Viitamisjuhend
Mida me mõistame akadeemilise töö all?
Siinne juhend räägib akadeemilisest tööst, mis ülikooli kontekstis võib olla nii ainekursuse raames tehtav ja allikate kasutamist nõudev töö kui ka seminari- ja erinevate õppeastmete lõputöö.
Miks kasutatakse akadeemilises töös teiste autorite loomingut?
Teadustöö tunnusteks on muuhulgas kirjutatu kontrollitavus ja usaldusväärsus. Nii saab varasemate uuringute, väljatöötatud teooriate ja põhjendatud väidete alusel toetada oma mõtteid. See võimaldab selgelt näidata, kuidas akadeemiline töö on seotud juba avaldatud teaduslike töödega ja kus on varasemates teadmistes lünk, mida uue uuringuga täita püütakse. Kui töös ei ole viidatud teistele autoritele, eeldatakse, et kõik esitatud mõtted ja järeldused on töö kirjutaja looming, kuid teiste loomingu kasutamine enda nime all on plagiaat.
Millisele loomingule ja informatsioonile peab viitama?
Viitama peab kõigele, mis annab edasi kellegi teise ideid, uuringuid, väiteid, andmeid ja muud olulist, mis leiab töös kasutust. Samuti tuleb viidata autoriteta ametlikele tekstidele, statistikale, kodulehtedele ja muule infole. Lisaks trükisõnale peab viitama ka muul kujul kasutatud matarjalile nagu näiteks loeng, video, podcast või konverentsiettekanne.
Millisele infole ei pea viitama?
Viitama ei pea, kui tegemist on üldteada faktiga, nt „Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991“ ja „Eestis elab umbkaudu 1,3 miljonit inimest“. Kui aga töö sisu on uurimus sellest, miks on Eesti kohta käibel erinevad rahvaarvu andmed, peab kasutama viiteid erinevate arvude allikatele.
Kuidas on õige viidata?
Maailmas kasutatakse palju erinevaid viitamise viise ja seda võib täheldada allikaid läbi töötades. Ühiskonnateaduste instituudis kasutatakse ülikooliga seotud töödes APA (Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon, ingl American Psychological Association) viitamise tava (http://www.apastyle.org). Mujal võidakse eelistada teistmoodi viitamist. Järgnevalt tuuakse lihtsamad näited APA tava kohta. Keerulisematel juhtudel saab vaadata APA kodulehte või küsida nõu õppejõududelt. Lühidalt tehakse APA tava järgi lühiviide autorile teksti sees väite kasutamisel ja hiljem vormistatakse kogu viite kirje teksti lõpus kasutatud kirjanduse loetelus.
Väike nõuanne!
Allikatest märkmeid tehes on kasulik viited endale kohe üles märkida, sest nende juurde naasmine võib osutuda keeruliseks ja ajamahukaks!
Allikate ja viidete haldamiseks saab kasutada vabavaralisi haldureid Zotero ja Mendeley. Loe täpsemalt SIIT.
III VIITED RAAMATULE, MONOGRAAFIALE
IV PEATÜKK KOGUMIKUS VÕI RAAMATUS
VII MUU DOKUMENT INTERNETIS, ELEKTROONILINE KIRJUTIS, SEADUSED
VIII TRÜKIS AVALDAMATA UURINGUD JA ÜLIÕPILASTÖÖD
IX ETTEKANNE KONVERENTSIL VM FOORUMIL
X INTERVJUU VM SUULINE ALLIKAS
XI SOTSIAALMEEDIA JA AUDIOVISUAALNE MATERJAL
Uurimistöös viidatakse kõigile kasutatud allikatele nii otsese tsiteerimise, parafraseerimise kui ka refereerimise korral.
Tsiteerimine tähendab autori väite sõnasõnalist kasutamist oma töös. Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega. Tsitaadi järele pannakse sulgudes tekstisisene viide autorile, allika ilmumisaastale ja leheküljele (lehekülgedele), kust tsitaat on võetud (vt näiteid allpool). Tsitaadi juures on leheküljenumbrid nõutud!
Parafraas on oma sõnadega kokku võetud ümberjutustus teise autori teksti osast. Seda ei eristata jutumärkidega, küll aga täpse tekstisisese viitega autorile, allika ilmumisaastale ja konkreetsele leheküljele (lehekülgedele). Leheküljenumbrite lisamine ei ole parafraasi korral kohustuslik, kuid võib aidata mõtet allikast tuvastada. Hea toon on, kui töös kasutatakse siis läbivalt ühtset lähenemist - kas leheküljenumber alati või üldse mitte.
Refereerimine tähendab teis(t)e autori(te) väidete vabas vormis kokkuvõtlikku ümberjutustust. Ka siin tuleb kasutada tekstisisest viitamist, kuid üldiselt viidatakse tervele teosele ega täpsustata lehekülgi (nt kui refereeritava teksti mõte on kokkuvõte lõigust või pikemast tekstiosast).
Järgnevalt juhised tekstisiseseks viitamiseks erinevate allikate ja olukordade puhul.
Viide on alati lause osa ja lauset lõpetav punkt tuleb pärast viite kirjet.
Allikatele viitamine sõltub eelkõige autorite arvust ja kasutatava teksti/mõtte olemusest.
- Üks kuni kaks autorit.
Viidatakse kogu aeg ühtemoodi: ühe autori puhul (Tamm, 2013) ja kahe autori puhul (Tamm ja Talu, 2011).
- Kolm ja enam autorit.
NB! Viidete hulgas võib kohata ka märget “et al.”, mis on ladinakeelne vaste täiendile “ja teised” ehk “jt”. Üldiselt on soovitatav kasutada eestikeelset, kuid olulisem on, et kogu töös oleks läbivalt kasutatud üht viisi.
- Üldisema mõtte edasiandmisel kasutatakse autori(te) perekonnanime(sid) ilma eesnimeta ja trükise ilmumise aastat, nt
Kaufman (1986) arvab, et…
...seda näitavad varem ilmunud uuringud (Kaufman, 1986).
- Tsiteerimise ja parafraasi või lühikese tekstiosa ümberjutustuse korral lisatakse ka leheküljenumber (või -numbrid), nt
Kaufman (1986: 78) märgib, et…
...seda näitavad varem ilmunud uuringud (Kaufman, 1986: 78-83).
- Sama(d) autor(id) on kirjutanud ühel aastal mitu teost.
(Vihalemm, 1999a) ja (Vihalemm, 1999b);
(Agenda 21 homne…, 2006) ja (Agenda 21 eilne…, 2006).
- Autoreid ei ole märgitud (seadused, uudised jm tekstid).
Autorite asemel tuleb märkida asutus, kus töö tehti, nt (Tartu Ülikool, 2018).
- Asutust ei ole võimalik tuvastada.
Autori asemel kasutatakse pealkirja. Näiteks oleks sellisel juhul viite korrektne ülesehitus:
- lühikese pealkirja puhul terve nimetus (Media Trends, 1997: 86).
- pika pealkirja puhul esimene sõna (Eestimaalaste…, 2006: 27).
- Allikal puudub pealkiri.
(Keskkonnaministeeriumi…, 2020).
NB! Vaata üle, kuidas seda viidet vormistada tekstijärgses kirjanduse loetelus!
- Sama väite kohta on mitu erinevat allikat.
Viited reastatakse tekstis vastavalt tähestiku järjekorrale, nt
(Baker, 2013; Smith, 2010).NB! Sel moel allikatega töötamine annab märku oskuslikust leitud informatsiooni sünteesist akadeemilises töös.
- Avaldamise aeg ei ole teada.
Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. (i.a). Kasutatud 18.08.2021, http://www.envir.ee/
NB! Viidete hulgas võib kohata ka märget “(s.a)”, mis on ladinakeelne vaste täiendile “ilma aastata” ehk “i.a”. Üldiselt soovitaks kasutada eestikeelset, kuid olulisem on, et kogu töös oleks läbivalt kasutatud üht viisi.
- Viitamine seadustele.
Üldiselt viidatakse seadusele teksti sees järgmiselt:
Arhivaalide üleandmise kord avalikku arhiivi on sätestatud §-s 8 (Arhiiviseadus, 2019).Kui töö hõlmab õigusaktide analüüsi, võib olla asjakohane lisada ka vastavate paragrahvide, lõigete ja punktide numbrid kas tekstina või tekstisisese viitena sulgudes.
Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus (VÕS § 1047).Eestis kehtiva perekonnaseaduse (2020) § 28 lg 1 sõnastusest lähtuvalt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt.
- Viitamine suulisele tekstile, intervjuule.
NB! Sel kujul peab viitama intervjuudele, mida kasutad töös kui ekspertallikat. Empiirilistele intervjuudele viitamisel kasutatakse vastajate anonüümsuse hoidmiseks selgitatud loogikaga genereeritud koode ning aastaarvu sel puhul ei lisata.
- Ibid. viitamine.
(Ibid.) või (Samas) viitamine võib jääda silma erinevates teadustöödes. See tähendab, et autor on kasutanud eelnevalt viidatud allikat veel kord. Üldiselt on kaasaegne APA lähenemine, et ka teistkordsel viitamisel kirjutatakse tekstisisene allikaviide terviklikult välja ehk (Ibid.) viitest on loobutud. Hea akadeemilise töö juures kasutatakse korduvviiteid võimalikult vähe ja pööratakse rohkem tähelepanu sellele, kuidas erinevaid allikaid omavahel “väitlema” panna.
Ka siin kehtib põhimõte, et üldiselt soovitaks kasutada eestikeelset varianti (samas), kuid olulisem on, et kogu töös oleks läbivalt kasutatud üht viisi.
- Endale viitamine.
Enda töid kasutades on kõige kindlam käsitleda neid nagu kõiki teisi allikaid ning viidata lähtuvalt üldistest reeglitest. Erandina võib käsitleda olukordi, kus üks akadeemiline töö on aluseks järgmisele (näiteks seminaritööst kasvab välja bakalaureusetöö).
- Kaudne viitamine.
Kaudne viitamine tähendab viitamist allikale, mida töö autor ise pole kätte saanud, kuid mis on leidnud kasutust olemasolevas allikas. Kaudne viitamine on õigustatud vaid siis, kui originaalallikas on kättesaamatu. Seda juhtub tänapäeval väga harva ja üldiselt on hea toon kasutada kaudseid viiteid võimalikult vähe.
Kaudse viitamise korral peab viitama mõlemale allikale: esmalt allikale, millest mõte pärineb, ja seejärel allikale, mis kasutatud mõtte vahendas. Näiteks:
Oluline meeles pidada, et tekstist või viitest peab saama täpselt aru, mis on originaalallikas ja mis kättesaadud allikas, ning lubatud ei ole viidata otse sellele allikale, mida autor ei ole ise kasutanud. Üliõpilastöö (kirjanduse ülevaate, teooriapeatüki, referaadi vms) koostamine vaid teisi üliõpilastöid refereerides ja nende kaudu originaalidele viidates ei ole lubatud.
NB! Kasutatud kirjanduse loetelus viidatakse vaid allikale, mis oli kättesaadav ja välja ei tooda kaudselt viidatud allikat.Ülaltoodud näitest siis kirje kasutatud allikate loetelus:
McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Töö lõpus reastatakse kasutatud kirjanduse peatükis kõik viited tähestiku järjekorras. Seejuures ei ole oluline, kus trükis on avaldatud või mis tüüpi allikaga on tegu (seadus, artikkel, ajaleheartikkel jne) – ikka kasutatakse tähestiku järjekorda.
Agenda 21 eilne arenguprogramm Eestis. (2006). ....
Agenda 21 homne arenguprogramm Eestis. (2006). ....
Soo, A., Järv, B., Kask, D., Tamm, E. ja Talu, G. (2010). ….
Vihalemm, T. (1999a). .....
Vihalemm, T. (1999b). .....
Teksti järel autoritele viitamine sõltub sarnaselt teksti sees viitamisele autorite arvust:
- Ühe autori puhul: Tamm, E. (2013). ….
- Kahe autori puhul: Tamm, E. ja Talu, G. (2011). ….
- Kolme kuni kahekümne autori puhul esitatakse loetelu kõigist autoritest, eristades autorite nimed üksteisest komaga ning viimase autori sidesõnaga “ja”: Soo, A., Järv, B., Kask, D., Tamm, E. ja Talu, G. (2010). ….
- Enam kui kahekümne autori puhul loetletakse esimese 19 autori nimed, seejärel mõttepunktid ning kõige lõpus viimase autori nimi - tekstijärgse viite kirje ei tohi sisaldada enam kui 20 nime: Soo, A., Järv, B., Kask, D., Tamm, E., Talu, G., Kiisk, H., Ilves, I., Kuusk, K., Meri, L., Lepp, M., Nugis, N., Orav, O., Pärn, P., Rebane, R., Siil, S., Mägi, T., Org, U., Vaher, V., Õunapuu, Õ. … Hämarik, Ä. (2005). ….
Ilma autori nimeta ilmunud teosele viidatakse pealkirja või väljaandja järgi:
Riiklik programm: integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007. (2000). ….
Kui allikal puudub pealkiri, siis vormistatakse kirje kirjanduse loetelus järgmiselt:
Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. (2007). Kasutatud 11.09.2008, http://www.envir.ee/89176
Viidates sama autori teostele korduvalt, esitatakse tema teosed aasta järgi kasvavas järjekorras. Juhul, kui sama autor on avaldanud teoseid üksi ning esimese autorina ka autorite kollektiivis, esitatakse esmalt nende teoste viited, mille autor on avaldanud üksi:
Tamm, E. (2010). ….
Tamm, E. (2013). ….
Tamm, E. ja Talu, G. (2011). ….
Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama ainult neid teoseid/artikleid, millele tekstis on varem viidatud ja vastupidi, ka teksti sees olevatel viidetel peab olema vaste kasutatud kirjanduse loetelus. Olenevalt allika liigist on kirjes olulised autorite nimed, väljaandmise ja kasutamise aeg (eriti vanade allikate puhul ka esmatrüki väljaandmise aeg), pealkirjad, väljaandmise koht ja kirjastus, kasutatud artiklite alguse ja lõpu leheküljenumbrid, veebiaadressid ning aastakäigu ja väljaande numbrid.
Alajaotused kasutatud kirjanduse loetelus on otstarbekad juhul, kui kirjatöös on kasutatud olulisel määral ühte tüüpi allikaid nt arhiivimaterjale või ajaleheartikleid või sotsiaalmeedia postitusi. Sellisel juhul tuleb kasutatud kirjanduse loetelus koostada eraldi alajaotused: nt Arhiiviallikad või Ajakirjandus ning koondada kõik vastavat tüüpi allikate kirjed selle alajaotuse alla.
Kirje õigeks vormistamiseks määratakse kõigepealt kindlaks trükise liik, millele viidatakse: kas see on ajakirja artikkel, raamat, raamatu peatükk või midagi muud? Kirje vormistus sõltubki teose liigist.
Oluline on järgida eri liikide kohta käivaid juhised ning eriti panna tähele kursiivis teksti, tühikuid, punkte ja komasid!
Siinses juhises on kirjavahemärgid ja kursiivi kasutamine vastavalt nõuetele ka mudeldatud.
Võib juhtuda, et ajakirja artikkel või raamatu koopia leitakse mõnest veebiplatvormist (Google Books, ResearchGate vms) - sel juhul on sõltumata vahendusplatvormist tegemist ikkagi ajakirja artikli või raamatuga ning sellele tuleb vastavalt viidata.
Järgnevates peatükkides tutvustatakse täpsemalt, kuidas erinevatele allikatele peaks kasutatud kirjanduse loetelus viitama.
Kirje ülesehitus:
Esimese autori perekonnanimi, initsiaal(id). ja teise autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus.
Masso, J., Eamets, R. ja Philips, K. (2004). Where Have All the Jobs Gone? Gross Job Flows in Estonia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Deacon, D., Pickering, M., Golding, P. ja Murdock, G. (1999). Researching Communications. A Practical Guide to Methods in Media and Cultural Analysis. London: Arnold.
Kui viidatakse toimetatud teosele, mille iga peatükk on kirjutatud erineva autori poolt, siis teosele kui tervikule viidates kasutatakse teose üldtoimetaja(te) nime. Toimetatud teose ühele artiklile viitamise põhimõtted on toodud järgmises peatükis.
Kirje ülesehitus:
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi (toim), Kogumiku pealkiri (leheküljed). Ilmumiskoht: Kirjastus.
Saar, E. (2011). Changes in Intergenerational Social Mobility and Educational Inequality: A Comparison of Birth Cohorts 1930 to 1974. T. Kask (toim), Towards a Normal Stratification Order (lk 309–336). Frankfurt am Main: Peter Lang.
Róbert, P. ja Bukodi, E. (2004). Changes in Intergenerational Class Mobility in Hungary, 1973–2000. R. Breen (toim), Social Mobility in Europe (lk 287–314). Oxford: University of Oxford.
- V ARTIKKEL AJAKIRJAS
Kirje ülesehitus (kui on olemas doi numbrikood):
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(number), artikli leheküljed. doi:(numbrikood)
Bruns, A. ja Hanusch, F. (2017). Conflict imagery in a connective environment: Audiovisual content on Twitter following the 2015/2016 terror attacks in Paris and Brussels. Media, Culture & Society, 39(8), 1122–1141. doi:10.1177/0163443717725574
NB! DOI-number on elektrooniliste allikate identifikaator, mille puhul ei ole vaja lisada kasutamise aega ega veebiaadressi. Erinevalt kõigist teistest kirjetüüpidest ei lisata veebiaadressi ega DOI-numbriga kirjete lõppu punkti.
Kirje ülesehitus:
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik, artikli leheküljed.
Carstensen, L. L., Fung, H. ja Charles, S. (2003). Socioemotional selectivity theory and the regulation of emotion in the second half of life. Motivation and Emotion, 27, 103–123.
NB! Ajakirja artikli täisviitesse ei lisata väljaandja ja väljaandmise koha andmeid.
Kirje ülesehitus:
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev, lehekülg.
Punab, M. (2020). Kaks epideemiat. Postimees, 11. mai, lk 14.
Ainult veebiväljaandes ilmunud või artikli (täiendatud) veebiversiooni kasutamisel:
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Väljaande nimi, artikli ilmumise aeg. Kasutamise aeg, veebiaadress
Bahovski, E. (2021). Kuidas mõista vabadust? Tartu Postimees, 25. august. Kasutatud 13.09.2021, https://tartu.postimees.ee/7322352/erkki-bahovski-kuidas-moista-vabadust
Toimetuse juhtkirjad ilmuvad ajalehtedes sageli autori nimeta. Sel juhul alustatakse täisviidet pealkirja nimetusega, millele järgneb väljaandmisaasta.
Kolm probleemi töötukassa reservidega. (2019). Eesti Päevaleht, 4. november. Kasutatud 31.08.2021, https://epl.delfi.ee/artikkel/87959305/juhtkiri-kolm-probleemi-tootukassa-reservidega
Avaldamise kohast ei tohiks lasta end segada, sest viitamise reeglid on ikka samad. Seega tuleb teha kindlaks, kas tegemist on raamatu, kogumiku peatüki või ajakirja artikliga. Ainuke erinevus on, et teksti lõpus kirjanduse loetelus tuleb viitele lisada allika kasutamise aeg ja elektrooniline aadress või DOI-number. DOI-number on elektrooniliste allikate identifikaator, mille puhul ei ole vaja lisada kasutamise aega ega veebiaadressi. Erinevalt kõigist teistest kirjetüüpidest ei lisata veebiaadressi ega DOI-numbriga kirjete lõppu punkti.
Simon, N. (2010). The Participatory Museum. Santa Cruz: Museum 2.0. Kasutatud 2.08.2021, http://www.participatorymuseum.org/read/
DOI-numbri kasutamise näide:
Morey, C. C., Cong, Y., Zheng, Y., Price, M., ja Morey, R. D. (2015). The color-sharing bonus: Roles of perceptual organization and attentive processes in visual working memory. Archives of Scientific Psychology, 3, 18–29. https://doi.org/10.1037/arc0000014
Seadused, määrused ja muud õigusaktid.
Kirje ülesehitus:
Seaduse või määruse nimi (viimane avaldamise aeg). Riigi Teataja või muu allika andmed, mida kasutatakse. Elektroonilise teksti kasutamise aeg ja veebiaadress
Arhiiviseadus (13.03.2019). Riigi Teataja I. Kasutatud 12.06.2021, https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019033
Vt ka peatükk III Viited raamatule või monograafiale.
Kui viidatakse mõne organisatsiooni sisekasutuses olevatele andmetele, peaks sõnastus olema võimalikult täpne, et organisatsiooni poole pöördudes saaks vastava dokumendi üles leida.
Sisekommunikatsiooni küsitlusuuring 2019. (2020). Sotsiaalministeerium, avalike suhete osakond.
Kirje ülesehitus üliõpilastöö puhul:
Autori perekonnanimi, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Töö tüüp. Haridusasutus, õppekava.
Mändoja, S. (2021). Rahvuse ja rahvusluse diskursiivsed muutused Eesti ajakirjandustekstides 1991. ja 2019. aasta võrdluses Postimehe juhtkirjade näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava.
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Ettekande pealkiri. Konverentsi pealkiri. Konverentsi toimumiskoht, toimumisaeg (leheküljed). Ilmumiskoht: Kirjastus.
Kalmus, V. (2019). Laste internetikasutuse vanemlik vahendamine muutuva kasvukeskkonna mõõdupuuna: mida näitab 8 aasta võrdlusperspektiiv? Eesti sotsiaalteaduste XI aastakonverents. Tartu, 26.–27. aprill (lk 27-28). Tartu: Tartu Ülikool.
Konverentsi vaatmiku (poster) kirje ülesehitus:
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Konverentsi toimumisaasta, kuu). Vaatmiku pealkiri. Esitlus, Konverentsi pealkiri. Toimumiskoht: Konverentsi korraldav asutus.
Rodgers, J. (2019, juuli). “Russia is all right”: Press barons, political power, and British newspaper reporting of the Russian Revolution of February 1917. Presentatsioon, 27th Biennial Conference of the International Association for Media and History. Newcastle, ÜK.
NB! Kui konverents toimub veebipõhiselt, tuleb asukohaks kirjutada Internet.
Kirjanduse loetelus luuakse viide kujul:
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Koht, kuupäev.
Lauristin, M. (2018). Autori intervjuu. Tartu, 29. jaanuar.
Personaalsele kirjavahetusele viitamisel tasub tutvuda lähemalt APA reeglitega, kuivõrd sellisel juhul tuleb viide esitada vaid teksti sees:
https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/personal-communications
- Autorile või grupile viidatakse nimeliselt ning kasutajanimi tuuakse üldiselt välja eraldi nurksulgudes autori pärisnime järel. Kui autoril muud teadaolevat nime ei ole, siis ei pea kasutajanime kaks korda välja tooma.
- Podcast'ide, videote, blogipostituste jmt puhul tuuakse välja pealkiri. Facebooki, Instagrami ja Twitteri postituste puhul kirjutatakse kursiivis välja esimesed 20 sõna postitusest, sest nendel tekstidel pole pealkirju.
- Täisviites tuleb lisada nurksulgudes viidatava lehekülje tüüp. Nt [Tweet] või [Facebooki postitus] või [Facebooki profiil] või [Video] jne. Pärast punkti lisatakse lehekülje nimi ning pärast seda lehekülje link.
- Tekstisiseste viidete puhul on põhimõtted üldiselt samad. Kui viidatakse audiovisuaalse materjali puhul konkreetsele ajahetkele, lisatakse lühiviitele ka ajamärk, nt (Mustonen ja Meema, 2021, 34:56). Kui viidatakse audiovisuaalse materjali sarjale, aga mitte konkreetsele osale, siis tuleks kuupäevaks märkida vahemik, mil sari ilmus, nt (Mustonen ja Meema, 2017-käesolev).
Detailseid APA stiilis näiteid võib uurida ka näiteks Purdue Ülikooli lehelt: https://owl.purdue.edu/owl/research_and_citation/apa_style/apa_formatting_and_style_guide/reference_list_electronic_sources.html
Twitteri säutsule ja Instagrami postitusele viitamine:
Autori perekonnanimi, initsiaal(id). või Grupi nimi [@kasutajanimi]. (Aasta, kuupäev). 20 esimest sõna postitusest [Tweet]. Lehekülje nimi. URL
National Geographic [@NatGeo]. (2020, 12. jaanuar). Scientists knew African grays are clever, but now they’ve been documented assisting other members of their species—even strangers [Tweet]. Twitter. https://twitter.com/NatGeo/status/1216346352063537154
Facebooki postitusele viitamine:
Perekonnanimi, initsiaal(id). või Grupi nimi. (aasta, kuupäev). 20 esimest sõna postitusest [Postituse tüüp]. Lehekülje nimi. URL
TÜ ühiskonnateaduste instituut. (2021, 3. september). Eile nimetati sotsiaalteaduste valdkonna silmapaistvaks ÜTI tugitöötajaks meie õppekorraldaja Nele Nemvalts. Täna tõi dekaan Raul Eamets ka aukirja ära. Palju õnne [Pilt] [Facebooki postitus]. Facebook. https://www.facebook.com/yhiskonnateadused/posts/4353340754742456
Youtube’i videole või muule voogedastusplatvormile viitamine:
Perekonnanimi, initsiaal(id) või Kasutajanimi. [Kasutajanimi]. (Aasta, kuupäev). Video pealkiri [Video]. Youtube. URL.
Autoriks loetakse video üleslaadijat. Kui autori nimi ja kasutajanimi on samad, siis võib nurksulgudes [Kasutajanimi] ära jätta.
Taskuhäälingule viitamine:
Taskuhäälingule viitamine käib üldiselt samade põhimõtete alusel, kuid täisviidete detailides on mitmed olulised erinevused, mille kohta tasub lugeda otse APA manuaalist: https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/podcast-references
Näiteks on viide erinev sõltuvalt sellest, kas viidatakse sarjale, osale või konkreetsele kohale osas. Nummerdatud osadega sarja puhul tuleb viidata ka osa numbrile. Eristada tuleb seda, kas taskuhäälingut kuulati helis või vaadati videos. Autoriks märgitakse üldiselt saatejuht, varieeruvate saatejuhtidega sarjale viidates võib autoriks märkida produtsendi.
Täisviite üldkuju üksikule osale viidates:
Saatejuhi perekonnanimi, initsiaalid. (Saatejuht). (Aasta, kuupäev). Osa pealkiri (No. osa number) [Audio taskuhääling]. Saate nimi. Produtseeriv organisatsioon. URL
Andre, R., Veinbergs, D. (Saatejuhid). (2021, 10. mai). Stuudios Genka (No. 102) [Audio taskuhääling]. Päikesejänkud. https://paikesejankud.podbean.com/e/episood-102/
Telesaatele viitamine:Järgnevate näidete puhul tasub tähele panna, kuidas erinevad osale ja sarjale viitamine.
Osale viitamisel on palju detailseid nõudeid, mida peaks vajadusel uurima APA lehelt: https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/film-television-references
Stsenaristi perekonnanimi, Initsiaalid. (Stsenarist) ja Režissööri perekonnanimi, Initsiaalid. (Režissöör). (Aasta, kuupäev). Saate nimi (Hooaja number, osa number) [Telesaate osa]. Peaprodutsendi initsiaalid, Perekonnanimi (Peaprodutsent), Saatesarja nimi. Produtseeriv organisatsioon.
Kogu saatesarjale viitamise puhul on nõuded lühemad:
Priisaar, P. (produtsent). (1999-käesolev). Pealtnägija [saatesari]. Eesti Televisioon.
Kirje ülesehitus:
Autori perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri või teema. Õppematerjali tüüp. Kasutamise aeg, link (kui on)
Vihalemm, P. (2004). Meediasüsteem. Loengukonspekt. Kasutatud 1.05.2022, http://www.jrnl.ut.ee/peetervi/index.php?path=meediasysteem