Tartu Ülikooli teadlased ja Päästeamet lõid töövahendi kriisiolukordades haavatavate sihtrühmade tuvastamiseks

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisisotsioloogia uurimisrühm ja Päästeamet on loonud töövahendi, mis aitab tõhusamalt suunata pääste- ja sotsiaalabi ning infot mitmesuguste hädaolukordade ennetamisel ja lahendamisel.

Seni ei ole Eestis üksikasjalikult hinnatud sotsiaalset haavatavust hädaolukordades ega planeeritud nende olukordade mõju leevendamist. Koroonapandeemia näitas aga otsest vajadust analüüsivahendi järele, millega leida üles abivajajad ning selgemalt määratleda, millist infot ja tuge nad hädaolukorras vajavad. Projekti BuildERS raames loodud uus analüüsivahend pakub võimalust kriisihaavatavuse sotsiaalseid tegureid süstemaatiliselt analüüsida.

Haavatavuse tegurid hädaolukorras. Allikas: Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisisotsioloogia uurimisrühm

Kriisikogemused on näidanud, et senine valdav arusaam teatud ühiskonnarühmade, nt vanurite ja puuetega inimeste haavatavusest on aegunud. Nagu ka koroonapandeemia kinnitas, võib igaüks teatud tingimustes olla haavatav ja seepärast peab igat liiki kriiside puhul haavatavuse allikaid ja mõjutatud inimesi eraldi analüüsima.

„Tüüpilise moodsa riigina on meil palju andmestikke ja registreid, mis peegeldavad inimeste erinevat haavatavust, ent seni ei ole kasutatud võimalust neid andmestikke hädaolukordadeks valmisoleku planeerimisel ja reageerimisel tööle panna,“ ütles Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru. Loodud analüüsivahend võimaldab viia haavatavuse tegurid kokku kõnealuste andmebaasidega ja annab juhendi nende ristkasutamiseks, et saada teavet haavatavate sihtrühmade kohta. „Aeg, mil haavatavaid inimesi tuvastati vaid jõulukaardisaajate nimestiku või sotsiaalteenuste kasutajate loetelu alusel, võiks olla ümber,“ lisas Orru.

Haavatavuse näitajad erinevates Eesti andmebaasides. Allikas: Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisisotsioloogia uurimisrühm

Lõuna päästekeskuse juhi Margo Klaose sõnul võimaldab analüüsivahend määratleda haavatavuse allikad ja tegurid, mis haavatavust võimendavad. „Näiteks võib olla inimene haavatav seetõttu, et sidemastid on maas ja ta ei saa infot kätte, nagu juhtus viimase suurema tormi ajal Kagu-Eestis. Haavatavus võib ilmneda ka selles, et inimene ei saa kriisiinfost aru, kuna seda edastatakse talle võõras keeles või kanalis, või hoopis selles, et tal ei ole võimalik näiteks iseseisvalt ohupiirkonnast evakueeruda,“ näitlikustas Klaos haavatavuse tegureid ja allikaid.

Ühiskondade kerksusega tegeleva projekti BuildERS raames arutasid vahendi kasutamist Tartu Ülikooli ja Päästeameti esindajad koos kriisihaldamise ekspertidega Riigikantseleist, Päästeametist, Siseministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Sotsiaalse haavatavuse analüüsi vajadusele pööratakse tähelepanu ka äsja muudetud hädaolukorra seaduses.

BuildERS (Building European Communities’ Resilience and Social Capital) on rahvusvaheline teadus- ja arendusprojekt, mille partnerid Eestis on Tartu Ülikool, Päästeamet ja OÜ Positium. Projekt keskendub haavatavatele sihtrühmadele, kuid ka kogukondadele ja nende võimekusele abistada oma liikmeid. Peamine eesmärk on suurendada elanike sotsiaalset kapitali ja seeläbi nende kerksust. Projekti toetab Euroopa Liidu programm „Horisont 2020“.

Lisateave:
Kati Orru, Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor, 515 8545, kati.orru [ät] ut.ee
Margo Klaos, Päästeameti Lõuna päästekeskuse juht, 503 5112, margo.klaos [ät] rescue.ee