Maia Klaassen infosõjast: igaüks saab headust võimendada

Venemaa rünnakuga Ukrainale on kaasnenud infosõda. Kasvanud on vaenuliku informatsiooni maht, aga ka mõjustamine ja provotseerimine. Peegli toimetus küsis meediauurijalt ja meediapädevuste koolitajalt Maia Klaassenilt, mida saaks igaüks teha, et valeinfot ära tunda ja selle levikule vastu seista.

Maia rõhutab, et nii ukrainlaste kui ka Eesti infokeskkonna kaitsmiseks on oluline kriitiline mõtlemine. „Sotsiaalmeedias ja kommentaariumites on liiga palju impulsiivseid reaktsioone, mis kedagi ei aita. Peaksime enne rahulikult sisse ja välja hingama ning vähemalt 80% ajast enda vastuseid aeglustama.“

„Loodame, et infosõda ehk intensiivistunud oht meie infokeskkonnale saab varsti läbi. Aga juhul kui see ei ole sprint, vaid maraton, siis peame kõik jätkusuutlikumalt panustama,“ lisab Maia ja paneb südamale, et me ei tohi lasta sõjal muutuda harjumuspäraseks. „Peame kõik panustama sellesse, et Ukraina oleks avalikus inforuumis pidevas fookuses ja koos headuse avalikku diskussiooniruumi tagasi tooma. Selleks on vaja palju inimesi, kes jaksavad iga päev kasvõi natukene panustada. Igaühe panus loeb.“

Mida teha, et infosõjas ellu jääda?

Maia soovitab enne tegudele asumist teha väike enesepeegeldus ja mõelda läbi enda infokeskkonnas orienteerumise oskused ja võimalused.

Kui sa ei ole infosõjas rindejoonel või oled infomäsust väsinud:

• Enne postitamist või kommenteerimist hinga sisse ja välja, rahune.
• Enne postituse jagamist veendu, et postitatav sisu on tõene. Kui kahtled, ära jaga.
• Pööra teadlikult tähelepanu positiivsele. Märgi meeldivaks sisu, mis on mõistlik ja argumenteeritud. Võimenda usaldusväärset. Iga väike panus loeb.
• Ignoreeri sisu, mis on negatiivne, valeinfo või vihakõne. Negatiivsele reageerimine – ka kurja näoga – võimendab seda sisu.
• Kui näed, et asjaliku artikli kommentaarium on väga vihane, ütle midagi konstruktiivset või positiivset, näiteks: „Hea fookus, hea lugu!“
• Tarbi infot mõõdukalt, aga mitmekesiselt. Võta üks tund päevas, et end toimuvaga kurssi viia.
• Kui sa ei jaksa erinevaid meediaväljaandeid jälgida, siis usalda ERR-i kanaleid.

Kui oled infosõjas rindejoonel ning tunned, et vajad juurde tasakaalu:

• Mitmekesista oma meediadieeti. Lisaks tavapärasele uudiste allikale võta juurde näiteks kolm uut ja vaheta neid aeg-ajalt välja. Plusspunktid, kui suudad reflekteerida, kuidas olukorrataju muutub vastavalt jälgitavatele allikatele.
• Adekvaatse ülevaate saamiseks: üks eestikeelne väljaanne, üks välismaine väljaanne, sotsiaalmeedia grupp, kus inimesed mõtlevad nagu sina ja sotsiaalmeedia grupp, kus mõeldakse täiesti teistmoodi.
• Hoia oma inforuumis ka sind vihale ajavaid inimesi ja arvamusi. Kuna lõhestumist ja mittemõistmist kasutatakse meie vastu ära, peame teadma, milline on nende inimeste vaatenurk, kes mõtlevad teistmoodi.
• Kui sul on oskused, et infokeskkonnas toimuvat sõeluda, siis rakenda neid.

Porpastop otsib heade OSINT (inglise keeles open source intelligence) oskustega vabatahtlikke, kes suudavad avalikest andmebaasidest infot otsida ja kontrollida ning tuvastada trollikontosid. Tuge vajavad ka veebikonstaablid. Kui näed veebikeskkonnas midagi, mis vajab politsei tähelepanu, siis kirjuta neile.

• Teadvusta ja märka oma enesetunnet. Kui info tarbimist on liiga palju ja tekib väsimus, siis mõtle, mida saab teisiti teha. On okei, kui ühel nädalal on jaksu kursis olemiseks rohkem kui teisel.

„Meie ümber on ebanormaalselt palju emotsionaalselt rasket meediasisu ja seda enam võiks võimendada seda, mis rahustab,“ soovitab Maia kokkuvõtvalt. „Soovitusalgoritmide võim on meeletu. Kuid selle vastu saab võidelda headuse ja usaldusväärsuse võimendamisega juhul kui kõik aitavad natukene kaasa.”

Artikkel ilmus originaalis Tartu Ülikooli tudengite veebiväljaandes Peegel.