ÜTI ja AS Hoolekandeteenused sõlmisid koostööleppe

AS Hoolekandeteenused ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut sõlmisid koostöölepingu. Eesmärk on uurida ja saada tõenduspõhiseid soovitusi, kuidas ja mida muuta hoolekandeteenuse pakkumises, et soodustada klientide lõimumist kogukondade liikmetega ja nende kogukonnas omaks võtmist. Uurimuse läbiviimises osalevad ka instituudi õppekava Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu üliõpilased.

Sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson rääkis, et koostöö keskmes on kogukonna tasandi töö sissetoomine mitmest erinevast perspektiivist. "Keskendume laiema kogukonna lõimumis-võimekusele olukorras, kus harjumuspärasesse sotsiaalsesse keskkonda tuleb mõnes mõttes kaost tekitav muutus seeläbi, et piirkonda asuvad elama psüühikahäirega inimesed, " sõnas teadur. Koostööprojektis otsitakse võimalusi, kuidas töötajad saaksid oma muude tegevuste juures läbivalt käituda kui kogukonna arendajad (märgata kogukonnaga lõimumise võimalusi). "Meid huvitab ka see, kuidas psüühikahäirega inimeste lähedased saaksid funktsioneerida kogukonnana, kus toimub mitmel tasandil vastastikune toetus," sõnas Narusson. 

Teadur rääkis, et taastumise teemaga tegelevad teadlased ütlevad selgelt, et psüühikahäirega inimesed vajavad rohkem sellise sotsiaalse ruumi või niši kogemust, kus neid ei defineeri üksnes haigus ehk keeruline terviseolukord. "Inimesed vajavad rohkem kogemusi, kus nad saavad end kogeda eelkõige kaaskodanike, kogukonnaliikmete, tuttavate ja sõpradena. Nüüdisajal on pööratud pilgud laiema kogukonna poole ja mõistetud, et tuleb hõlbustada loomulike ja mitmekülgsete suhete kujunemist avatud kogukonna liikmete vahel," lausus Narusson.

Teaduri sõnul ei ole kogukonna suhete olulisust piisavalt märgatud. Kogukonna mõistegi pole veel ühiskonnas väga selgeks mõeldud. Kuid sellele kõigele vaatamata on kindel, et iga inimene vajab oma elus kogukonna suhete struktuuridesse kuulumise kogemust. "Arvan, et ühiselt töötades saame selgemaks kogukonna mõiste, õpime tundma, millised sotsiaalsed nišid toetavad inimese personaalset taastumist, positiivse identiteedi kujunemist ja millised ressursid peituvad kogukonnas psüühikahäirega inimeste jaoks," ütles Narusson.

Koostööprojekt on planeeritud mitmes osas. Järgmise aasta lõpuks peaks olema valminud:

  • kirjutuslaua uuring ehk varasemate uuringute ja erinevates maades avaldatud teaduskirjanduse põhjal tehtud uuring sellest, milline on kogukonnaliikmete ja psüühikahäiretega inimese ning teiste osapoolte lõimumisvõimekus ning kogukonna arenduse võimalused koos soovitustega;
  • kirjutuslaua uuring koos soovitustega, mida tõenduspõhiselt teha, et parandada raske psüühikahäirega inimeste (rõhk skisofreeniaspektri häire diagnoosil) toimetulekut ja toetada nende lõimumist kogukonnaga;
  • ülevaade sellest, milline on kogukondade lõimumise võimekus, arvestades meie klientide (psüühilise erivajadusega inimeste), töötajate ning piirkonna kogukonna ja klientide pereliikmete potentsiaali kogukonna arendamiseks;
  • nende uuringute põhjal taotletakse rahastust, et jätkata soovitustest tulenevate muudatuste rakendamise ja edasise teaduspõhise uurimisega.
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!