Peame ühiskonnana kaitsma avalikkuses esinevaid inimesi kahjustavate inforünnakute eest, vastasel juhul kaotame oma eksperdid, ametnikud ja poliitikud, kes seni on olnud väga avatud suhtlejad nii ajakirjanike kui ka avalikkusega laiemalt, leiab TÜ ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma Vikerraadio päevakommentaaris.
Eelmisel nädalal kajastas meedia juhtumit, kuidas maski- ja vaktsiinivastase liikumise üks esindaja Andrei Vesterinen salvestas telefonivestluse teadusnõukoja juhi professor Irja Lutsariga. 45-minutilise kõne eesmärk näis olevat seada kahtluse alla Lutsari ja teadusnõukoja pädevust.
Ilma loata salvestatud telefonikõne avaldas ta koos Irja Lutsari telefoninumbriga sotsiaalmeedias ning sellest ajendatuna hakkasid maski- ja vaktsineerimisvatased Lutsarile tegema kõnesid ja saatma vihaseid sõnumeid. Ehk ta sattus ühe teatud vaenulikult ülesässitatud grupi inforünnaku alla.
See on musternäide infokorratuse ehk lihtsamalt valeinfo ühest vormist, mis inglise keeles kannab nime malinformation. Eesti keelde ümber seletatuna on tegu vaenuliku kahjustava infoga.
See info ei ole otseselt vale ning tugineb reaalsusel. Nii oli see ju ka eelmainitud telefonikõne puhul – kõne toimus ja ohver esines selles oma hääle ja seisukohtadega. Kui see oleks vaid kõneks jäänudki, saanuks seda käsitleda lihtsalt ühe inimese telefonikõnena, mille sarnaseid on Irja Lutsar kriisi vältel saanud ilmselt kümneid.
Kuivõrd aga kõne salvestajal, Andrei Vesterinenil oli algusest peale plaan kasutada seda kõnet Irja Lutsari maine kahjustamise eesmärgil, muutub see inforünnakuks ja vaenuliku eesmärgiga kahjustavaks infoks.
Loe lähemalt ERRist.