Autor:
/Unsplash

Monograafiad

Täielik ülevaade ühiskonnateaduste instituudi viimaste aastate publikatsioonidest asub Eesti Teaduse Infosüsteemis (ETIS), kus on võimalik instituudi filter peale panna ning avaldatut autorite, avaldamise aasta või väljaande põhjal sorteerida. 

Viimaste aastate silmapaistvaimad ÜTI teadlaste poolt koostatud või toimetatud kogumikud on näiteks:

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibaku ja Giovanna Mascheroni (Università Cattolica) kaasautorluses ilmunud raamatus "Datafied Childhoods. Data practices and imaginaries in children's lives" arutletakse, kuidas mõjutab digi-ja andmeühiskonnas üles kasvamine laste kujunemist. See on esimene ulatuslik sissevaade andmestunud lapsepõlve fenomeni. Mascheroni ja Siibak arutlevad raamatus selle üle, milliseid tagajärgi võivad kogeda lapsed, kes on üles kasvanud andmestunud ühiskonnas; ehk ühiskonnas, kus ühest küljest nii igapäevased olmepraktikad ja sotsiaalne suhtlus pere-, sõprade-, ja kooli keskkonnas; kui ühiskondlikud protsessid, on järjest enam digi- ja andmetehnoloogiatest sõltuvad. Kuidas kasvavat andmestumist ühiskonnas normaliseeritakse? Kuidas mõjutab võrguvanemlus andmestunud ühiskonnas üles kasvanud laste tulevikku? Mida tähendavad erinevad andmepraktikad vanematele, õpetajatele ja lastele endile? Need on vaid mõned küsimused, millele Mascheroni ja Siibak oma raamatus interdistsiplinaarsetele teooriatele ning empiiriliste uuringute tulemustele toetuvalt vastuseid otsivad. 

Lisateave: Andra Siibak, Tartu Ülikooli meediauuringute professor, andra.siibak@ut.ee

Image
Datafied Childhoods

2020. aastal ilmunud eestikeelsetest kõrgkooliõpikutest valiti parimaks „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“, mille koostajad ja toimetajad on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased Anu Masso ja Andra Siibak ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi teadlane Katrin Tiidenberg. 

Kogumikust „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“ leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisprotsesse paremini mõista – nii analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad üliõpilased kui ka juba kogenud spetsialistid. Andmestuvat maailma aitavad raamatus mõtestada 38 eri distsipliinide esindajat, eksperti, õppejõudu ja praktikut ülikoolidest, teadus- ja arendusasutustest ning eraettevõtetest.

Lisateave:
Andra Siibak, meediauuringute professor, andra.siibak@ut.ee
Anu Masso, andmeuuringute kaasprofessor, anu.masso@ut.ee

Image
Kuidas mõista andmestunud maailma

Enam kui 30 teadlase poolt kokku pandud kogumik annab teoreetilise ülevaate Euroopas ja postkommunistlikes riikides toimunud poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest murrangutest ning käsitleb globaalseid transformatsiooniprotsesse majanduses ja poliitikas, transpordis, kommunikatsiooni ja meedia valdkonnas, samuti ruumisuhetes ja väärtusstruktuuris. Lisaks teoreetilistele käsitlustele leiavad lugejad kogumikust ka näiteid empiirilistest uuringutest ja uudseid lähenemisi uurimismeetodite osas. Raamatu on toimetanud ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm, andmeuuringute vanemteadur ja Zürichi Tehnikaülikooli külalisteadur Anu Masso ning meediasotsioloogia teadur Signe Opermann. Samuti on mitmed artiklid selles kogumikus ÜTI teadlaste poolt kirjutatud.

Raamatut on võimalik tellida Routledge kodulehel.

Image
Routledge book cover

Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteaduri Dr Margit Kelleri poolt toimetatud „The Routledge Handbook on Consumption“ koondab paljude erinevate valdkondade ekspertide tarbimisalase teadustöö olulisemad tulemused. Tegemist on suurepärase kogumikuga kõigile, kes soovivad oma (teadus-)tööd positsioneerida, tutvuda uute analüütiliste avastustega ning leida uurimislõtke. Kogumiku struktuur on intuitiivselt temaatiline, käsitledes nii teooriat kui metodoloogiat, turgusid ja ettevõtteid, poliitikat ning kultuuri ja igapäevaelu. Tegemist on olulise lugemisega kõigile sotsiaal- ja majanduseteaduse tudengitele ning teadlastele. Meie teadlased on panustanud lisaks toimetustööle ka artiklite kirjutamisega.

Raamatut on võimalik tellida Routledge kodulehel.

Image
Routledge book cover(2)

Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002-2014. tulemustest valminud kogumik „Eesti ühiskond kiirenevas ajas“ annab ülevaate Eesti ühiskonna arengust viimasel paaril aastakümnel ning arutleb võimalike tulevikusuundade üle. Raamatu toimetasid ühiskonnateaduste instituudi teadlased emeriitprofessor Peeter Vihalemm, sotsiaalse kommunikatsiooni (emeriit-)professor Marju Lauristin, sotsioloogia professor Veronika Kalmus ja kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.

Uuringus on üksikasjaliku vaatluse alla võetud Eesti tee stagnatsiooniajast tänapäeva (eri arenguperioodid); väärtused ja identiteedid; hinnangud muutustele ja elule ENSV-s; eri rahvarühmade elutingimused ja sidustatus ühiskonda; poliitiline ja kultuuriline aktiivsus; ajakasutus ja meediakasutus; tarbimispraktikad; kontaktid teiste maadega; Eesti venekeelse elanikkonna lõimumise viisid; põlvkondade eristumine; kihistumise tendentsid ja tegurid jms.

Raamat pakub huvi sotsiaalteadlastele ja kõigile, kes on huvitatud Eesti ühiskonna viimaste aastakümnete arengu mõtestamisest, sh poliitikakujundajad, ajakirjanikud, ühiskonnateaduslike ainete õpetajad, noorsootöötajad jne. Raamat sobib õppevahendiks sotsiaalteaduste üliõpilastele.

Raamatut on võimalik tellida Krisostomuse kodulehelt

Image
Eesti ühiskond kiirenevas ajas

Simone Eelmaa kaitseb doktoritööd „The social categorization of sexual abuse“

23. aprillil kell 14.15 kaitseb Simone Eelmaa sotsioloogia erialal doktoritööd „The social categorization of sexual abuse“ („Seksuaalse väärkohtlemise ühiskondlik määratlus ”).
Teadushuvi

Värske teadusbaromeeter kinnitab Eesti elanike usaldust teaduse ja teadlaste vastu

Viivika Eljand-Kärp kaitseb doktoritööd „Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes”

Viivika Eljand-Kärp kaitseb doktoritööd „Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes”.