Mare Ainsaar ja Marju Himma: Millisest teadusest unistab eestlane?

Eesti on üks väheseid riike, kus teadlased on iga päev meedias ning ajakirjandus on sedavõrd avatud teadusteemadele. See on kümmekonna aasta töö vili ja peegeldub ka inimeste ülisuures usalduses teaduse vastu. Siiski ei tasuks seda võtta iseenesestmõistetavana ning pidevalt tuleks seirata pinnast, millesse teadusseemet külvatakse.

Keerasin hommikuti raadio Sky Plussi peale just sel ajal, kui seal loeti ette «huvi­tavat maailmast». Enamasti oli tegu uudistega, mida teadlased avastanud on. Ühel päeval võis pokaal punast veini või tükk tumedat šokolaadi aidata kõigi tervisehädade vastu. Teisel päeval võis seesama vein või šokolaaditükk olla kõigi haiguste algpõhjus. Mõnikord olid teadlased avastanud tõendeid lumeinimesest, teinekord maavälise elu võimalikkusest.

Igal juhul oli see alati kole põnev. Kuidas need teadlased seda teevad, leidsin end arutlemas sel ajal, kui bussiga kooli sõitsin.

Oli 1990ndate keskpaik ja üks siinkirjutajatest, Tartu ­Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma käis ­põhikoolis. Tagasi vaadates mõtleb ta, et hoolimata hinnangust, mille annaks seesugusele teadusinfole praegu, tunneb ta ikka teatavat hõllanduslikku sidet nende lihtsate ja pisut meelelahutuslike teadusuudistega. Miks?

Loe edasi Postimehest.