ÜTI teadlased analüüsisid kooli ja kodu koostööd õpilaste digipädevuse arendamisel

ÜTI sotsioloogia kaasprofessor Mai Beilmann viis koos kolleegidega läbi uuringut, millest selgus, et enamik digioskuse arendamise algatusi on kooli korraldatud ja vanemate kaasatus laste digipädevuse arendamisse jääb piiratuks. Uurimisrühma kuulusid samuti ÜTI meediasotsioloogia teadur Signe Opermann, sotsioloogia professor Veronika Kalmus, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ja meediaeriala doktorant Joyce Vissenberg Belgiast. Ülevaate uuringust avaldati teadusuudiste portaalis Novaator.

Digipädevus on õppekava järgi üks kaheksast üldpädevusest, mis aitab õpilasel ühiskonnas paremini toime tulla. Oskuslik digivahendite kasutamine aitab saavutada edu nii isiklikus kui ka tööelus.

Hiljutised uuringud on tõestanud, et hea digipädevus toetab lapse haridussaavutusi ja õpitulemusi. See annab talle võimaluse interneti kaudu oskuslikult maailmaga suhelda nii, et internetis valitsevate ohtude eest osatakse hoiduda.

Veebiavaruses peituv info on käega katsutav ja ootab avastamist. Samas seisavad paljud lapsed ja noored silmitsi väljakutsega, sest neil puudub tehnoloogiale juurdepääs ning nende vanemad või isegi ka õpetajad ei suuda neid sel teemal piisavalt toetada. Rahvusvaheline arvuti- ja kirjaoskuse uuringki näitab, et laste digioskused on väga erinevad: umbes viiendik 8. klassi õpilastest ei saa tegelikult kodus arvutit koolitööde tegemiseks kasutada.

Tartu Ülikooli sotsioloogia kaasprofessor Mai Beilmann koos kolleegidega tugines oma uurimistöös projekti "Youth Skills" käigus kogutud andmetele. Tema töörühm analüüsis kuue Euroopa riigi haridusekspertidega tehtud süvaintervjuusid ja leidis, et koolil, kes haarab aktiivsesse koostöösse ka kodu, on võimalik väga edukalt õpilase digipädevust arendada.

Loe ülevaatlikku Novaatori artiklit või tutvu lähimalt uuringuga.