Rahulolu haridusega Eestis kahel viimasel aastakümnel

Aune Valk

Artiklile viitamine: Valk, A. (2023). Rahulolu haridusega Eestis kahel viimasel aastakümnel. M. Ainsaar (toim). Muutuv ja mitmekesine Eesti Euroopa Sotsiaaluuringus. Tartu Ülikool.

Sissejuhatus

Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2020, mis võeti vastu 2014. aastal, seadis üheks võtme-eesmärgiks, „erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega“ kasvu. Õppijate ja õpetajate subjektiivne rahulolu on ka uue haridusvaldkonna arengukava (2035) üks võtmenäitaja. Euroopa Sotsiaaluuring võimaldab analüüsida rahulolu haridussüsteemiga üldiselt, sealjuures võrdluses teiste riikidega. Varasemad uuringud (Beilmann 2015) Euroopa Sotsiaaluuringu andmetega on näidanud, et „Eesti elanike rahulolu Eesti haridussüsteemiga on väikestele tagasilangustele vaatamata kasvanud ning et Eesti inimesed on kohaliku haridussüsteemi toimimisega üldiselt rohkem rahul kui eurooplased keskmiselt.“ Selles artiklis analüüsin viimaste ESS andmetega, kas rahulolu haridusega jätkuvalt suureneb, kuidas rahulolu haridusega seostub PISA uuringu tulemustega ning milline on Eesti olukord võrdluses teiste riikidega.

Metoodika

Analüüsiks on kasutatud Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) Eesti andmeid alates 2004. aastast. Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant ja seetõttu on võimalik jälgida aegridasid just sellise sammuga. Rahulolu haridusega uuriti ESSis osalejatelt küsimusega „Kui halb või hea on Teie arvates praegusel ajal hariduse olukord Eestis?“. Vastata sai 11-punktisel skaalal, kus 0 tähendas üldse mitte rahul ja 10 tähendas väga rahul.

Võrdlen hinnanguid haridussüsteemile ESS andmetes alates 2004 aastast ning PISA (Programme for International Student Assessment) uuringu tulemusi 2006. (Eesti osales esimest korda) ja 2018. aastal (viimased andmed). PISA on Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsiooni (OECD) korraldatud uuring, mida viiakse läbi iga kolme aasta järel. PISA uurib 15-aastaste noorte teadmisi kolmes valdkonnas: funktsionaalne lugemine, matemaatika, loodusteadused. PISA uuringust on selles artiklis kasutatud informatsiooni vaid matemaatikaoskuste kohta. Viimases voorus 2018. aastal osales selles uuringus 80 riiki kogu maailmast. Eestis oli valimis 232 kooli 7000 õpilasega. PISA uuringu metoodika kohta saab täpsemalt lugeda OECD (2019) väljaannetest ning OECD (2022) ja HARNO (2022) kodulehelt.

Et mõista, mis tegurid haridusega rahulolu mõjutavad, võrdlen rahulolu eri vanuse, hariduse ja sissetuleku rühmade lõikes ning vaatan paralleelselt ka eluga rahulolu tervikuna. Rahulolu eluga uuriti küsimusega „Kõike kokku võttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete?“. Vastata sai 11-punktisel skaalal, kus 0 tähendas üldse mitte rahul ja 10 tähendas väga rahul.

Rahulolu hariduse olukorraga Eestis

Mõned varasemad uuringud on näidanud, et mitmed eri valdkondadega rahulolud on omavahel seotud. Näiteks Ainsaar ja Nahkur (2019) näitasid ESS andmetega, et rahulolul tervishoiusüsteemiga on suur ühisosa inimese üldise eluga rahuloluga ning rahuloluga teiste institutsioonidega. Samas mõjutab rahulolu ka inimese enda sotsiaalmajanduslik taust. Sellepärast alustame üldise eluga rahulolu ning haridusega rahulolu võrdlusest. Rahulolu hariduse olukorraga on 2004. ja 2021. aasta vahel kasvanud (joonis 1). Kasv on toimunud paralleelselt eluga rahulolu kasvuga Eestis.

Joonis 1. Rahulolu eluga ja haridusega Eestis 2004–2021.

2021. aastal olid haridusega kõige enam rahul noored ning majanduslikult hästi toime tulevad eestikeelsed inimesed (tabel 1).

Tabel 1. Rahul või väga rahul (skaalal 0–10 hinnangu 6–10 andnud vastajad) Eesti haridussüsteemiga 2021. aastal (ESS andmed).
		Rahul või väga rahul (%)	N
Mees	15-29	87	112
	30-44	73	171
	45-59	79	179
	60+	63	231
Naine	15-29	84	94
	30-44	75	205
	45-59	70	206
	60+	65	344
Tulevad majanduslikult toime	Eesti keel	80	988
	Vene keel	55	317
Raske majanduslikult toime tulla	Eesti keel	63	150
	Vene keel	36	86
	Kokku	71	1542

Huvitav on tulemusi vaadata ka inimeste hariduse lõikes (joonis 2). Rahulolu haridusega on suurenenud kõigis haridusrühmades. 2004. aastal olid hariduse olukorraga enam rahul põhi- ja keskharidusega inimesed ning nii kutse- kui kõrgharidusega inimeste rahulolu oli statistiliselt oluliselt madalam just põhihariduse või madalama haridusega inimestega võrreldes. 2021. aastaks ei ole haridusega rahulolu enam seotud vastaja haridusega. Kõigi rühmade rahulolu on samal tasemel. Suurem positiivne muutus on 17 aastaga toimunud kutse- ja kõrgharidusega inimeste rahulolus haridusega (joonis 2).

Joonis 2. Rahulolu haridusega Eestis vastaja haridustaseme lõikes 2004. a ja 2021. a.

Vaadates rahulolu haridusega vanuserühmade lõikes, siis haridusega on kõige enam rahul kõige noorem vanuserühm (15–39), kes ise ka kõige aktiivsemalt ja vahetumalt õppimisega kokku puutub. Kõige enam on samas kasvanud 40–59-aastaste inimeste rahuolu haridusega (joonis 3).

Joonis 3. Rahulolu haridusega Eestis vanuserühmade lõikes 2004. a ja 2021. a.

Seda, et hinnangud haridussüsteemile sõltuvad muudest protsessidest ühiskonnas näitab ka see, et rahulolu haridusega on seotud inimeste majandusliku toimetulekuga. Need, kes saavad hakkama või elavad mugavalt, on oluliselt enam hariduse olukorraga rahul, võrreldes nendega, kel on raske või väga raske hakkama saada. Kui vanuse ja hariduse lõikes on erinevused haridusega rahulolus ajas vähenenud, siis sissetuleku lõikes erinevus rahulolus pigem kasvab. Seega kaudselt võib suurenenud rahulolu haridussüsteemiga seletada ka inimeste elujärje paranemisega. Viimase 16 aastaga on kasvanud nende inimeste osakaal, kes oma eluga hakkama saavad või isegi mugavalt elavad – 2004. aastal oli neid kokku 55%, 2021. aastal 85% (joonis 4).

Joonis 4. Rahulolu haridusega sissetulekurühmade lõikes 2004. ja 2021. aastal (Andmed: ESS. Toimetulekut uuriti küsimusega „ Milline järgnevatest kirjeldustest vastab Teie arvates kõige paremini Teie leibkonna praegusele sissetulekute tasemele?“. Vastusevariandid olid: Elan /elame mugavalt praeguse sissetuleku juures; Saame hakkama praeguse sissetuleku juures; Praeguse sissetuleku juures on raske hakkama saada; Praeguse sissetuleku juures on väga raske hakkama saada).

Eri ESS lainetes on eesti kodukeelega inimeste rahulolu haridusega olnud kõrgem kui vene kodukeelega inimestel (tabel 1). Kui 2004. aastal oli vahe 0,5 punkti (keskmised rahuloluskoorid vastavalt 5,7 ja 5,2), siis 2021. aastaks oli vahe kasvanud 1,2 punktini (keskmised vastavalt 7,0 ja 5,8).

Joonis 5. Rahulolu haridusega Eestis elukohtade lõikes 2004. a ja 2021. a.

Elukoha lõikes suuri erinevusi haridusega rahulolus välja ei tule. Veidi madalam on 2021. aastal rahulolu haridussüsteemiga suurlinna elanike seas (joonis 5). 2004. aastal joonistus välja eeslinna-elanike suurem rahulolu teiste elukohtadega võrreldes. Kõigi piirkondade elanike rahulolu haridusega on aastatega kasvanud, kuid enam on rahulolu enam paranenud just väiksemates kohtades.

Kui vaadata eri tegurite seost haridusega rahuloluga regressioonanalüüsi mudelis (tabel 2), siis ilmnevad ka siin ajas toimunud muutused. 2004. aastal ennustas haridusega rahulolu inimese üldine eluga rahulolu, haridustase, vanus ja kodune keel. Haridusega olid siis rohkem rahul need, kes olid ka eluga rohkem rahul, madalama haridusega, nooremad ja eesti kodukeelega inimesed. 2021. aasta andmetel haridustase enam haridusega rahulolu ei määra, samas on eluga rahulolu kõrval koduse keele tähtsus kasvanud ehk lõhe eesti ja muu emakeelega inimeste rahulolus on kasvanud. Kummalgi juhul ei aidanud majandusliku toimetuleku hinnang haridusega rahulolu selgitada, kui juba teised tunnused olid arvesse võetud.

Tabel 2. Erinevate tegurite seos haridusega rahuloluga Eestis 2004. ja 2021. aastal (regressioonimudelid).
	2004		2021
	Kordaja	t	Kordaja	t
Vabaliige	4,771***	15,804	5,488***	15,794
Rahulolu eluga	,251***	10,358	,257***	8,753
Kodune keel (0 – eesti, 1 – muu)	-,356**	-3,235	-1,066***	-9,242
Haridus (0 – kuni põhiharidus, 1 – keskharidus, 2 – kutseharidus, 3 – kõrgharidus)	-,175***	-4,123	-,014	-,279
Vanus	-,010***	-3,903	-,007**	-2,423
Hinnang toimetulekule	,031	,497	-,031	-,377
R²	0,32		0,35

* p < 0,10, ** p < 0,05, *** p < 0,01.

Joonis 6. Haridusega rahulolu (ESS) ja õpilaste matemaatika oskuste tulemused (PISA) 2018. aastal riikide võrdluses[1].

Kõigi riikide seas, kes osalesid nii ESSis kui PISA uuringus 2006. ja 2018. aastal (joonis 7) on rahulolu haridusega perioodil 2006–2018 veidi (keskmiselt 0,2 punkti) paranenud. Eestis on nende riikide võrdluses rahulolu haridusega kõige rohkem kasvanud.

Joonis 7. Haridusega rahulolu 2006 ja 2018 (Andmed ESS). (Joonisel on kõik riigid, kes osalesid nii ESS kui PISA uuringus 2006 ja 2018. Riigid on järjestatud selle alusel, kui suur oli 2006. ja 2018. aastal vahel muutus haridusega rahulolus. Vasakul on riigid, kus haridusega rahulolu kahanes, paremal need, kus kasvas).

Riigid, kus haridusega rahulolu on kasvanud enam (Eesti, Norra, Bulgaaria, Portugal, Poola) on ka PISA tulemuste paranemises esirinnas (joonis 8). Riigid, kus rahulolu on kahanenud – Slovakkia, Soome, Belgia – on ka need, kus PISA tulemused on halvemaks läinud. On ka riike, kus PISA tulemuste langusest hoolimata ollakse oma haridusega väga rahul ning kus rahulolu on isegi kasvanud. Need on nt Holland, Šveits, Austria ja Taani.

Joonis 8. 15. aastaste õpilaste tulemused matemaatikas PISA uuringu andmetel 2006 ja 2018. (Joonisel on kõik riigid, kes osalesid nii ESS kui PISA uuringus 2006 ja 2018. Riigid on järjestatud selle alusel, kui palju muutusid 2006. ja 2018. aastal vahel õpilaste matemaatika oskused. Vasakul on riigid, kus tulemus halvenes, paremal need, kus paranes).

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on viimase ligi 20 aastaga teinud läbi suure ja positiivse arengu nii õpilaste matemaatikaoskustes kui kogu elanikkonna haridusega rahulolus. Kasvanud on kõigi elanikkonna rühmade rahulolu haridusega. Viimase kahe kümnendiga on Eestis rahulolu haridusega, võrreldes teiste ESS riikidega, kõige kiiremini tõusnud. Kui keskmine rahulolu kasv ESS riikides oli 0,2 punkti, siis Eestis koguni 1,3 punkti ehk üle poole standardhälbe. Eestis on rahulolu haridusega kasvanud kõige enam keskealiste inimeste ja kõrgema haridusega inimeste hulgas, mida selgitab tõenäoliselt parem kursisolek muutustega hariduses. Kui 20 aastat tagasi olid kõrgharitud oluliselt kriitilisemad kui põhiharidusega inimesed, siis nüüd enam nende rühmade hinnangutes hariduse olukorrale vahet pole. Hea meel on ka tõdeda, et kõige enam on haridusega rahul kõige noorem vanuserühm, kes ise kõige otsesemalt haridusega kokku puutub.

Tervikuna väga hea sõnumi juures on siiski oma tõrvatilgad. Nagu paljudes muudes arengutes paistab ka haridusega rahulolus silma ebavõrdsuse kasv ehk rahulolu on selgelt kasvanud enam kõrgharidusega inimeste hulgas, nende hulgas, kes tulevad oma eluga paremini toime ning eesti kodukeelega inimeste hulgas. Kui kõrgharitud jõudsid kiirema rahulolu kasvuga rühmadele, kes veel 2000.-te alguses olid haridusega enam rahul, järele, siis kodukeele, aga ka toimetuleku lõikes on rahulolu-lõhe süvenenud. Samas on haridusega rahulolu kasvanud enam väiksemate piirkondade elanike hulgas, võrreldes suurlinna ja suurlinna äärelinna elanikega, ning kõige madalam on rahulolu haridusega 2021. aasta andmetel just suurlinnades elavate inimeste hulgas.

PISA tulemuste avalikustamisel ja haridusega rahulolu tulemustel võib olla seos, kuid ilmselgelt pole PISA-tulemus ainus rahulolu kujundaja. Samuti paistavad rahuloluhinnangud olevat stabiilsemad kui tulemused. Kaks äärmuslikku näidet on siin Soome ja Saksamaa. Esimene neist sai esimeste PISA-uuringutega tuntuks, kui üks maailma parima haridusega maa, samas kui Saksamaale oli PISA uuringu tulemused aastatuhande alguses suur šokk. Kuigi nende riikide tulemustes on nüüdseks vahe oluliselt vähenenud, on rahulolu oma hariduse olukorraga jäänud siiski väga erinevaks. Tervikuna on riikide haridusega rahulolu hinnangud püsinud vahemikus 2006 kuni 2018 stabiilsena, PISA tulemused aga muutunud halvemaks.

Eestis võib suuremaid hüppeid haridusega rahulolu kasvus (vahemikes 2006–2008 ja 2014–2016) hüpoteetiliselt seostada PISA uuringu tulemuste avaldamisega (tulemused avaldati 2007. ja 2016. aastal). Nimelt selgus nendest PISA uuringutest Eesti põhikooliõpilaste hea oskuste tase rahvusvahelises võrdluses. 2018. aasta PISA uuringu tulemused (avalikustatud 2019), kus Eesti põhikooliõpilased olid esimest korda Euroopa parimad kõigis oskustes, selgelt haridusega rahulolu tulemustes (2021.a) ei kajastu, kuid ilmselt oli koroona-aja uuringus ka muid mõjutajaid.

Kirjandus

Ainsaar, M.; Nahkur, O. (2019). Is satisfaction with healthcare indeed satisfaction with healthcare? Individual and Society, 22 (4), 28-42. http://doi.org/10.31577/cas.2019.04.561

Beilmann, M. (2015). Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eesti elanikud on haridussüsteemi toimimisega rahul. ERR Novaator, 25. august. https://novaator.err.ee/257487/fakte-euroopa-sotsiaaluuringust-eesti-el…

HARNO (2022). PISA – noorte teadmiste ja oskuste uuring. https://harno.ee/pisa Vaadatud 19.12.2022.

OECD (2019). PISA 2018 Assessment and Analytical Framework. PISA, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/b25efab8-en

OECD (2022). PISA 2018 Technical Report. https://www.oecd.org/pisa/data/pisa2018technicalreport/ Vaadatud 19.12.2022.

[1] Joonistel 6, 7 ja 8 kasutatakse riikide lühendeid järgnevalt: AT – Austria, BE – Belgia, BG – Bulgaaria, CH – Šveits, CZ – Tšehhi Vabariik, CY – Küpros, DE – Saksamaa, DK – Taani, EE – Eesti, ES – Hispaania, FI – Soome, FR – Prantsusmaa, GB – Suurbritannia, HR – Horvaatia, HU – Ungari, IE – Iirimaa, IS – Island, IT – Itaalia, LT – Leedu, LV – Läti, ME – Montenegro, NL – Holland, NO – Norra, PL – Poola, PT – Portugal, RS – Serbia, SE – Rootsi, SI – Sloveenia, SK – Slovakkia.