Monograafias arutletakse, mida tähendab olla laps andmestunud ühiskonnas

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibaku ja Giovanna Mascheroni (Università Cattolica) kaasautorluses ilmus raamat "Datafied Childhoods. Data practices and imaginaries in children's lives", milles arutletakse, kuidas mõjutab digi-ja andmeühiskonnas üles kasvamine laste kujunemist.

Peter Langi kirjastuses ilmunud monograafia näol on tegemist esimese ulatuslikuma sissevaatega andmestunud lapsepõlve fenomeni. Mascheroni ja Siibak arutlevad raamatus selle üle, milliseid tagajärgi võivad kogeda lapsed, kes on üles kasvanud andmestunud ühiskonnas; ehk ühiskonnas, kus ühest küljest nii igapäevased olmepraktikad ja sotsiaalne suhtlus pere-, sõprade-, ja kooli keskkonnas; kui ühiskondlikud protsessid, on järjest enam digi- ja andmetehnoloogiatest sõltuvad.

„Kestev koroonapandeemia on igapäevaelu andmestumist ja meie sõltuvust andmesuhetest veelgi suurendanud, kuid meil on siiani veel üsna vähe teadmisi laste ja neid ümbritsevate täiskasvanute andmepraktikate olemuse, tähenduste ja tagajärgede kohta. Oma raamatuga püüame seda teadmiste lünka täita“, tõdeb Siibak. „Meie eesmärk oli avada pisut enam seda, mida tähendab kasvada üles digitehnoloogiatest küllastunud ühiskonnas ja mõtestada, millised muutused kaasnevad igapäevase koduse olme, lapsevanemate praktikate ja kooli keskkonna aina kasvava andmestumisega.“

Kuidas kasvavat andmestumist ühiskonnas normaliseeritakse? Kuidas mõjutab võrguvanemlus andmestunud ühiskonnas üles kasvanud laste tulevikku? Mida tähendavad erinevad andmepraktikad vanematele, õpetajatele ja lastele endile? Need on vaid mõned küsimused, millele Mascheroni ja Siibak oma raamatus interdistsiplinaarsetele teooriatele ning empiiriliste uuringute tulemustele toetuvalt vastuseid otsivad. 

Lisateave: Andra Siibak, Tartu Ülikooli meediauuringute professor, andra.siibak@ut.ee