Märt Masso kaitseb doktoritööd „Employment relations in Estonia: employee control, participation and work accommodation in co-determining working conditions“

5. jaanuaril kell 12.00 kaitseb Märt Masso sotsioloogia erialal doktoritööd „Employment relations in Estonia: employee control, participation and work accommodation in co-determining working conditions“ („Töösuhted Eestis: töötajate kontroll ja osalus töötingimuste kaasotsustamisel”).

Juhendaja: professor Maaja Vadi, Tartu Ülikool

Oponent: professor Eglė Butkevičienė, Kaunase Tehnikaülikool (Leedu)

Kokkuvõte

Eesti töösuhete mitmetahulises maailmas on esiplaanil töösuhte poolte valikuvõimalused. Töötajate valikuvõimalused varieeruvad iseseisvast otsustamisest kuni selle võimatuseni. Doktoritöös keskendutakse töötajate võimalusele valida tööaega, osaleda töötervishoiu juhtimises ning vaadeldakse kaasatust töötingimuste kohandamises.

Töötajate isiklik kontroll töötingimuste üle avaldub eri moel. See võib tähendada nii ise oma töötingimuste üle otsustamist kui ka töötingimuste kujundamist koostöös kaastöötajate ja tööandjatega. Iga töötaja tehtav valik kujundab organisatsiooni valikuid ja iga töötaja enda valikud moodustavad osa organisatsiooni valikutest.

Töökoha demokraatia on põhiprintsiip, mille järgi peaks töötajad kujundama otsuseid, mis mõjutavad neid töötajatena. Võimalus mõjutada toob aga ootuspäraselt kaasa parema tööelu kvaliteedi ja kvaliteetsema töö, olgu selleks parem tööalane eneseteostus, hoitud tervis või töö- ja eraelu tasakaal.

Töötamine on samas ühistegevus, kus töötajate ja organisatsiooni kollektiivsed huvid eksisteerivad koos. Töötajate kontroll valikute üle tähendab nõnda nii võimu omamist teiste üle kui ka võimu kasutamist või kasutamata jätmist ühispingutusteks ja ühiste tulemuste saavutamiseks. Mõõdupuud, mis näitaks, kui palju peaks kõigi heaolu silmas pidades olema töötajate isiklikke valikuid ja organisatsiooni kui terviku valikuid, päriselt paraku veel ei ole.

Eesti töötajatel on suurem otsustusõigus oma tööaja ja -meetodite üle, samas väiksem võimalus iseseisvalt või ühiselt kohandada tööd vastavalt terviseseisundile. Kuigi töötaja kaalutlusvõimalus on suur, siis kollektiivne töötingimuste mõjutamine suurendaks ka väiksemate valikuvõimalustega töötajate individuaalseid võimalusi ja parandaks töötingimusi.

Individuaalseid valikuvõimalusi kujundavad ametiala ja juhtorganite juhtimistegevus. Ametialaselt kõrgemal kohal või spetsiifilisemate oskuste-teadmistega töötajad evivad suuremaid valikuid oma töö üle. Ka suuremate valikuvõimalustega töötajate võimalusi võivad avardada või kitsendada organisatsiooni juhtimisviisid ja laiemalt ühiskonnakorraldus. Ilmestagu seda näiteks ülevalt alla toimuv juhtimine, mis piirab valikuvõimalusi võrreldes valikuvõimalusi avardava osaleva juhtimisega. Tuleks mõelda, kuidas parandada teadmisi töökoha demokraatiast, mis tasakaalustaks parimal viisil töötaja individuaalseid valikuvabadusi.