Millises suunas muutuvad Eesti elanike väärtused?

Andu Rämmer

Artiklile viitamine: Rämmer, A. (2023). Millises suunas muutuvad Eesti elanike väärtused? M. Ainsaar (toim). Muutuv ja mitmekesine Eesti Euroopa Sotsiaaluuringus. Tartu Ülikool.

Väärtuste tähtsus ühiskonnas

Väärtustel on tähtis osa ühiskonna stabiilsuse tagamisel. Ühised väärtused hoiavad ühiskonda koos, sest samad  arusaamad lihtsustavad inimestevahelist mõistmist ja suhtlemist (Ainsaar ja Strenze 2019, Rämmer 2019b). Smith ja Schwartz (1997)  märgivad, et väärtused pole kiretud, objektiivsed uskumused, vaid nad on emotsionaalselt laetud, osutavad ihaldatud eesmärkidele või nendeni jõudmiseks heaks kiidetud viisidele. Nad on ka situatsiooniülesed ning juhivad nii käitumise ja sündmuste valikuid kui ka neile antavaid hinnanguid.

Väärtuste uurijad (Basáñez 2016, Hofstede 2001; Hofstede jt 2010, Inglehart, Baker 2000; Rezsohazy 2001) on seisukohal, et väärtused kujunevad välja sotsialiseerumise käigus noores eas. Üsna üksmeelselt leitakse, et korra välja kujunenutena on väärtused väga püsivad ega allu kergelt muutustele. Nihked ühiskonnas domineerivates väärtustes leiavad aga aset enamasti pikema aja vältel järkjärgulise kohanemisena ühiskonnas toimuvate muutustega, mille käigus ka nooremad põlvkonnad asendavad vanemaid, kuid mõnikord võib ootamatute ühiskondlike vapustuste tagajärjel toimuda ka kiireid murrangulisi muutusi.

Ingleharti teooria selgitab ühiskonna tasandi väärtuste muutust majanduse arenguga – kui mitme inimpõlve jooksul ei pea enam igapäevase majandusliku toimetuleku pärast muretsema ja inimeste turvatunne kasvab, siis muutuvad toimetulekuväärtuste asemel järjest olulisemateks eneseväljenduslikud väärtused.

Suurematest rahvusvahelistest väärtusuuringutest võib olulisematena tuua välja kolm: Hofstede teooria (Hofstede jt 2010, Rämmer 2019a) kirjeldab väärtusi kuue, Ingleharti oma kahe (Inglehart, Welzel 2005) ja Schwartzi kahe (Schwartz 2012) bipolaarse dimensiooni kaudu. Selles artiklis analüüsime Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid, mida on kogutud iga kahe aasta järel Eestis alates aastast 2004 lähtuvalt Schwartzi metoodikast.  Otsime vastust kahele küsimusele: esiteks, milline on olnud väärtushinnangute dünaamika perioodil 2004. kuni 2021 ning teiseks, kuidas erinevad majanduslikult toime tulevate inimeste väärtused majanduslikult ebakindlates oludes olevate inimeste omadest.

Metoodika

Alates 2004 aastast on Eesti kohta Euroopa Sotsiaaluuringus  (ESS) olemas andmed eestimaalaste väärtushinnangute mõõtmiseks. Selleks kasutatakse  Schwartzi (2012) poolt välja töötatud instrumenti, mis kujutab endast portreeküsimustikku, kus vastajad hindavad 6-pallisel skaalal neile esitatud tüpaažide sarnasust iseendale. Väärtushinnangute omavahelise suhte võtab kokku Schwartzi väärtuste ringmudel (joonis 1), kus sarnase sisuga alusväärtused on kõrvuti ja vastandväärtused paigutuvad ringi vastasküljele. 21 väärtushinnangu põhjal moodustatud kümme kultuurideülest alusväärtust (enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, mugandumus, traditsioon, heatahtlikkus, kõikehaaravus). Need alusväärtused koonduvad kaheks bipolaarsete väärtusorientatsioonide teljeks: eneseületamine versus eneseupitamine ja avatus uutele kogemustele versus alalhoidlikkus. Selguse mõttes nimetame omavahel motivatsiooniliselt seotud alusväärtusi edaspidi väärtusorientatsioonideks.

Joonis 1. Schwartzi alusväärtussõõr koos kahe bipolaarse teljega.

 

Väärtuste dünaamika perioodil 2004 kuni 2021 Eestis

2021. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu andmed näitavad (joonis 2), et kõige kõrgemalt väärtustatakse heatahtlikkust (omakasupüüdmatut teiste heaolu eest seismist ja kuuluvusvajadust) ning kõikehaaravust (inimeste ja looduskeskkonnaga arvestamist ja kaitsmist), mis näitab, et kõige olulisemaks peetakse altruismi ning teiste inimeste eest seismist. Need väärtused esindavad Schwartzi ringmudelis eneseületamise orientatsiooni. Samas peetakse oluliseks ka turvalisust. Dispersioonanalüüs tõi välja, et turvalisust väärtustasid vanemad inimesed enam kui nooremad. Jooniselt 2 näeme, et neid alusväärtusi on peetud kõige olulistemaks kogu perioodi jooksul, kui Eestis on ESS andmeid kogutud. Ka enesemääratlemist (mis kujutab endast iseseiseva mõtlemise ja tegutsemise, ning valikuvõime ja loovuse tähtsustamist) väärtustatakse Eestis kõrgelt. Enesemääratlemist väärtustasid kogu perioodi jooksul kõige enam 15-29 ja 30-44 aastased (Lisa 1).

Joonis 2. Väärtushinnangute muutus ajas 2004–2021 (keskmised skaalal: 1 - pole üldse minu moodi … 6 - väga minu moodi. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring, autori arvutused).

 

Kolm tähtsuselt järgnevat väärtust moodustvad kimbu, kuhu kuuluvad traditsioon, mugandumine ja hedonism Eestis (joonis 2). Traditsioonide järgimine ja konformsus esindavad Schwartzi mudelis kogemustele avatusele vastanduvat alalhoidlikkust. Kogu vaadeldava perioodi jooksul on vanemate vanuserühmade liikmed süstemaatiliselt alalhoidlikkusele orienteeritud – mida vanemad inimesed, seda kõrgemalt tähtsustati traditsioonide järgimist ja konformsust. Nooremates vanuserühmades väärtustati eelnevast kõrgemalt nii hedonismi, stimulatsiooni kui enesemääratlust (Lisa 1). Kui kuni 2014. aastani  väärtustati hedonismiga võrdselt saavutusi (isikliku pädevuse väljapaistvust ja vastavust sotsiaalsetele standarditele) ja stimulatsiooni (põnevust, uudsust ja teravaid elamusi), siis viimastel aastatel on eestimaalased neid juba hedonismist madalamalt väärtustanud. Saavutused ja stimulatsioon  on samuti olulised just nooremate inimeste  jaoks. Kõige madalamalt on kogu vaadeldava perioodi jooksul väärtustatud võimu omamist.

Joonis 3. 15- kuni 29-aastaste ja üle 30-aastaste eestimaalaste väärtused skaalal 1 - pole üldse minu moodi … 6 - väga minu moodi. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2021.

 

Jooniselt 3 näeme mõningaid vanuselisi erinevusi kümnes alusväärtuses: eneseupitamise orientatsiooni kuuluvaid väärtusi (saavutusi ja võimu) väärtustasid kõrgemalt noorimad vastajad. Noorim vanuserühm väärtustas vanematest vastajatest kõrgemalt stimulatsiooni, hedonismi ja enesemääratlemist ning oli seetõttu ka kõige rohkem kogemustele avatusele orienteeritud. Lisast 1 näeme, et sellised erinevused muutuvad lineaarselt vanusega. Sellised tulemused kinnitavad varasemate uuringute (Tulviste jt 2017) tulemusi. Uutele kogemustele on avatud rohkem nooremad vanuserühmad (kõige tugevamini 15- kuni 29-aastased) – ning igas nooremas rühmas väärtustati eelnevast kõrgemalt nii hedonismi, stimulatsiooni kui enesemääratlust. Kuna stimulatsiooni ja enesemääratlemise alusväärtused sarnanevad oma olemuselt Ingleharti teoorias kesksete eneseväljenduslike väärtustega (Welzel 2009), siis võib öelda, et nende rühmade kõrgem orienteeritus uutele kogemustele kinnitab Ingleharti ja Welzeli (2005) tõdemust eneseväljenduslike väärtuste võidukäigust suurenenud heaolutingimustes sotsialiseerunud nooremate põlvkondade seas. Mõõdukat eneseväljenduslike väärtuste tähtsuse tõusu Eestis on varasemalt täheldatud ka Euroopa Väärtusuuringus (Rämmer 2017, Rämmer ja Semenova 2022) ning Baltikumi ja Kesk-Euroopa noorte väärtusuuringus (Kaprāns jt 2022).

Ülaltoodu põhjal võib öelda, et eestimaalaste väärtushinnangutes ilmnevad selged mustrid. Eesti inimeste jaoks on kõrgeimal kohal altruism – kogu vaadeldava perioodi jooksul väärtustati kõrgeimalt eneseületamist (omakasupüüdmatut lähedaste heaolu eest seismist ning teiste inimeste heaolust hoolivust ja looduse kaitsmist). Samas annab tooni ka vanuse ja majandusliku ebakindluse suurenemisega kasvav vajadus turvatunde järele. Nooremad ja end majanduslikult kindlustatuna tundvad vastajad on aga rohkem uutele kogemustele avatud ning vanemad ja halvemini toimetulijad omakorda alalhoidlikumad.

Hästi toimetulevad ja nooremad inimesed on uutele kogemustele avatud

Lisast 2 näeme, et eneseületamise ja eneseupitamise orientatsiooni kuuluvates alusväärtustes vaadedava perioodi jooksul süstemaatilisi erinevusi ei ilmnenud. Kuigi nii kogemustele avatuse kui ka alalhoidlikkuse orientatsioonides ilmnesid süstemaatilised erinevused toimetuleku rühmade osas, võivad sellised seosed olla osaliselt mõjutatud inimeste vanusest. Sellegipoolest kinnitavad mõlemad Ingleharti (Inglehart ja Baker 2000, Inglehart ja Welzel 2005) väärtuste muutuse teooriat. Nimelt näitab sõltumatute rühmade t-test, et kogemustele olid rohkem avatud eestimaalased, kes väärtustasid end  kogu perioodi vältel mittetoimetulijateks pidajatest kõrgemalt hedonismi, stimulatsiooni ja enesemääratlemist ning on ka enesekindlamad oma toimetulekus. Toimetulekuraskustega vastajad olid omakorda alalhoidlikumad, väärtustades end edukateks pidavatest vastajatest kõrgemalt traditsioonide järgimist, mugandumist ja turvalisust. Seega võib öelda, et inimesed, kes ei pea muretsema palju igapäevase majanduslikult toimetuleku eest on ka ettevõtlikumad ja on valmis ühiskonda edasi viima.

Kokkuvõte

Euroopa Sotsiaaluuringuga aastate jooksul kogutud andmete analüüs näitab, et kuigi eestimaalaste väärtushinnangud on ajas suhteliselt stabiilsed, võib vaadeldava perioodi lõikes tuua välja mõningaid erinevusi erinevate rühmade hinnangutes.

2004 kuni 2021 jooksul tehtud Euroopa Sotsiaaluuringu küsitlustes selgus, et Eesti inimeste jaoks on kõrgeimal kohal altruism – kogu vaadeldava perioodi jooksul väärtustati kõrgeimalt eneseületamist (omakasupüüdmatut lähedaste heaolu eest seismist ning teiste inimeste heaolust hoolivust ja looduse kaitsmist). Kuigi kõige noorem, 15- kuni 29-aastaste vanuserühm oli kuni 2014 aastani vanematest earühmadest vähem eneseületamisele orienteeritud, siis sellesse orientatsiooni kuuluvates alusväärtustes hiljem korrapäraseid märkimisväärseid ealisi erinevusi enam ei ilmnenud. Seetõttu võib öelda, et vaadeldava perioodi jooksul on nooremad eestimaalased hakanud eneseületamist varasemast veidi kõrgemalt väärtustama.

Kõige selgemad vastajate vanusel ja majanduslikul toimetulekul põhinevad erinevused ilmnesid kogemustele avatuse, eneseupitamise ja alalhoidlikkuse orientatsioonidesse kuuluvates alusväärtustes.

Uutele kogemustele olid kogu perioodi jooksul avatud rohkem nooremad vanuserühmad (kõige kõrgemalt 15- kuni 29-aastased), sest nendesse kuulujad väärtustasid vanemate earühmade liikmetest kõrgemalt nii hedonismi, stimulatsiooni kui enesemääratlemist. Uutele kogemustele on selgelt tugevamini orienteeritud ka hästi toimetulevad eestimaalased – nemadki väärtustasid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul toimetulekuraskustes inimestest kõrgemalt nii hedonismi, stimulatsiooni kui enesemääratlemist.

Samamoodi on noored inimesed ka rohkem eneseupitamisele orienteeritud, väärtustades kogu perioodi (2004 kuni 2021) jooksul vanematest kõrgemalt saavutust ja võimu. Kuni 29-aastaste ja vanemate eestimaalaste hinnangute vahel ilmnesid vaadeldava perioodi lõikes eneseupitamisele orienteerituses kõigil aastatel statistiliselt olulised erinevused.

Kuni 2014. aastani väärtustasid vanemad põlvkonnad 15- kuni 29-aastastest kõrgemalt ka eneseületamise orientatsiooni kuuluvat kõikehaaravust ja heatahtlikkust, kuid alates 2016. aastast enam statistiliselt olulisi hinnangutevahelisi erinevusi selles orientatsioonis ei ilmnenud.

Iga vanem vanuserühm on jälle noorematest alalhoidlikum – nad väärtustasid kogu perioodi jooksul kõrgemalt traditsioonide järgimist, konformismi ja turvalisust. Samuti selgus, et ka majandusliku kindlustunde vähenemisega kasvab vajadus turvatunde järele. Ehk siis toimetulekuraskustega eestimaalased olid ka alalhoidlikumad.

Ülaltoodu põhjal võib öelda, et eestimaalaste väärtustes peegelduvad nii nende vanuselistest erinevustest kui ka elutingimustest saadud mõjutused, milles oli aja jooksul üha rohkem näha eneseväljenduslikke elemente. Selliseid, mis on omased heaoluühiskondade liikmetele.

---

Tööd väärtuste uurimisel on toetanud  AS Postimees Grupi grant POST214 "Noorte eestivenelaste väärtused ja identiteet".

 

Kasutatud kirjandus

Ainsaar, M.; Strenze, T. (2019). Väärtused kui inimvara ja nende mõju ühiskonna arengule. Tallinn: Arenguseire Keskus. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-Keskus_V%C3%A4%C3%A4rtused-kui-inimvara_2019.pdf

Basáñez, M. (2016). A world of three cultures: honor, achievement and joy. New York: Oxford University Press.

Hofstede, G. (2001). Culture’s Consequences: Comparing Values, Behaviors, Institutions and Organizations across Nations. Teine, täiendatud väljaanne. Thousand Oaks, California: Sage. Hofstede, G.; Hofstede, G. J.; Minkov, M. (2010). Cultures and organizations: software of the mind: intercultural cooperation and its importance for survival. New York: McGraw-Hill.

Inglehart, R., Baker, W. E. (2000). Modernization, cultural change and the persistence of traditional values. American Sociological Review, 65 (2), 19–51.

Inglehart, R., Welzel, C. (2005). Modernization, cultural change, and democracy: the human development sequence. Cambridge: Cambridge University Press.

Kaprāns, M., Rämmer, A., Külm, M.L., Labanauskas, L., Rasnaca, L. (2022). Youth Study Baltic Countries 2021. Bonn: Friedrich-Ebert-Stiftung. https://library.fes.de/pdf-files/id/19168-20220509.pdf 

Rezsohazy, R. (2001). Values, Sociology of. Smelser, N. J., Baltes, P. B. (toim.). International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences (16153–16158). Oxford: Elsevier Science Ltd.

Rämmer, A. (2017). Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://dspace.ut.ee/handle/10062/58658

Rämmer, A. (2019a). Väärtustes peegelduvad ühiskonna kogemused. Sirp, 5.juuli. https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/vaartustes-peegelduvad-uhiskonna-kogemused/

Rämmer, A. (2019b). Väärtustest ja neid kujundavatest teguritest. Akadeemia, 365 (8), 1347−1381. https://www.researchgate.net/profile/Andu-Rammer/publication/337000243_Vaartustest_ja_neid_kujundavatest_teguritest/links/5de8e01e299bf10bc3406a41/Vaeaertustest-ja-neid-kujundavatest-teguritest.pdf

Rämmer, A.; Semenova, K. (2022). Eesti- ja venekeelsed noored on orienteeritud saavutuslikkusele, kuid erineval moel. Mihus, 37. https://mihus.mitteformaalne.ee/eesti-ja-venekeelsed-noored-on-orienteeritud-saavutuslikkusele-kuid-erineval-moel/

Schwartz, S. H. (2012). An Overview of the Schwartz Theory of Basic Values. Online Readings in Psychology and Culture, 2(1). https://doi.org/10.9707/2307-0919.1116

Smith, P. B., Schwartz, S. H. (1997). Values. Berry, J. W, Kagitcibasi, C., Segall, M. H. (toim.). Handbook of Cross-Cultural Psychology. Volume 3: Social Behavior and Applications (77–118). London: Allyn and Bacon.

Tulviste, T.; Kall, K.; Rämmer, A. (2017). Value Priorities of Younger and Older Adults in Seven European Countries. Social Indicators Research, 133 (3), 931−942. DOI: 10.1007/s11205-016-1392-4.

Welzel, C. (2009). How selfish are self-expression values? A civicness test. Journal of Cross-Cultural Psychology 20(10), 1-23.

 

Lisa 1. Erinevate vanuserühmade alusväärtused ja neli nendel baseeruvat kõrgema tasandi väärtusorientatsiooni (vt ka Schwartz 2007:175) perioodil 2004 kuni 2021. (Skaala 1 – pole üldse minu moodi … 6 – väga minu moodi. Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring).

2004