Monograafiad
Täielik ülevaade ühiskonnateaduste instituudi viimaste aastate publikatsioonidest asub Eesti Teaduse Infosüsteemis (ETIS), kus on võimalik instituudi filter peale panna ning avaldatut autorite, avaldamise aasta või väljaande põhjal sorteerida.
Viimaste aastate silmapaistvaimad ÜTI teadlaste poolt koostatud või toimetatud kogumikud on näiteks:
Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibaku ja Giovanna Mascheroni (Università Cattolica) kaasautorluses ilmunud raamatus "Datafied Childhoods. Data practices and imaginaries in children's lives" arutletakse, kuidas mõjutab digi-ja andmeühiskonnas üles kasvamine laste kujunemist. See on esimene ulatuslik sissevaade andmestunud lapsepõlve fenomeni. Mascheroni ja Siibak arutlevad raamatus selle üle, milliseid tagajärgi võivad kogeda lapsed, kes on üles kasvanud andmestunud ühiskonnas; ehk ühiskonnas, kus ühest küljest nii igapäevased olmepraktikad ja sotsiaalne suhtlus pere-, sõprade-, ja kooli keskkonnas; kui ühiskondlikud protsessid, on järjest enam digi- ja andmetehnoloogiatest sõltuvad. Kuidas kasvavat andmestumist ühiskonnas normaliseeritakse? Kuidas mõjutab võrguvanemlus andmestunud ühiskonnas üles kasvanud laste tulevikku? Mida tähendavad erinevad andmepraktikad vanematele, õpetajatele ja lastele endile? Need on vaid mõned küsimused, millele Mascheroni ja Siibak oma raamatus interdistsiplinaarsetele teooriatele ning empiiriliste uuringute tulemustele toetuvalt vastuseid otsivad.
Lisateave: Andra Siibak, Tartu Ülikooli meediauuringute professor, andra.siibak@ut.ee
2020. aastal ilmunud eestikeelsetest kõrgkooliõpikutest valiti parimaks „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“, mille koostajad ja toimetajad on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased Anu Masso ja Andra Siibak ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi teadlane Katrin Tiidenberg.
Kogumikust „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“ leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisprotsesse paremini mõista – nii analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad üliõpilased kui ka juba kogenud spetsialistid. Andmestuvat maailma aitavad raamatus mõtestada 38 eri distsipliinide esindajat, eksperti, õppejõudu ja praktikut ülikoolidest, teadus- ja arendusasutustest ning eraettevõtetest.
Lisateave:
Andra Siibak, meediauuringute professor, andra.siibak@ut.ee
Anu Masso, andmeuuringute kaasprofessor, anu.masso@ut.ee
Enam kui 30 teadlase poolt kokku pandud kogumik annab teoreetilise ülevaate Euroopas ja postkommunistlikes riikides toimunud poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest murrangutest ning käsitleb globaalseid transformatsiooniprotsesse majanduses ja poliitikas, transpordis, kommunikatsiooni ja meedia valdkonnas, samuti ruumisuhetes ja väärtusstruktuuris. Lisaks teoreetilistele käsitlustele leiavad lugejad kogumikust ka näiteid empiirilistest uuringutest ja uudseid lähenemisi uurimismeetodite osas. Raamatu on toimetanud ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm, andmeuuringute vanemteadur ja Zürichi Tehnikaülikooli külalisteadur Anu Masso ning meediasotsioloogia teadur Signe Opermann. Samuti on mitmed artiklid selles kogumikus ÜTI teadlaste poolt kirjutatud.
Raamatut on võimalik tellida Routledge kodulehel.
Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteaduri Dr Margit Kelleri poolt toimetatud „The Routledge Handbook on Consumption“ koondab paljude erinevate valdkondade ekspertide tarbimisalase teadustöö olulisemad tulemused. Tegemist on suurepärase kogumikuga kõigile, kes soovivad oma (teadus-)tööd positsioneerida, tutvuda uute analüütiliste avastustega ning leida uurimislõtke. Kogumiku struktuur on intuitiivselt temaatiline, käsitledes nii teooriat kui metodoloogiat, turgusid ja ettevõtteid, poliitikat ning kultuuri ja igapäevaelu. Tegemist on olulise lugemisega kõigile sotsiaal- ja majanduseteaduse tudengitele ning teadlastele. Meie teadlased on panustanud lisaks toimetustööle ka artiklite kirjutamisega.
Raamatut on võimalik tellida Routledge kodulehel.
Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002-2014. tulemustest valminud kogumik „Eesti ühiskond kiirenevas ajas“ annab ülevaate Eesti ühiskonna arengust viimasel paaril aastakümnel ning arutleb võimalike tulevikusuundade üle. Raamatu toimetasid ühiskonnateaduste instituudi teadlased emeriitprofessor Peeter Vihalemm, sotsiaalse kommunikatsiooni (emeriit-)professor Marju Lauristin, sotsioloogia professor Veronika Kalmus ja kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.
Uuringus on üksikasjaliku vaatluse alla võetud Eesti tee stagnatsiooniajast tänapäeva (eri arenguperioodid); väärtused ja identiteedid; hinnangud muutustele ja elule ENSV-s; eri rahvarühmade elutingimused ja sidustatus ühiskonda; poliitiline ja kultuuriline aktiivsus; ajakasutus ja meediakasutus; tarbimispraktikad; kontaktid teiste maadega; Eesti venekeelse elanikkonna lõimumise viisid; põlvkondade eristumine; kihistumise tendentsid ja tegurid jms.
Raamat pakub huvi sotsiaalteadlastele ja kõigile, kes on huvitatud Eesti ühiskonna viimaste aastakümnete arengu mõtestamisest, sh poliitikakujundajad, ajakirjanikud, ühiskonnateaduslike ainete õpetajad, noorsootöötajad jne. Raamat sobib õppevahendiks sotsiaalteaduste üliõpilastele.
Raamatut on võimalik tellida Krisostomuse kodulehelt.
This collective monograph can be seen as a retrospective logbook of the long journey of the research group “Me. The World. The Media” (in Estonian “Mina. Maailm. Meedia”, abbreviated as MeeMa). The book offers a reflexive review of the long-term experience of researching the transformations in Estonian society, particularly by using the lens of social morphogenetic analysis developed by Margaret Archer and her co-workers. Specifically, the book aims to re-conceptualise the main results of the empirical studies from 2002 to 2014 by synthesising different theoretical perspectives on social change.
Raamatut on võimalik tellida Tartu Ülikooli kirjastuse veebipoest.
Lisateave: Veronika Kalmus, sotsioloogia professor, veronika.kalmus@ut.ee
Hiljuti ilmunud raamatus „Child Vulnerability and Vulnerable Subjectivity“ vaadeldakse lapseea haavatavust rahvusvahelisest ja võrdlevast vaatepunktist, kasutades ning ühendades psühholoogia, sotsioloogia, õigusteaduse, kasvatusteaduste, sotsiaaltöö ja meediauuringute uurimismeetodeid. Raamatus selgitatakse, kuidas lapses kujuneb haavatus suhetes teiste laste, vanemate ning spetsialistidega, nt õpetajate, sotsiaaltöötajate ja kohtunikega, kuidas seda põhjustavad hoolekande-, tervishoiu-, haridus- ja õigussüsteem ning võimendavad mitmesugused kriisid, nt koroonapandeemia, sõjad ja loodusõnnetused. Teos on kasulik abimaterjal laste heaoluga tegelevatele teadlastele, praktikutele ja poliitikutele.
Raamatu on toimetanud Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar, empiirilise sotsioloogia kaasprofessor Mai Beilmann ja sotsiaalse heaolu uuringute teadur Oliver Nahkur. Enamiku peatükkide autorid või kaasautorid on instituudi uurimisrühmade liikmed Dagmar Kutsar, Mai Beilmann, Oliver Nahkur, sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor Judit Strömpl, sotsiaalse heaolu lektor Kadri Soo, sotsioloogia professor Veronika Kalmus, ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Opermann, sotsioloogia erialal doktoritöö kaitsnud Kristi Paron ning Ukraina külalisteadur ja psühholoogia aspirant Yuliia Kravchenko. Mitme peatüki kirjutamises osalesid ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna teadlased: kriminoloogia teadur Anna Markina, Euroopa ja võrdleva õiguse kaasprofessor Katre Luhamaa ning endine analüütik Beata Žarkovski.
Raamatut saab tellida Springer Linki lehelt.
Lisateave: Dagmar Kutsar, sotsiaalpoliitika kaasprofessor, dagmar.kutsar@ut.ee
Kirjastuselt Routledge ilmus raamat „European Media Systems for Deliberative Communication: Risks and Opportunities“. Raamatu toimetasid Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Jyväskylä Ülikooli emeriitprofessor Epp Lauk ja Horvaatia Zagrebi Ülikooli meediasotsioloogia professor Zrinjka Peruško.
Raamatus uuritakse meedia ja kommunikatsiooni muutuste mõju demokraatiale Euroopas. Eelkõige keskendutakse arutleva demokraatia mõistele, mis paneb suurt rõhku kommunikatsioonile. Kuigi mis tahes demokraatia vorm põhineb kodanike teavitamisel valitsuse tööst ning meedia ja demokraatia on olnud meediauuringute üks enim käsitletud teemasid, ei ole arutlevat demokraatiat meediasüsteemiga seoses empiiriliselt uuritud. Demokraatia on muutlik kord ning praegusel ajal oleme tunnistajaks nii demokraatia allakäigule kui ka uuenemisele Euroopas ja mujal. Selle käigus muutuvad ka demokraatiale esitatavad normatiivsed ootused. Arutlevat demokraatiat saab vaatamata mõningale kriitikale selle rohkete ootuste tõttu nüüdisajal paremini ellu viia, kuna inimeste arvamuste (kui mitte ratsionaalsuse) levik on tänu uutele meediaplatvormidele ja sotsiaalmeediale palju lihtsam. Raamatus analüüsitakse, kuidas teineteist mõjutavad meediasüsteem kui laiemas tähenduses meediaga seotud ja ühiskonnas esinevate struktuuride ja tegurite kogum (milles peetakse arutlevat demokraatiat kõige kõrgemaks demokraatia vormiks või ideaaliks) ning meedia normatiivsed eesmärgid.
Lisateave: Halliki Harro-Loit, ajakirjanduse professor, halliki.harro@ut.ee
Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmunud raamatu „Monitoring Mediascapes. A Premise of Wisdom-based EU Media Governance“ toimetasid Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Jyväskylä Ülikooli emeriitprofessor Epp Lauk ja Kuningas Juan Carlose ülikoolis ajakirjanduse erialal doktorikraadi kaitsnud Martin Oller Alonso.
Raamatus püstitab uurimisrühm kaks suurt küsimust: milline on 14 Euroopa riigi meedia olukorra seirevõimekus ning – millised eeldused on vaja täita selleks, et deklareeritud tõenduspõhine meediapoliitika tegelikult rakenduks?
Esimesele küsimusele vastamiseks on Mediadelcom projekti raames töötatud välja meediaseire kontseptsioon ja selle mõõtmise metodoloogia
Teisele küsimusele vastuse saamiseks esitataks maade võrdlus – mis aga näitab, et vaid vanadel Põhja-Euroopa demokraatlikel riikidel (Saksamaa, Rootsi, Austria) on eeldusena olemas piisavalt teadmust meedia ja ajakirjandusega seotud olukorra dünaamika kohta.
Lisateave: Halliki Harro-Loit, ajakirjanduse professor, halliki.harro@ut.ee
