Miks on andmete analüüsi ja tõlgendamise oskus eriti oluline koroonakriisis?

Meie "Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi" õppekava programmijuht Kairi Kasearu kirjutas, miks on andmete analüüsi ja tõlgendamise oskus eriti oluline koroonakriisis.

"Oleme sattunud aega, mil määramatus ja teadmatus on enneolematult suur. Inimesed otsivad abi ja tuge faktidest, mis aitaksid saada adekvaatsema ülevaate olukorrast, võimaldaksid mõtestada lahti tagajärgi ning proovida näha ette tuleviku suundumusi.

Faktid on võtnud numbrilise kuju: iga päev saame teada, kui palju on tehtud koroonateste, kui palju on haiglaravil inimesi, kui palju on meie hulgast jäädavalt lahkunuid nii Eestis kui maailmas tervikuna. Mida need numbrid meile ütlevad? Ilmselt väga erinevaid asju sõltuvalt sellest, kes ja milliste taustateadmistega numbritele otsa vaatab. Kui puudub taustsüsteem, siis on raske öelda, kas antud olukorras on tegemist suurte või väikeste arvudega.

Arvudest arusaamise esimene põhialus on küsimus, kuidas on arvud saadud ja mida või keda esindavad. Sotsioloogias on tavaks rääkida valimitest ja populatsioonist. Numbrite võrreldavuseks peaksid andmed olema kogutud samal viisil. Koroona haigusjuhtumite testimisel peame teadma, kes moodustavad üldkogumi ehk kelle seas teste tehakse ja kas saame öelda midagi ülejäänud elanikkonna kohta. Praegustel andmetel ilmselgelt üksnes väga ligikaudu. Koroonatestide tegemise reeglid on pidevalt muutunud. Algselt testiti haigussümptomitega inimesi, seejärel pigem eakamaid, siis perearsti saatekirja alusel, hooldekodude elanikke ja töötajaid, eesliinil haigusega võitlust pidavaid inimesi jne. Tegemist on erinevate kogumitega. Kui erineval perioodi tehtud testid ja tuvastatud positiivsed juhtumid kokku panna, siis me ei saa öelda, et tegemist oleks samadel põhimõtetel kogutud andmetega.

Seega, kui vaatame avalikkusele edastatavat statistikat, siis näiteks tuvastatud koroonaviiruse juhtumite vanuseline jaotus peegeldab pigem testimise põhimõtteid. Kui me ei tea, kui palju oli testitavate seas ühe või teise vanusrühma esindajaid, siis on väga raske öelda midagi haiguse levimuse kohta vanuserühmade lõikes. Kui tahaksime öelda midagi viiruse leviku kohta Eestis, siis selleks oleks parim viis testida juhuvalimi põhimõtete alusel, mida näiteks mõningates Euroopa riikides ka planeeritakse teha.

Praegune olukord näitab selgelt suurt vajadust andmete kogumise, analüüsimise ja tõlgendamise oskuste järele. Tartu Ülikooli „Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi“ magistriõppekava alusel omandatavad pädevused on just need, mida saab laiema, mitte üksi epidemioloogilise pildi loomiseks kasutada."

Juba praegu saab SAISis esitada sisseastumisavaldusi magistriõppesse. Loe "Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi" õppekava kohta lähemalt: https://www.yti.ut.ee/et/uhiskonna-infoprotsesside-analuus-0