaja).
 

12 last 2555-aastane

 

3+ lapsega 2555-aastane

 

Üksikvanem 2555-aastane

 
 

Beta

Sig.

Beta

Sig.

Beta

Sig.

Haridusega rahulolu

0,08

0

0,171

0,002

0,143

0,008

Demokraatiaga rahulolu

0,163

0

0,145

0,01

0,068

0,222

Teiste usaldamine

0,081

0

0,107

0,046

0,215

0

Sissetulekuga rahulolu

-0,311

0

-0,234

0

-0,288

0

Tervise hinnang

-0,193

0

-0,171

0,001

-0,158

0,004

Inimeste arv, kellega saab rääkida isiklikest asjadest

0,053

0,008

0,108

0,035

0,022

0,675

R2

31,7

 

29,9

 

30,5

 

 

1-2 lapse vanemate eluga rahuolu mõjutab kõige enam majanduslik toimetulek. Tähtsuselt järgmised tegurid on hinnang tervisele ning demokraatia toimimisele. Kuigi kõik teised tunnused olid ka olulised, oli nende mõju suhteliselt väike. Kõik mudeli tegurid kirjeldavad ära umbes 31% eluga rahulolu varieeruvusest.

Kolme ja enama lapsega vanemate eluga rahulolu mudel on suhtelised sarnane 1-2 lapsega vanemate omale. Kõige tähtsam on majanduslik toimetulek, millele järgnevad tervis ja demokraatia. Eripärane on haridusega rahulolu oluline mõju rohkemate lastega vanemate eluga rahulolule. Ka kõik teised asjaolud olid olulised lasterikaste eluga rahulolu mõjutajad. Kõik need tegurid kirjeldavad ära umbes 30% lasterikaste eluga rahulolu varieeruvusest (tabel 1).

Üksikvanemate eluga rahulolule on kõige tähtsam majanduslik toimetulek ning võimalus teisi usaldada. Usalduse nii oluline mõju on kahtlemata üksikvanemate rühma omapära. Ka üksikvanemate jaoks on oluline tervis ning haridus (süsteemiga) rahulolu. Samas ei tekkinud seost eluga rahulolu ning sotsiaalsete suhete tunnuse vahel – inimeste arv, kellega saab rääkida isiklikest asjadest. Mudeli kirjeldusvõime üksikvanemate jaoks on väga sarnane teiste lapsevanemate rühmadega.

Kokkuvõte

Selleks analüüsis näitasime kuidas on muutunud Eesti lapsevanemate eluga rahulolu 17 aasta jooksul – 2004–2021 ning millised on peamised heaolu muutust mõjutanud komponendid Eestis. Analüüsisime 25–55 aastaseid inimesi, kelle peres olid lapsed ning võrdlesime neid sama vanade inimestega, kellel ei olnud lapsi. Eestit võrdlesime ka Soome ja Leeduga. Soomes oli eluga rahulolu kõrgem kõigis rühmades 25–55 aastaste rühmades, va üksikvanemad 2021. aastal. Üksikvanemad on samas suhteliselt väike rühm uuringus ning erinevused rühma sees on suured. See mõjutab ka tulemuste usalduspiire. Eesti ja Leedu olid eineteisega sarnased inimeste eluga rahulolu taseme poolest, kuid Leedut eristas peamiselt üksikvanemate kehvem eluga rahulolu.

Analüüs näitas, et perioodil 2004–2021 kasvas eluga rahulolu Eestis kõigis rühmades. Üksikvanemad on lapsevanemate rühmas omanäoline rühm. Alates 2012. aastast ei erine 25–55 aastaste üksikvanemate eluga rahulolu Eestis ilma lasteta inimeste eluga rahulolust. Hea on ka see, et üksikvanemate eluga rahulolu ei ole lasteta inimeste eluga rahulolust madalam Eestis. Üksikvanemate eluga rahulolu on kõige enam mõjutatud Eestis majandusliku toimetuleku poolt ning ka teiste inimeste usaldamine või mitte usaldamine mõjub üksikvanematele eluga rahuloludele palju.

1-2 last ja partner suurendavad eluga rahulolu Eestis. Ka 1-2 lapse vanemate eluga rahuolu sõltub  kõige enam majanduslikust toimetulekust. Tähtsuselt järgmised tegurid on hinnang tervisele ning hinnang demokraatia toimimisele riigis.

Kolmanda ja järgmise lapse saamine ei lisa lapsevanemate eluga rahulolule midagi juurde Eestis. Kolme ja enama lapsega vanemate eluga rahulolu mudel on suhtelised sarnane 1-2 lapsega vanemate omale. Kõige tähtsam on majanduslik toimetulek, millele järgnevad tervis ja demokraatia.

 

Kirjandus

Ainsaar, M. (2008a). Miks laps on õnnelik? Isiksuseomaduste ja keskkonna mõju 15-18-aastaste noorte õnnele kümnes Euroopa riigis. Ots, L. (toim) Uued ajad – uued lapsed. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 63-80.

Ainsaar, M. (2008b). Ühiskonna toetus, usaldus, tervis ja majanduslik toimetulek kui laste ja lastevanemate rahulolu mõjutavad tegurid Euroopa 13 riigis. Support of the society, trust, health and income as factors of life satisfaction for children and parents in 13 countries in Europe. Ainsaar, M; Kutsar, D. (toim.). Eesti Euroopa võrdlustes. Estonia in European Comparisons (49 - 66). Tallinn: Sotsiaalministeerium.

Ainsaar, M. (2011). Changes in the well-being of social groups in the Baltic states from 1990–2009. Lauristin, M. (toim). Estonian Human Development Report. Baltic Way(s) of Human Development: Twenty Years On (82-87). Tallinn: Eesti Koostöökogu.

Ainsaar, M. (2017). Well-being in married and cohabiting families with children and social support during economic recession in Europe. In: Breen, M. J. (toim.). Understanding Values and Identity in Europe: Evidence from the European Social Survey (214−227). Routledge.

https://www.routledge.com/Values-and-Identities-in-Europe-Evidence-from-the-European-Social-Survey/Breen/p/book/9781138226661

Ainsaar, M., Nahkur, O. (2022). Eesti laste ja lapsevanemate heaolu muutus - Euroopa Sotsiaaluuringu andmete analüüs. Tartu Ülikool 2022.

Ainsaar, M., Rootalu, K. (2015). Does marriage and having children make life better in Europe? Studies of Transition States and Societies, 7 (3), 67−79.

Clark, A. E., Flèche, S., Layard, R., Powdthavee, N., & Ward, G. (2018). The origins of happiness: The science of well-being over the life course. Princeton University Press.

Kohler, H.-P., Behrman, J. R., & Skytthe, A. (2005). Partner + Children = Happiness? The Effects of Partnerships and Fertility on Well-Being. Population and Development Review, 31(3), 407–445. http://www.jstor.org/stable/3401473

Myrskylä, M., & Margolis, R. (2014). Happiness: Before and After the Kids. Demography, 51(5), 1843–1866. http://www.jstor.org/stable/43697486

 

LISA 1. Inimeste osakaal soo ja vanuse järgi, kes on eluga rahul % ja küsitletute arv (hinnangud 6–10) Eesti 2021.

 

25–44

45–55

Kokku

Ei ole lapsi leibkonnas

Mees

87,8 (115)

71,4 (56)

85,4

 

Naine

91,5 (71)

86,6 (60)

 

Lapsed ja partner

Mees

88,7 (106)

84,9 (74)

89,4

 

Naine

93,3 (136)

87,3 (63)

 

Üksikvanem

Naine

93,75 (30)

79,12 (19)

87,5

 

LISA 2. Inimeste osakaal sissetuleku ja kodukeele järgi, kes on eluga rahul % ja küsitletute arv (hinnangud 6-10) Eesti 2021.

Ei ole lapsi leibkonnas

Tulevad toime

Eesti keel

89,9 (199)

   

Vene keel

89,1 (64)

 

Raske tulla toime

Eesti keel

64,0 (25)

 

Vene keel

Lapsed ja partner

Tulevad toime

Eesti keel

93,9 (266)

   

Vene keel

82,2 (73)

 

Raske tulla toime

Eesti keel

68,2 (22)

   

Vene keel

#teadus #ühiskonnale
Kaas

Valminud on e-kogumik „Avatud Dialoogil põhinev sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 0–15-aastastele lastele”

#teadus
Euroopa Sotsiaaluuring

Muutuv ja mitmekesine Eesti Euroopa Sotsiaaluuringus

#teadus

Eesti inimeste turvatunne oma kodukandis ning sellega seotud tegurid

Artiklis analüüsitakse 2021. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel, milline on Eesti inimeste turvatunne oma kodukandis ja kuidas see erinevate tegurite lõikes varieerub.