Kuldsulg Ellen Jõgi ja Hõbesulg Ireene Kilusk Juhan Peegli nimelises auditooriumis
Author:
Signe Ivask
Autor:
Andres Tennus. Pildil on ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask ja Kuldsulg 2024 Ellen Jõgi.
„Ta selgitab inimeseks olemise häid ja halbu külgi“: Kuldsulg 2024 on Ellen Jõgi
Küünetehniku juures Lasnamäe korteris: “Maksude maksmine on mõttetult kallis.”
Kirglik tüli pani sauelased kodusid müüma: “Sisuliselt elutuppa tahetakse ehitada tanklat”.
Teetööde lõksus restoranid asusid kärpima ja koondama Äripäevas.
17. mail kuulutati välja Kuldsulg 2024, kelleks on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureusetudeng Ellen Jõgi. Hõbesule auhinda on pälvinud sama õppekava bakalaureuseastme üliõpilane Ireene Kilusk.
KULDSULG 2024
Ellen Jõgi töödest peegeldub inimlikkus. Ajakirjanikuks olemist võtab Ellen väga tõsiselt, mõistes, mis on tema roll: otsida fakte ja anda sõna kõigile. Ta on leidnud üles väga olulised teemad ja toonud nad lugejale lähedale. Elleni lugusid saadab korralik eeltöö. Ellen põhjendab kaaskirjas pea iga oma käiku, selgitades, et nii mõnelgi juhul tuleb eetiliste dilemmade üle mõtlemiseks võtta pikem aeg. Oma tegusid peab olema iga ajakirjanik võimeline põhjendama ja selgitama – seda rõhutab ka Ellen. Elleni keelekasutus on voolav ning tema kirjeldused haaravad lugeja kaasa. Tsitaatidest tekkivad kujutluspildid ei lase lugudel meelest ära minna. Ta ei naeruväärista oma allikaid ega lase ka lugejal seda teha. Ta selgitab inimeseks olemise häid ja halbu külgi.
Elleni kaaskirjad lugudele ja lood ise näitavad, et tal on väga tundlik ühiskondlik närv. Ta on üles leidnud suurte ja igikestvate teemade uued küljed. Kiidame!
HÕBESULG 2024
Toidupoes võõrast meest südamesse pussitanud Ülo astus kohtu ette. „Ei tahtnud tappa, ta ise tuli mölisema!“
Elu autistliku lapsega. Viie ema siirad lood: „Elu on raske, kuid hakkad seda mõistma enneolematult sügaval viisil” Eesti Ekspressis.
Ireene Kilusk demonstreerib lugudes ja kaaskirjas tundlikku sotsiaalset närvi. Ta on kajastuste planeerimisel põhjalik ja analüütiline, on näha, et ta mõtleb, mida tema sammud kellelegi teha võivad. Ireene on inimlik. Tema lugudest ja kaaskirjadest väljendub üksikasjalikkus kõigis loomeprotsessi osades. Lugudes on näha ja tunda, et inimeste juurde on mindud, neid kuulatud, nendega veedetud aega – sedasorti mõjusaid tsitaate pelgalt telefonitsi mõned minutid suheldes kätte ei saa. Lood on jutustatud hästi: kirjeldused on esitatud oskuslikult ning värvikad detailid on paigas.
Niivõrd kaasahaaravad on autistlike laste lood, et tahaks suisa kuulda, kuidas kommenteerib riigiesindaja selliseid juhtumeid.
Kiidame!
Komisjon leidis, et esile tasub tõsta ka järgnevad tudengid:
Kristopher Muraveiski
Kristopheril on suurepärane uudisväärtustamise oskus: ta tunneb lood ära. Need võivad olla mahult suured, võivad olla väikesed, ent Kristopher läheneb iga juhul põhjalikult. Kogu komisjon leidis, et Kristopheri tasub silmas pidada: teda ootavad ees veelgi suuremad lood.
Jan Joonas Tuuna
Jan Joonas ei karda mahukaid, igikestvaid ja raskeid teemasid, vaid otsib nende juures uusi nurki. Allikate humoorikas ja vaba intervjueerimine on kunst, mida Jan Joonas valdab. Aga mitte ainult, ette sai võetud ka korgijoogi ohvri intervjueerimine, mis on nii eetiliselt kui ka inimlikult väga-väga nõudlik praktika.
Richard Särk
Richard Särk on väga oskuslik ja julge kirjutaja. Imetleme, et kohas, kus inimesed kipuvad ehk teisi naeruvääristama, võtab Richard selgelt teise positsiooni ja julgustab naeruvääristamise asemel hoopis üksteist rohkem kuulama ja mõistma. Ta on väärt reporter ükskõik mis toimetusele.
Richard Mägar
Richard Mägar pani komisjoni silmad särama looga, mis rääkis krüptost ja ühest skeemist, millega inimesi üritatakse kaasa tõmmata. See oli lugu, milles omakorda peidus hulgaliselt eri käänakuid ja termineid, aga oli tunda, et Richard andis maksimumi, et lugejat sellest rägastikust välja juhatada.
Carmen Seljamaa, Rebekka-Maria Remmelgas ja Uljana Kuzmina
Carmen, Rebekka-Maria ja Uljana esitasid konkursile lühidokumentaali šamanismist. Tegu oli looga, milles oli näha inimest, lootust ja armastust. Inimhinge sügavust. Komisjon jäi arutlema eetilistel teemadel, mis dokumentaali loomisel võisid kerkida: mõtlemapanevaid valikuid selles loomeprotsessis oli ilmselt mitmeid.
Laura Jõgar
Laura artiklis rääkis üks talu oma loo. Oma kaaskirjas tunnistas ta, et kui toimetaja nentis kättesaadud materjali tavapärasust, heitis ta hetkeks meelt. Aga kiidame, et Laura sellest jagu sai ja tavalisest materjalist omanäolise lahenduse välja võlus.
Komisjoni kuulusid Taavi Eilat (Hõbesulg 2013, TLÜ/ERR), Johannes Voltri (ERR), Ragne Kõuts-Klemm (TÜ), Marju Himma (TÜ/ERR), Sandra Saar (ERR), Laura Kalam (ERR), Mari Mets (ÄP) ja Signe Ivask (TÜ)
