ÜTI ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm kirjutab Sirbi lehekülgedel, kuidas veebimõõdikutest sai tööriist, mis lubab ette aimata lugejate soove ja mõjutab selle kaudu ajakirjanike valikuid.
Keeruline on ette näha kõiki veebimõõdikute kui juhtimisinstrumendi kasutamisega kaasnevaid tagajärgi. See on ajakirjanikutöö suunajana liiga uus nähtus selleks, et oleks võimalik jälgida pikaajalisi mõjusid. Võib ennustada, et ühe tagajärjena hakkab lähiaastatel vahetuma ajakirjanike koosseis – maailmaparandajate asemel jääb ameti juurde üha rohkem „tippsportlasi“. Olen üsna kindel, et üheplaaniline mõõdikukultuur ei võimalda mitmekesist ajakirjanikkonda, mida on vaja arvamuste ja vaadete paljususe tagamiseks ka ajakirjanduse sisus. Samuti võib ennustada, et mõõdikukultuuri süvenemisega kuivab kokku ajakirjanikkonnas akumuleerunud taustateadmus protsesside tagamaade, pikaajalise arengu ja avalikkuses tegutsevate isikute arenguloo ja motiivide kohta. Pika mäluga maratonijooksjate asemele tulevad kiirelt käivituvad, aga ka kiirelt läbi põlevad sprinterid. Ja ka sellest sõltub, millist sisu pakub ajakirjandus lugejale.