Marit Napp kaitseb doktoritööd „The communicative construction of families: emerging trends in the age of deep mediatisation“

29. augustil kell 13.00 kaitseb Marit Napp meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd „The communicative construction of families: emerging trends in the age of deep mediatisation“ („Perekondade kommunikatiivne konstrueerimine: tärkavad trendid süvameediastumise ajastul“).

Juhendajad:
professor Andra Siibak, Tartu Ülikool
professor Veronika Kalmus, Tartu Ülikool

Oponent: professor Cristina Ponte, Lissaboni NOVA Ülikool (Universidade Nova de Lisboa), Portugal
 

Kokkuvõte

Tänapäeval on perekonnad üha enam ümbritsetud meediast, see tähendab erinevatest tehnoloogilistest seadmetest ja suhtlust vahendavatest keskkondadest. Samas on nüüdne meedia rohkem kui lihtsalt suhtlusvahendid, võimaldades näiteks koguda kasutajate kohta reaalajas andmeid. Selline andmete kogumine tekitab tõsiseid küsimusi laste ja vanemate privaatsuse ning nende õiguste kohta – meedia tarbimine on enamasti seotud laialdase jälgimisega ja sageli toimub see kasutajate teadmata. Hiljutine digiteerimise ja andmestumise laine on seega toonud meid uude süvameediastumise ajastusse, kus meediatehnoloogiad on põimunud meie igapäevaeluga. Doktoritöö „Perekondade kommunikatiivne konstrueerimine: tärkavad trendid süvameediastumise ajastul“ aitab mõista, kuidas muutuvad perekonnad ühes tehnoloogiaga, ja mis on selle muutuse tagajärjed. Selle eesmärgi täitmiseks toetub doktoritöö nii laste kui ka vanematega tehtud Q-metodoloogilisele uuringule ja intervjuudele, aga ka üleeuroopalisele küsitlusuuringule EU Kids Online. Doktoritöö tulemustest nähtub, et meedia on kujundamas ümber perekonnaelu: digitehnoloogiate abil on võimalik olla perekond isegi siis, kui ollakse ajas ja ruumis hajutatud. Üha enam oodatakse vanematelt digitaalsete abivahendite, näiteks jälgimisrakenduste, kasutamist. Sellised tehnoloogiad lisavad traditsioonilistele vanemakohustustele uusi nõudmisi. Kuigi digitehnoloogiad võivad pereliikmeid kaasata ja jõustada, võivad need ka muuta olemasolevaid võimudünaamikaid vanemate ja laste vahel. Seda ilmestab jälgimisrakenduste kasutamine, mida vanemad lastega arutada ei pruugi. Veelgi enam – sageli peavad lapsevanemad privaatsuse küsimusi vähetähtsaks või laste jaoks arusaamatuks. Privaatsusega seonduv perekonnas mängib aga olulist rolli selles, kuidas lapsed õpivad oma privaatset teavet ka väljaspool kodu haldama.